Elbasy • 26 Maýsym, 2020

Elbasy jáne Máńgilik el muraty

44 ret kórsetildi

О́tkendi ekshesek, júrip ótken joldyń qandaı aýyr bolǵanyn, ony qalaı jeńgenin jáne alǵa qoıylǵan mindetterdiń oryn­da­lýyn baǵamdaý qıyn emes.

Táýelsiz Qazaqstannyń sara joly  – ata-babalar armanynyń oryndalýy men kúrdeli strategııalyq mindetterdi júzege asyrýdyń kórinisi. Bul – halyq pen Qazaqstannyń Tuńǵysh Prezıdenti – Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń iri jeńisterge jetýdegi qajyrly eńbegi, jemisti tarıhy.

Jas memlekettiń jańa dáýiriniń árbir jyly egemen eldiń eń mańyzdy jetistikterin beıneleıtin san qyrly órnektiń bir bóligi ispetti.

Táýelsizdik tańy atqan kezde respýblıkamyz tutastaı kúrdeli túıtkildi máselelermen betpe-bet keldi. Bul qul­dyraǵan ekonomıka, ınflıasııa, shıe­lenisken áleýmettik problemalar jáne syrtqy qaýip-qaterler edi.

Sol kezdegi basty másele eldiń bola­sha­ǵyn, álemdegi qazirgi ornyn aıshyq­taı­tyn basty quramdas bólik­terin jáne mem­lekettik saıasattyń ıdeo­lo­gııalyq óze­gin anyqtaý men shoǵyr­landyrý bolatyn.

HHI ǵasyr qarsańynda eldiń uzaq­merzimdi josparlaryn qalyptastyrý jáne iske asyrý da ózekti dúnıe edi.

 

Asqar taý alystan kórinedi

Halyq arasynda «Asqar taý alystan kórinedi» degen sóz bar. Táýelsizdik alǵan 30 jylǵa jýyq ýaqytta Qazaq­stannyń Tuńǵysh Prezıdenti Nursultan Nazarbaevtyń tereń ári kemel oıyn, onyń strategııalyq mańyzy men qabyl­danǵan sheshimderiniń ýaqtyly ekenine kózimiz jete tústi.

Sonyń biri – memlekettik shekarany anyqtaý.

Nursultan Ábishuly: «Eshqandaı mindet aýmaqtyq tutastyqty saqtaýdan mańyzdy emes...», dep san ret aıtqan. Eldiń naqty shebin aıqyndaý tárizdi saıa­sı qıyn mindetti sheshý – «bir kúndik» másele emes. Elbasy jas memlekettiń aýmaq­tyq tutastyǵyn nyǵaıtty. Osy­laı­sha, ulttyq qaýipsizdiktiń berik negizin qalady. Tuńǵysh Prezıdent álem­niń saıası kartasynda jańa egemen Qazaqstannyń beınesin ashyp kór­setti, ondaǵy árbir aımaq – ata-babalarym­yz san ǵasyr boıy qorǵaǵan jáne mem­le­kettiliktiń bastaýy qalyptasqan jer.

Birneshe ondaǵan jyl boıy jappaı qyryp-joıý qarýlaryn synaq­tan ótkizgen Semeı ıadrolyq polıgony­nyń Elbasynyń qoldaýymen jabylýy asa mańyzdy másele edi. Bul sheshim álemde teńdesi joq oqıǵa ǵana emes,  Qazaqstannyń halyqara­lyq qaýym­dastyqta ózin qalaı kórsetetin­diginiń aıqyn belgisi bolatyn.

Beıbitshilik, dostyq, ashyqtyq, etnos­aralyq dıalogqa jáne kelisimge degen umtylys, 130-dan astam etnos meken etken eldiń ortaq maqsaty osy edi, bul Elbasynyń kóregen saıasatynyń negizine aınaldy. Bul máńgilik qundylyqtar bizdiń qoǵamda sabaqtastyǵyn baıqatyp keledi ári ony Tuńǵysh Prezıdent halyqaralyq uıymdarda jarııalaǵan. Búginde Nursultan Nazarbaev álemdik deńgeıdegi bitimger retinde tanymal.

Osyndaı jasampaz saıasattyń arqa­synda HH ǵasyrdyń 90-jyl­daryn­daǵy eń qıyn ekonomıkalyq jáne áleýmettik daǵdarystan shyǵýǵa, basqa eldermen senimdi qatynas ornatýǵa jáne buryn tek armanǵa aınalǵan josparlardy júzege asyrýǵa qol jetkizdik.

Dálel retinde Nursultan Nazar­baev usynǵan «Qazaqstan-2030» strate­gııasynyń merziminen buryn oryndalýyn, ónerkásip, ınfraqurylym, densaýlyq saqtaý jáne bilim berý salalarynda aýqymdy baǵdarlamalardyń júzege asýyn aıtýǵa bolady.

 

Jas astana – memlekettiń keshendi damýynyń draıveri

Saıası, áleýmettik-ekonomıkalyq, qoǵamdyq jańǵyrýdyń jańa qozǵaýshy kúshi – Qazaqstannyń astanasy bolǵany anyq.

