Qoǵam • 31 Mamyr, 2020

Ádilettilik jolymen

59 ret kórsetildi

Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń Saıası qýǵyn-súrgin jáne asharshylyq qurbandaryn eske alý kúnine oraı jarııa etken Úndeýi san salaly qoǵamnyń ishinde bilim salasy úshin, ǵylymnyń ishinde gýmanıtarııa mamandary úshin mańyzdy dep esepteımiz.

Qıyn da jaýapty 90-jyldardyń basynda, dálirek aıtsaq 1993 jyly  Elbasynyń uıytqy bolýymen sol kezdegi Joǵary keńes (Parlament) «Jappaı saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryn aqtaý týraly» zańdy qabyldady. Sonymen birge 1997 jyly elimizdiń Tuńǵysh Prezıdenti N.Á.Nazarbaevtyń Jarlyǵymen 31 mamyr - Saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryn eske alý kúni bolyp belgilendi. Bul aıtýly tarıhı oqıǵalardyń Táýelsiz elimizdiń qalyptasyp-damýynda, azat qoǵamdyq sananyń ornyǵýynda, eń bastysy tarıhı ádilettiktiń saltanat qurýynda orny bólek.

Mine, arada edáýir ýaqyt ótti. Elimiz rýhanı jańǵyryp, qoǵam damýynyń jańa kezeńi bastaldy. Sondyqtan ulttyń azaly kúni aldynda, 30 mamyrda jarııalanǵan Prezıdent Úndeýin - óte oryndy, der ýaqytynda shyqqan saıası sheshim dep qabyldaımyz. Bul – Memleket basshysynyń kóregendigi, sondaı-aq halyqtyń, ásirese qýǵyn-súrgin zardabyn tartqan san myń áleýmettiń talap-tilegin eskergendik.

Álemge belgili jaıt: tarıhta qazaq halqynyń kórmegen qorlyǵy, shekpegen mehnaty joq. Sonyń eń qıyn kezeńi – HH ǵasyrdyń 20-30 jáne 50-jyldary. Saıası eksperımentke toly osy júz jyldyqta - qazan tóńkerisi, azamat soǵysy, bolshevıkterdiń qasiretti de qaıǵyly sosıalıstik qurylysy, Ekinshi dúnıejúzilik soǵys, «jylymyqtyń» aldyndaǵy shyrǵalań saıasaty qatelikterdi birinen soń birin týyndatyp, qazaq dalasyna alapat asharshylyqty da, sebep-saldary tereń úrkinshilikti de, azyp-tozýdy da,  ultsyzdaný men rýhsyzdanýdy da alyp keldi. 

 Osy qate, baıansyz saıasatqa qarsy kelgender nemese damýdyń basqa jolyn usynǵandar «keńestik bılikke qarsy jaý» sanalyp, saıası qýǵyn-súrginge ushyrady. Qazaqstanda áý bastan kózi ashyq, oqyǵan-toqyǵan, elim degen patrıot azamattar kóp boldy. Jańa bılikpen mámilege kelip, sonyń mańaıynda áleýmettik-demokratııalyq respýblıka quramyz, eldi aǵartý jumystaryn odan saıyn tereńdetemiz dep arman-jospar qurysqan, Qazaqstan shekarasyn anyqtaý jolynda jan alysyp, jan berisken qaıratkerlerdiń  barlyǵy derlik zulmat jyldary qurbandyqqa shalyndy. Osy náýbat olardyń otbasyn da aınalyp ótpedi. Jubaılary da, balalary da, úrim-butaǵy da qýǵynǵa ushyrap, moraldyq turǵyda búginge deıin basyn kótere almaı keledi.

«Bul másele elimizde qozǵalamaǵan kúıinde tur» dep, aýyzdy qurǵaq shóppen súrtýge de bolmaıdy. Talap tipti keńes zamanynda da baıqaldy. Al táýelsizdik jyldar bul baǵyttaǵy izdenis, máseleni kún tártibine shyǵarý, túrli deńgeıde talqylaý, kitap-jınaqtar jarııalaý esh tolastaǵan emes.

Áriden tartsaq, Stalın qaıtqannan keıingi «jylymyq» kezeń saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryna qatysty sanada tóńkeris jasaǵanyn umytpalyq. Tarıhı-ǵylymı ádebıetterde aıqyndalǵandaı, alǵashqy «hrýshevtik» (1953-1961), sodan keıin «gorbachevtik-ıakovlevtik» (1988-1991) aqtaý kezeńderi qoǵamdy, ásirese ıntellıgensııany serpiltkenimen, olardyń «jaýyrdy jaba toqyǵany» kórinip turdy. «Jarııalylyq» (glasnost) uranynyń ózi odaq pen respýblıka arasyndaǵy bıliktiń jáne ulttyq múddeniń názik máselelerine kelgende, bura tartty.

