Pikir • 03 Maýsym, 2020

Oń ózgeristerge jol ashady

14 ret kórsetildi

Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń tóraǵalyǵymen ótken Ulttyq qoǵamdyq senim keńesiniń otyrysy eń mańyzdy bilim men ǵylym salasyndaǵy qordalanǵan máselelerdi talqylaýǵa jáne sheshimin tabýǵa arnaldy. Otyrysta ózekti oılar aıtylyp, naqty maqsat-mindetter aıqyndaldy.

Sonyń ishinde maǵan erekshe unaǵany – atalǵan salaǵa bólinetin qarjynyń arttyrylatyny týraly sheshim boldy. Bilim berý júıesi laıyqty nátıje kórsetip, eldiń damýyna qarqyndy úles qosyp otyrǵan Fınlıandııa, Sıngapýr sekildi elder bilimge qarjy bólýden aldyńǵy orynda tur. Al bizde bilim berýge bólinetin qarjy joǵaryda atap ótken eldermen salystyrǵanda eki esege deıin tómen. Bul óz kezeginde mek­tep­terimizdiń sapasyna, muǵalim­deri­mizdiń daıyndyǵyna tikeleı áser etedi.

Budan bólek Prezıdent qazaq­standyq mektep oqýshylarynyń PISA (Programme for International Student Assessment), TIMSS (Trends in International Mathematics and Science Study) syndy halyqaralyq zertteýlerdiń qorytyndysyndaǵy tómen kórsetkishine de toqtaldy.  Mundaı nashar nátıjege birneshe faktorlar sebep bolady. Sonyń basynda eki jáne úsh aýysymdy mektepter máselesi tur. Sonymen qatar shalǵaı eldi mekenderde, aýyldarda ornalasqan oqý oshaqtarynyń jaıy da kóńil kónshitpeıdi. Onda muǵalim jetispeıdi, ıakı oqýshy tappaıdy. Bul – tıynnyń bir betindegi túıtkilder. Al ekinshi jaǵynda «osy mektepter qalaı basqarylyp jatyr?» degen salmaqty suraq bar. Sebebi mınıstrlik tarapynan ońtaıly sheshimder men reformalar qabyldanyp jatsa da ony oryndaýǵa, túbegeıli ózgertip, iske asyrýǵa dırektorlardyń áleýeti nemese qarjy jetpeı jatady. Al buǵan jergilikti atqarýshy organdar nemese bilim basqarmalarynyń mınıstrlik pen mektepter arasynda alshaqtyq ornatyp, kedergi keltirýi túrtki bolyp otyr. Iri qalalarda bálkim bilinbeıtin bolar, shet aımaqtardaǵy bilim basqarmalary men bólimderiniń basshylary ózderin mınıstrlik taǵaıyndamaǵandyqtan ákimdiktiń aıtqanymen júredi. Osydan túrli qarama-qaıshylyq týyp, reformanyń nátıjeli iske asýyna zııany tıedi.

Memleket basshysy qolǵa alǵan oń ózgerister burynǵydan da qarqyndy oryndalady dep senemin. Oǵan barlyq jaǵdaı jasalyp jatyr. Aıtalyq, pedagogıkalyq mamandyqtardaǵy stýdentterdiń stıpendııasyn 42 myń teńgege deıin arttyrý básekelestikti kúsheıtip, úzdik túlekterdiń ustazdyq joldy tańdaýyna septesedi. Negizinen pedagogıkalyq joǵary oqý oryn­darynyń da bedelin kóterý kerek. Sondaı-aq keńeste aıtylǵan mamandyq tańdaý máselesin jol­ǵa qoıý arqyly úlgerimi joǵary oqýshylarǵa muǵalimdik maman­dyq­ty dáripteýimiz qajet.

Sózimdi túıindeı kelsem, eń aldymen úsh aýysymdy mektepter máselesin shuǵyl sheshýge tıispiz. Ekinshiden, muǵalimderdiń sapasyn arttyrý da kezek kúttirmeıdi. Bul isti pedagogıkalyq mamandyqtarǵa túsý talaptaryn kúsheıtýden bas­taǵan jón jáne eń bastysy mek­tepterdi Bilim jáne ǵylym mı­nıstr­liginiń tikeleı qaraýyna berý qajet. Mektepter men mınıstr­lik arasynda týra baılanys bol­ǵanda ǵana reformanyń qaı-qaı­sysy bolmasyn jemisti júzege asady.

 

Shákárim SEISEMBAI,

Nur-Sultan qalasyndaǵy №54 mektep-lıseıiniń dırektory, «Júz jańa esim» jobasynyń jeńimpazy

 

Sońǵy jańalyqtar

Elektrondy qyzmet úlesi ósti

Tehnologııa • Keshe

Brazılııada vırýs basylmaı tur

Koronavırýs • Keshe

Uqsas jańalyqtar