«Astana» ataýymen júzege asqan mega-joba – Tuńǵysh Prezıdenttiń kóregen ıdeıalarynyń taǵy bir sátti kórinisi. HH ǵasyrdyń 90-jyldarynyń sońynda eldiń bas qalasy memleketti odan ári damytýdyń vektoryn anyqtady, eldiń damýyn keleli kezeńge jetkizdi.

Búgingi Astana – bizdiń maqtanyshy­myz, ol memleket negizin qalaýshynyń esimimen Nur-Sultan dep atalǵan. Qysqa merzimde shaǵyn shet aımaqtyq qala mádenıet pen órkenıettiń nazaryn aýdaratyn ortalyqqa, halyqaralyq saıası oqıǵalar ótetin orynǵa aınaldy.

Nur-Sultan – Eýrazııanyń júregi, uly qazaq dalasynyń keń-baıtaq qalasy. Onda dızaın jáne sáýlet óneriniń erekshe jobalary, ınjenerlik ozyq oılar toptasqan.

Alaıda qalanyń zamanaýı keskin-kelbeti Elbasynyń josparyna sáıkes ulttyq mádenıet pen bolmysymyzdy saqtaı bilgen. Shahardyń alleıalary, saıabaqtary, alańdary tabıǵatpen úılesim tabady.

Kóz aldymyzda damyp, gúldenip kele jatqan elorda qazaqstandyqtar úshin qutty mekenge aınaldy. Aı saıyn munda jańa turǵyn úı keshenderi boı kóterip, sý jańa bıznes nysandary ashylýda. Búginde Nur-Sultan qalasynyń qurylysy men áleýmettik nysandary Qazaqstannyń basqa shaharlaryna úlgi bolyp otyr, olar da elordamen birge jan-jaqty damýǵa jańa serpin aldy.

Kún sanap damyp otyrǵan Nur-Sultan úzdik bilim berý ortalyǵyna da aınalǵan. Elimizdiń bas qalasy – joǵary bilimdi menedjerler men sala mamandaryn qalyptastyrýdaǵy Elbasynyń kóregen ıdeıasyn júzege asyratyn kásibı kadrlardyń ustahanasy.

 

Bolashaqtyń ıdeıalary

Jastarǵa qamqorlyq jasaý, jeke jáne kásibı ósýine múmkindik týǵyzý Tuńǵysh Prezıdent úshin árkez basty baǵyt bolǵan edi. 1993 jyly sol kezdegi qıyndyqtarǵa qaramastan Nursultan Nazarbaev daryndy jáne belsendi jastardy qoldaý sharalaryn júzege asyrý jolyndaǵy alǵashqy úlken qadam – «Bolashaq» baǵdarlamasyn iske qosty. Táýelsizdik jyldary elimizde 1500-den astam mektep salyndy, 100-den astam kolledj ben ýnıversıtet ashyldy. Qazaqstannyń JOO álemniń eń úzdik ýnıversıtetteriniń álemdik reıtıngine kiredi. Jyl saıyn talapkerlerge ondaǵan myń bilim berý granty bólinedi.

Elbasynyń jastarǵa degen qamqor­lyǵy men ómirsheń ıdeıalary Nursultan Nazarbaev qorynda júzege asady.

Búginde Qor eń iri kommersııalyq emes uıymdardyń biri bolyp tabylady. 20 jyldan beri ol jastarǵa ǵylym, ınnovasııa jáne mádenıet salasynda ózin dáleldeýge, ózin-ózi damytýda jańa deńgeıge kóterilip, baǵa jetpes tájirıbe jınaýǵa múmkindik berip keledi.

Osy jyldar ishinde myńdaǵan jas Qordan granttar, marapattar, bilim berý stıpendııalary, taǵylymdamalar jáne shetelge is-sapar túrinde naqty qoldaý kórdi. Kóbi búgingi tańda «Nursultan Nazar­baev qorynyń laýreaty» ataǵyna ıe. Qor jobalarynyń júldegerleri men belsendi qatysýshylary – bedeldi halyq­­aralyq ǵylymı shyǵarmashylyq ba­ı­qaý­l­ardyń, kórmelerdiń, zııatkerlik olım­­pıa­da­lardyń jeńimpazdary, al álem­dik deńgeıdegi ártister men mýzy­kant­­tar qazaq eliniń maqtanyshyna aınalǵan.

Elbasynyń bastamasymen básekege qabiletti jáne bilimdi, tabandy jas urpaqty qalyptastyrý máselesin jan-jaqty qarastyrǵan «El úmiti» jobasy júzege asýda. Ol eldiń kóshbasshy­lary men kásibı mamandaryn daıarlaýǵa baǵyttalǵan.

Jobanyń baǵytyna sáıkes – «Myń bala» olımpıadasy aýyl mektepterinen úzdik oqýshylardy anyqtaý jumystaryn júrgizýde. Olımpıada jyl saıyn elimiz­diń daryndy balalarǵa arnalǵan eń aıtýly mektepterinde oqýǵa múmkindik beretin 5-6 synyptan myńdaǵan úzdik oqýshyny anyqtaıdy.

