Qoǵam • 26 Maýsym, 2020

Qaıǵydan qan jutqan otbasy kómek suraıdy

38 ret kórsetildi

Jýyrda Jambyl oblysynda jasóspirimderdiń arasynda jappaı tóbeles bolyp, sońy qaıǵyly jaǵdaımen aıaqtalǵan edi. Naqtysyn aıtsaq, Taraz qalasy «Shóldala» aımaǵyna qarasty «Bereke» alabynyń 15 jastaǵy turǵyny Oralbek Kedebaev tóbeles saldarynan qaza tapqan-dy. Atalǵan qandy oqıǵa, bozbalanyń mezgilsiz ólimi, oǵan pyshaq salǵan jasóspirimderdiń qatygezdigi de qoǵamda úlken alańdaýshylyq týǵyzdy.

Qapyda mert bolǵan O.Kedebaev bolashaqta ataqty sportshy bolýdy armandapty. О́kinishtisi sol, jetkinshektiń aqedil armany ózimen birge jer qoınyna máńgilikke ketti. Bıyl segizinshi synypty aıaqtap otyrǵan bozbala bir úıdegi alty balanyń tórtinshisi eken. Úıindegiler sabaqty jaqsy oqıtyn, tártibi de durys Oralbektiń kúndiz Taraz qalasyna, keshke qaraı ózi oqıtyn №59 mektepke baryp sportpen shuǵyldanatynyn aıtady. О́skende tanymal sportshy bolýdy armandaǵan ol osy kúnnen bastap maqsatyna jetýge talpynypty. Alaıda balalar arasyndaǵy kelispeýshiliktiń sońy toptasyp tóbelesýge alyp kelip, aqyry adam ólimimen aıaqtalyp otyr. Oralbek áýeli janyndaǵy 3 dosymen balalarmen kezdesýge baryp, 16 balanyń qarsylyǵyna tap bolǵan. Tóbeles kezinde Oralbektiń denesine segiz jerden pyshaq urylyp, marqum kóp qan joǵaltqan. Tipti pyshaq keýde tusyna da tıip, ókpesi men júregi zaqymdanǵan. О́kinishke qaraı, jaıqalyp ósip kele jatqan jetkinshektiń jas ǵumyry qapyda qıylyp kete bardy.

Jalpy, kópshiliktiń arasynda tóbe­les týraly ártúrli áńgime aıtylýda. Degenmen, máseleniń mán-jaıyn bilmek bolyp biz O.Kedebaevtyń otbasyna arnaıy bardyq. Marqumnyń ákesi Beısenbaı Qutyshevtiń aıtýynsha, Oralbek sol kúni balalardyń habarlasyp jatqanyn anasyna aıtyp, olarmen kezdesýge kóshege shyǵyp ketken. «Men jumysta bolatynmyn. Balalarmen kezdesýdiń sońy osylaı qaıǵyly jaǵdaımen aıaqtalyp otyr», degen qaraly úıdiń otaǵasy B.Qutyshev balanyń ómirine der kezinde arasha túse almaǵan dárigerlerge renishin jetkizdi. Onyń aıtýynsha, Oralbek oblystyq kópsalaly balalar aýrýhanasyna túsken soń balanyń aǵalary men jaqyndary artynan barǵan. Bul túngi saǵat on bir men on ekiniń arasyndaǵy jaǵdaı. Alaıda dárigerler balanyń aǵzasyna qan quıý úshin ákesi kelip ruqsat berý kerektigin aıtyp, barǵan adamdarǵa qujatqa qol qoıdyrmaǵan. «Úsh saǵattaı ýaqyt dárigerler meni kútip otyrǵan. Sol eki aralyqta bala talaı qan joǵaltty ǵoı. Eger olar balaǵa qan quıyp, áreket jasaı bergende múmkin aman qalar ma edi. Meniń ruqsatymsyz-aq qan quıyp, balany saqtap qalý úshin áreket ete bergende men «Nege balany aman alyp qaldyńdar?» demeıtin edim ǵoı. Bul jerde adamnyń taǵdyry qyl ústinde tur. Bir sekýnd ýaqyt qymbat. Biraq dárigerler olaı jasaǵan joq. Muny salǵyrttyq emes, jaýyzdyq der edim. Men aýrýhanaǵa barǵanymda da ne qan, ne ony quıatyn eshkim bolǵan joq. Eshqaısysynda da jaýapkershilik joq. Osy sátte adamnan qasıet, sózden dýa ketkenin kórdim. О́tken jyly men de aýyrdym. Sonda Tarazda barmaǵan jerim joq. Munda da dárigerler maǵan eshqandaı dıagnoz qoıa almady. Tek sandaltyp qoıdy», dep ashynady B.Qutyshev.