Táýelsizdik eleń-alańyndaǵy Qazaqstandaǵy qýǵyn-súrgin qurbandaryn aqtaý sharasynyń úlken qıyndyǵy nemese tyǵyryqqa tirelýi – kásibı mamandardyń az bolýymen, ulttyq qasiretke baılanysty máseleniń keshendi zerttelmegenimen, eldegi saıası qýǵyn-súrginniń merzimi, qurbandarynyń sany sýbektıvti túrde qysqartylǵanymen túsindiriledi. Jappaı repressııa kezindegi Qazaqstannyń ereksheligi, respýblıkada júrgizilgen teris ekonomıkalyq saıasattyń zardaby ekshelip-eskerilmedi.

HH ǵasyrdyń 20-30 jáne 50-jyldaryndaǵy memlekettik zorlyq-zombylyq, Qazkraıkomnyń birinshi hatshysy F.Goloshekınniń Kremlmen birlesip jasaǵan bastamasy negizinde dúnıege kelgen «Qazaqstanǵa arnalǵan kishi Oktıabr revolıýsııasy» sekildi qanqasapty jobalardyń ashy shyndyǵyna ústirt qana baǵa berildi. Bul jerde kinániń bir ushy óz áriptesterimizge de tıetinin jaqsy bilemiz. Biraq áýelgi azattyqtyń da, qazirgi rýhanı jańǵyrýdyń da talabyn eskerip, osy problemaǵa baılanysty tyń ǵylymı tujyrymdama qabyldaýymyz qajet.

Bárimiz keńestik júıeniń «Eń bastysy – maqsat, al onyń jolyndaǵy shyǵynnyń bári aqtalady» urany bizdi talaı oısyratqanyn jaqsy bilemiz. Bolshevızm de, onyń ıdeologııasyn jalǵastyrǵan sosıalızm de halyqqa qatysty zorlyq-zombylyqqa ruqsat berdi. Memlekettik terror, jazalaý aksııalary, saıası qýǵyn-súrgin qalypty jaǵdaıǵa aınaldy. Qoldan jasalǵan «azamat soǵysy», taýsylmas taptyq arazdyq, eti tiri adamdardy aıaýsyz tárkileý, halyqty jelkelep qarý kúshimen ujymdastyrý, 1920-1922 jáne 1931-1933 jyldary ádeıi uıymdastyrylǵan dúleı ashtyq qazaq halqyn tutas joıyp kete jazdady. Bul – jan-jaqty dáleldengen aqıqat. Endi osy tarıhı derek pen qujattyń halyqaralyq zańdyq negizin jasaý, sóıtip «Qazaq qyrǵynynyń» tolyq sıpattamasy men anyqtamasyn aıqyndaý – órkenıet talaby bolmaq.

Munyń syrtynda Ekinshi dúnıejúzilik soǵys tutqyndaryna, 50-70 jyldardaǵy dıssıdentterge qatysty taǵylǵan túrli saıası aıyptardy qaıta qaraý mindeti de tur. Báriniń de zardap shekken urpaǵynyń mártebesin anyqtaý, olardy áleýmettik turǵydan yntalandyrý, qoǵamnyń qasiretten sabaq alýy men adamgershilik-ımandylyǵyn arttyrýyn úılestirý – memlekettiń jazylmaǵan, mindettelmegen abyroıly paryzy.

Sondyqtan biz taıaýda qurylatyn komıssııa saıası qýǵyn-súrgin qurbandarynyń (áli aqtalmaǵan) barlyq sanatyn saıası-quqyqtyq jaǵynan tolyq aqtaý úshin «Saıası qýǵyn-súrginderdiń qurbandaryn aqtaý týraly» Qazaqstan Respýblıkasy jańa Zańyn qabyldaý nemese qoldanystaǵy «Jappaı saıası qýǵyn-súrginder qurbandaryn aqtaý týraly» Qazaqstan Respýblıkasy Zańyna jáne basqa da zańnamalyq aktilerge eleýli ózgerister men tolyqtyrýlar engizý jolynda el Parlamentiniń qos palatasymen birlesip tııanaqty jumys isteıdi dep úmittenemiz.

Álemdik dástúrge jáne halyqaralyq zańdarǵa súıene otyryp, «Qazaqstandaǵy saıası qýǵyn-súrginderdiń qurbandaryn zańdyq jáne saıası jaǵynan tolyq aqtaý» boıynsha baǵdarlamalyq jáne normatıvtik-quqyqtyq qujattar ázirleý de – osy komıssııanyń jáne salalyq bilikti mamandardyń qasterli boryshy bolsa deımiz.