«El úmiti» jobasynyń taǵy bir baǵyty – jyl saıynǵy «El Maqtanyshy» syılyǵy. Bul syılyq halyqaralyq pándik olımpıadalarda eń úzdik nátıje kórsetken oqýshylarǵa beriledi.

Erekshe qajettilikteri bar jandar­dyń bilim alýyn jáne ózin-ózi damytýy úshin teń quqyqty qoǵam qurýda bel­sendi qoǵamdyq ómirge aralasýy – «Qam­qorlyq» jobasynyń basty maq­saty. Joba aıasynda 2020 jyldyń qyr­kúıe­gine deıin mundaı balalarǵa arnalǵan respýblıka boıynsha 8 ońaltý ortalyǵy ashylady. Bul ortalyqtyń árqaısysy jylyna 600-ge deıin bala qabyldaıdy.

«Samuryq-Qazyna» UÁQ ońaltý ortalyqtary tolyqqandy jumys isteýi úshin zamanaýı ozyq jabdyqtar men arnaıy qurylǵylardy jetkizip, qoldaý kórsetedi. Balalarmen bilikti mamandar aınalysady.

Elbasynyń qazaq tilin kópult­ty qoǵamǵa keńinen dáripteýge degen qam­qorlyǵy Nursultan Nazarbaev qory janyndaǵy Memlekettik tildi damytý qorynyń jumysynda kórinis tapty. Uıaly telefondar men planshetterge arnalǵan arnaıy qosymshalar, ınternet-resýrstardy úıretý, qazaq halqy­nyń mádenıeti týraly saıttar, jastar­ǵa arnalǵan baıqaýlar – osy jáne ózge de sharalardy Memlekettik tildi damytý qory jasaǵan.

Adamgershilik, meıirimdilik ıdeıasyn, jalpyadamzattyq adamgershilik qundylyqtaryn ǵalamdyq aýqymda nasıhattaý – Nursultan Nazarbaev qory qyzmetiniń ajyramas baǵyty. Al ony dáripteýge ári strategııalyq saıası keńes berýmen Qor janyndaǵy Álemdik ekonomıka jáne saıasat ınstıtýty (ÁESI) aınalysady. 

ÁESI qyzmetiniń negizgi baǵyty halyqaralyq deńgeıdegi dıalog alańy­nyń jumysyn uıymdastyrý. Instıtýt halyqaralyq saıasatty júzege asyrý salasynda ǵalamdyq qaýipsizdik, jergilikti daǵdarystar, ekonomıka, qazirgi zamanǵy syn-qater salasynda ǵylymı-zertteý jumystaryn júrgizedi. ÁESI tájirıbe jáne zertteý nátıjelerimen almasý arqyly álemdik taldaý ortalyqtarymen belsendi baılanysta. Álemge áıgili saıasatkerlerdiń qatysýymen ótetin «Astana club» halyqaralyq pikirtalas klýbynyń jyl saıynǵy otyrysy – osy baǵytqa arnalǵan qyzý pikirsaıys alańy.

 

Qalyptasýdan – turaqty damýǵa

Elbasymyz Nursultan Nazarbaevtyń basshylyǵymen júrip ótken úlken joldy Qazaqstannyń qalyptasýynan gúl­denýine deıingi kezeń deýge bolady.

Bul ata-babalar armanyn júzege asyrǵan sara jol.

Elimiz barlyq ekonomıkalyq baılanystary joıylǵan memleketten keń aýqymdy baǵdarlamalardy júzege asyratyn jáne álemde joǵary bedelge ıe memleketke aınaldy.

Nursultan Nazarbaev táýelsiz, egemen, kúshti Qazaqstan Respýblıkasyn qurýmen qatar, ulttyq rýhanı qundy­lyq­tarymyzdy saqtap, adamı kapıtaldy damytýǵa negiz qalyptastyrdy, memle­kettiń odan ári jańǵyrýy, ekonomıkalyq ósýine jaǵdaı jasady ári elimizdiń aldaǵy birneshe onjyldyqtaǵy damý vektoryn belgiledi.

Bul – Elbasynyń tarıhı eńbegi. Dana­lyǵy men kóshbasshylyǵy osy tusta anyq kórinedi.

 

Qanat Jumabaev,

Nursultan Nazarbaev qorynyń atqarýshy dırektory

Sońǵy jańalyqtar

Atyraý oblysynda kólik jarylyp ketti

Aımaqtar • Búgin, 16:55

Qashyqtan oqyp, til úıren!

Bilim • Búgin, 16:25

Aqtaýǵa reseıden 9 dáriger kómekke keldi

Koronavırýs • Búgin, 14:55

Álemdik ekonomıka úlken qaryzǵa batty

Ekonomıka • Búgin, 14:35

Atyraýda jazǵy dámhana órtendi

Aımaqtar • Búgin, 13:05

Atyraýda blok-posttar qoıylmaıtyn boldy

Aımaqtar • Búgin, 12:45

Qytaı elshiligi jalǵan aqparat taratqan

Koronavırýs • Búgin, 11:20

Araq aýrýdan aıyqtyrmaıdy

Koronavırýs • Keshe

Uqsas jańalyqtar