Sondaı-aq qaıǵydan qan jutqan ákeniń aıtýynsha, oqıǵaǵa 20 bala qatysqan. Alaıda qazirdiń ózinde qylmysty ashý jumystary durys júrgizilmeı jatyr eken. «Oqıǵaǵa qatysqan 20 balanyń bireýi, ıaǵnı meniń balam qaıtys boldy. Biraq, búginde 18 baladan ǵana jaýap alynǵan. Tóbeleske qatysty bir bala sol kúıi joq. Ony Jańatas jaqqa aparyp jasyrypty dep estidik. Men sol balanyń da jaýapqa tartylýyn, jalpy tóbeleske qatysqan barlyq adamnyń jazasyz qalmaýyn talap etemin. Qazir 2 bala ǵana qamaýda otyr. Ol 2 balanyń da ákeleri joq. Shynyn aıtqanda, qalǵandary bárin sol ekeýiniń moınyna artyp otyr. Qamalǵan 2 balanyń úıindegiler jylap bizge keldi. Men sonda olarǵa «Eger balańyz kinásiz bolsa, shyǵady. Barlyǵyn zań sheshedi», dedim. Olar da qalǵan balalardyń jaýapqa tartylmaı, bostandyqta júrgenine qynjylady. Men de baýyr etim balamdy óltirgen qandyqoldardyń taırańdap júrýine jol bere almaımyn. Osy meniń ózegimdi órteıdi. Jazadan qutylyp kete me dep qaýiptenemin. Men sol úshin kinálilerdiń tolyq anyqtalyp, jazasyn alýyn talap etemin. Ádildik izdeımin. О́ıtkeni balamnyń ólimi men úshin máńgi óshpeıtin qasiret. Men eshkimniń basynýyna jol bermeımin», deıdi ol.

Sonymen qatar B.Qutyshev bala­synyń denesine 8 jerden emes, 11 jerden pyshaq urylǵanyn aıtty. Ol muny perzentiniń súıegine túskende óz kózimen kórgen. Qaıǵyly otbasy endi tóbeleske qatysqandardyń báriniń de jazasyz qalmaýyn surap otyr. «Meniń balam aralas jekpe-jekke qatysyp júrgen. Ol bir-eki balaǵa boı bermeıdi. Pyshaqtaǵan bir bala degen aqylǵa qonymsyz nárse. Ol jerde bári jabylyp, pyshaqtaǵan», deıdi ol. Al Jambyl oblystyq Polısııa departamentiniń baspasóz hatshysy Gúlsara Muhtarqulova qazir tóbeleske qatysýshylardyń bári anyqtalyp, olardan jaýap alynǵanyn habarlady. Atalǵan derekpen Qylmystyq Kodekstiń 99-baby, 2-bólimimen sotqa deıingi tergeý amaldary bastalǵan. Kúdikti usta­lyp, Taraz qalasynyń ýaqyt­sha us­taý ızolıatoryna qamaýǵa alyn­ǵan. Bul ret­te B.Qutyshev 2 balanyń ǵana qa­mal­­ǵanyna narazy. Istiń anyq-qany­ǵy­na jetip, báriniń de jazasyz qalmaýyn su­raıdy. Al O.Kedebaevtyń ólimine qatysty Jambyl oblystyq kópsalaly balalar aýrýhanasynyń bas dárigeri Azat Sátjanov ta pikirin bildirdi. Bas dárigerdiń aıtýynsha, 13 maýsym kúni túngi saǵat 00:40 shamasynda atalǵan aýrýhananyń hırýrgııalyq bólimine jedel járdem kóligimen 2005 jyly týǵan naýqas kelip túsken. «Sol kezde qasynda bolǵandardyń sózine qaraǵanda, bala pyshaq jaraqatyn alǵan jáne jarty saǵat buryn esinen tanǵan. Oǵan júrek pen ókpege zaqym kelgen, keýde qýysynyń pyshaq jaraqaty bar degen dıagnoz qoıylǵan. Sol jambasynan kóptegen jaraqat alǵan. 3-4 dárejeli postgemorrogııalyq shok. Aýrýhanaǵa túskennen keıin dereý operasııalyq blokqa aýystyrylyp, dárigerler jedel áreket etip, reanımasııalyq sharalar qabyldady. Alaıda buǵan qaramastan narkoz kezinde túngi saǵat 02:00-de júrek toqtap, bıologııalyq ólimge alyp keldi», deıdi Azat Sátjanov. Atalǵan aýrýhana ákimshiligi de O.Kedebaevtyń kóp qan joǵaltýdan qaıtys bolǵanyn rastap otyr.