Qazaqstannyń táýelsizdigi jolynda mert bolǵan, sháıit ketken úlkendi-kishili azamattarymyzdyń qarapaıym adamı qasıetinen bastap, eren erligine deıin, qoǵam múshesi retindegi kisilik kelbetinen bastap, tulǵalyq tuǵyryna deıin Qazaqstandy mekendegen búgingi barsha etnos ókilderi qasterlep-qadirleıtin qundylyqtarǵa aınaldyrý – atalǵan komıssııanyń kásibı bilikti jumysy, al memleket pen qoǵamnyń aınymas asyl muraty.

Reti kelgende aıtaıyq, biz atalǵan taqyryp boıynsha jazylǵan Robert Konkvesttiń (R.Gonquest.The Harvest of Sorrow: Soviet Collectivization and the Terror-Famine. London, 1986; Robert Gonquest. The Harvect of Sorrow. London 2002), Robert Devıs pen Stıven Ýıtkrofttiń (R. W. Davies and S. G. Wheatcroft. The Years of Hunger: Soviet Agriculture, 1931-1933. New York: Palgrave Macmillan, 2004), Robert Kındlerdiń (Robert Kindler. Stalins Nomaden. Herrschaft und Hunger in Kasachstan. Hamburg: Hamburger Edition, 2014), ózge de sheteldik avtorlardyń eńbekterin qazaq tiline tikeleı aýdaryp, ǵylymı aınalymǵa túsirýimiz qajet. О́ıtkeni muny qazirgi jastar oqyp, taldap-tarazylaýy kerek. Bilim salasynyń barlyq býynyndaǵy oqýlyqtarǵa da asharshylyq pen saıası qýǵyn-súrgin taqyryby enýge tıis. Bul - jańa urpaqtyń táýelsiz oı túıýine, tarıh aldynda jaýapkershilikti sezinýine áser etetin faktor.

Biz joǵaryda «qazaqtyń qýǵyn-súrginge ushyraý tarıhy - elimizdi mekendegen basqa da etnostarǵa ortaq tarıh» degendi beker aıtpadyq. Repressııa jyldary qazaq jerinde 11 lager salynyp,  bularǵa 5 mıllıonnan astam adam jiberildi. Jalpy aıtqanda, osy qıyn jyldarda bizdiń el ózi de qyrylyp, ózge jurttyń azabyn da kózben kórip, tutas bir lagerge aınaldy. 

Qazirgi tańda atqarýshy jáne zań shyǵarýshy bıliktiń, zııaly qaýymnyń, gýmanıtarııa ǵylymynyń, sonyń ishinde tarıhshylardyń basty mindetiniń biri – qýǵyn-súrginge ushyraǵandardy túgel aqtaý jumysyna jan-jaqty járdemdesý bolyp otyr. Ras, bul másele buǵan deıin de túrli deńgeıde talaı márte kóterildi. Birqatar «ister» qaıta qaralyp, talaıy aqtaldy da. Alaıda osy máselege memlekettik deńgeıde jańa serpin berý – ýaqyt talaby edi. Sondyqtan bul baǵytta Prezıdenttiń memlekettik komıssııa qurý ıdeıasy qoǵam tarapynan tolyq qoldaý tabady dep senemiz. Bul - halyq ta, halyqaralyq qaýymdastyq ta jyly qabyldaıtyn sheshim. Tek atalǵan komıssııa belgili bir merzimdik qana bolmasa eken deımiz.

Ol turaqty jáne únemi jumys isteıtin komıssııa bolǵany mańyzdy. Sonda bar dástúr baıytylyp, joq tájirıbeniń orny tolady. Mańyzdy memlekettik-qoǵamdyq jumysqa tartylǵan tarıhshy, qoǵamtanýshy, áleýmettanýshy t.b. kásibı deńgeıin shyńdap, zańgerler de osy salaǵa mamandana bastaıdy.

Bizdińshe, Prezıdent Úndeýiniń negizgi maqsaty da osynda. Onyń máni – ádilettilik jolyn jalǵastyrý, dástúr sabaqtastyǵyn arttyrý.

 

Erlan Sydyqov,

L.N.Gýmılev atyndaǵy EUÝ rektory,

QR Tarıhshylardyń ulttyq kongresi tóraǵasy

Sońǵy jańalyqtar

Bıyl úlken astyqqa oraq erte tústi

Aımaqtar • Búgin, 18:05

KASE-niń jańa mindetteri aıqyndaldy

Ekonomıka • Búgin, 15:25

Ury alysqa uzamady

Aımaqtar • Búgin, 14:46

Dollardyń búgingi baǵamy belgili boldy

Ekonomıka • Búgin, 11:40

Uqsas jańalyqtar