«Tas túsken jerine aýyr». Árıne baýyr eti balasynan, jaqynynan aıyrylý eshkimge de ońaı tımeıdi. Qutyshevtar otbasy biraz jyldar buryn О́zbekstan jerinen kóship kelgen eken. Ol jaqta da jaqsy tirshilik keshken olar atamekenge kelýdi uıǵarypty. Sóıtip, aǵaıyn-týǵandarymen birge bári «Shóldala» aımaǵyna qonystanǵan. «Syrttan kelgen, eshkimi joq deıtin shyǵar bizdi. О́ıtip basynbasyn. Men de osy balalarym óz Otanynda erjetsin, elmen aralassyn dep keldim. Ol jaqta da jaǵdaıymyz jaman bolǵan joq. Biraq týǵan topyraqtyń qasıeti bólek qoı. Elim dep kelgende kórip otyrǵan qasiretim osy. Meniń bir ǵana tilegim bar – balamnyń ólimine qatysty barlyq kináliler laıyqty jazasyn alsyn. Álgi jasyryn júrgen bir balanyń da jaýapqa tartylýyn, tóbeleske qatysqan báriniń qamaýǵa alynýyn talap etemin», deıdi Beısenbaı Qutyshev. Sondaı-aq olar úıiniń irgesindegi №59 mekteptiń stadıonynyń da kúndiz-túni ashyq turatynyn, balalardyń topyrlap sonda júretinin, keıde sol jerde eregis, tóbeles bolatynyn, biraq muny eshkimniń de qadaǵalamaıtynyn aıtty.

Bir qıyndyǵy – búginde jasós­pirimder arasynda tóbeles kóp. Qazir baıaǵydaı oıyn balasy bolyp kelispeı qalyp, erteńine qaıtadan tatýlasyp ketetin jaǵdaı sırek. Bir-birine qarý kezenip, óltirýge daıyn turatyn qatygezdik kóbeıip keledi. Mundaı jaǵdaılardyń sońy jaqsylyqqa aparmaıtynyn osy jasóspirimniń ólimi kórsetip otyr.

 

Jambyl oblysy

 

Sońǵy jańalyqtar

Shymkent qalasynyń ákimi ýádesin oryndady

Aımaqtar • 04 Shilde, 2020

Tirkelmegen qarý-jaraqtan qutylǵan abzal

Aımaqtar • 04 Shilde, 2020

Atyraýda tegin dári-dármek taratylmady

Aımaqtar • 04 Shilde, 2020

Ipoteka týraly zańǵa ózgerister engizildi

Aımaqtar • 04 Shilde, 2020

Arqalyqta etanoldan ýlanyp 9 adam kóz jumdy

Aımaqtar • 04 Shilde, 2020

Uqsas jańalyqtar