Rýhanııat • 26 Maýsym, 2020

Eń alǵashqy Eńlik

21 ret kórsetildi

Teatr tarıhyn zerdeleýge degen talpynys hám mahabbat sonaý stýdenttik jyldardan-aq únemi shań basqan arhıvterge qaraı tartatyn da turatyn. Ásirese sahna álemindegi tuńǵyshtar taǵdyry bir sát te beıjaı qaldyryp kórgen emes. Sondaı izdenis jeteginde júrip, tarıh qatparynyń beımálim betterin paraqtap kórgenimizde, sahna óneri salasynda biz úshin beıtanys jańa esimmen qaýyshtyq. Ol – 1926 jyldyń 13 qańtaryndaǵy óner ólkesinde bolǵan uly jańalyq – Qyzylordada ashylǵan tuńǵysh kásibı qazaq teatrynyń alǵashqy aktrısalarynyń biri – Dálılá Qaraqbaıqyzy Ońǵarbaeva. Teatr shymyldyǵyn túrgen M.Áýezovtiń «Eńlik-Kebek» pesasyndaǵy Eńlik róliniń alǵashqy oryndaýshysy.

SÝRETTE: Erli-zaıypt­y­ Qusaıyn men Dálılá Ońǵarbaev­tar, 1927 jyl.

 

Tusaýyn teatr kesken...

1926 jyldyń 13 qańtary kúni Syr óńirinde shymyldyǵy túrilgen óner oshaǵyna, sahnada oınalar jaǵymdy da ja­ǵym­syz beınelerge buryn mun­daıdy kórmegen qarapaıym ha­lyqtyń alǵashynda tosyrqaı, úrke qaraǵany jasyryn emes. Sondaı qıynshylyqtarmen betpe-bet kezdese júrip, ónerge degen ólshemniń ámánda bıik turatyndyǵyn dáleldegen bir top jankeshti ónerpazdyń ortasynda Dálılá Ońǵarbaeva da bar edi. Jańadan qurylyp, qalt-qult qaz basyp, alǵashqy adymdaryn apyl-tapyl attaǵan teatr áý basta kemshiliksiz de bolmady. Rejısserlik sheberlik, sahnalyq bezendirilý, oqıǵany shıelenistirý jaǵynan biraz olqylyqtarǵa jol berilip jatsa da, qarashańyraq ózi dittegen maq­saty, tiktegen tuǵyrynan taı­mady, tek alǵa jyljydy. Jumat Shanın, Qalıbek Qýa­nysh­baev, Serke Qojamqulov, Elýbaı О́mirzaqov, Qurmanbek Jandarbekov, Janbıke Shanına esimderimen qatar aıtylýy tıis Dálılá Qaraqbaıqyzynyń ǵajap ánshiligi men sahnany meńgerýdegi tabıǵı tamasha sheberligi, akterlik óneri keıingi urpaqqa úlgi, taǵylym bolýǵa ábden laıyq-aq.

 

«Jas qyrshyn Qaraqbaıdyń Dálılási...»

Densaýlyǵyna baılanysty sahnamen tym erte qoshtasqandyqtan da bolar, aktrısa esimi tuńǵysh teatrdy qurýshylardyń sanatynda kóp aıtyla bermeıdi. Biraq qalaı desek te, Dálılá Qaraqbaıqyzynyń Eńlik rólin somdaǵan alǵashqy aktrısa ekendigi aqıqat. Bulaı dep senimdi túrde oı túıýmizge teatrdyń qyryq jyldyq mereıtoıyna arnap jazǵan aqyn Asqar Toqmaǵambetovtiń: «Eńlik bop alǵashqy kózge túsken, Jas qyrshyn Qaraqbaıdyń Dálılási», – degen jyr joldary dálel bola alady. Pikirimizdi ónerdegi qadamdaryn birge attaǵan qanattas dosy Serke Qojamqulovtyń myna bir lebizi odan ári nyqtap, tolyqtyra túskendeı: «1927 jyly aqpan aıynda Tashkentke jańadan ashylǵan qazaq teatrynyń trýppasyn shaqyrtady (barlyǵy jıyrmaǵa tarta ártis), on bes kúndeı oıyn berip, konsert qoıady. Bul saparda Dálılá «Arqalyq batyrda» – qalmaq hanynyń qyzy Bıkesh­ti, «Qara­gózde» Qaragózdiń jeń­gesi Aqbalany oınady. Árbir qoıylǵan konserttiń bárinde án salyp, kórermen jurttyń qurmetine bólendi». Al aktrısa­nyń ánshilik qyryna baǵa bergen zamandasy Qurmanbek Jan­darbekovtiń: «Dálılá án aıtqanda óte baısaldy, mánerine keltire ánmen birge tolqyp, kúndegi aıtatyn ánin jańa ǵana úırengendeı bar yqylasymen aıtýshy edi» – degen súısine baıandaıtyn yqylasty qurmeti de talant tabıǵatynyń daralyq qýatyn tanyta túsetindeı.

 

Talant tabıǵaty

 «Dálılá – qazaq óneri úshin jaralǵan jaryq juldyz edi. Tym erte aǵyp tústi...» dep jazady ánshi Júsipbek Elebekov óz esteliginde. Dástúrli án óneri dúldúliniń bulaı dep tamsana hám ókine pikir bildirýi zańdy da. О́ıtkeni qazaq teatrynyń tuńǵysh qarlyǵashtarynyń biri Dálılá Qaraqbaıqyzy – ańyz ánshiniń qaıyn bıkesi, ıaǵnı Júsipbek Elebekovtiń jan jary Habıba Elebekovanyń týǵan ápkesi. Talant aldymen Alladan berilse, odan keıin tek pen tárbıe arqyly boıǵa sińedi. Dálılá Ońǵarbaevany tal boıynan osy atalǵan qos artyqshylyqtyń ekeýi bir mezette tabylǵan týma talant ıesi dep ataýymyzǵa ábden bolady. О́ıtkeni Dálılá Ońǵarbaevanyń otbasy ónerdi erekshe qaster tutqan áýlet sanatynan. Sonyń áseri bolsa kerek, Qaraqbaı qarııanyń Dálılá men Habıba esimdi qos birdeı qarlyǵashy uıasynan óner dep ushyp, teatrǵa qaraı baǵyt túzegeni. Qasıetti Qarqaraly topyraǵynan qanattanyp, úlken ónerge qadam basqan qos talanttyń da qazaq teatr óneri tarıhynan alar orny aıryqsha. Biraq bir ókinishtisi, ónegeli áýletten shyqqan apaly-sińlili aktrısalardyń úlkeniniń ǵumyry kelte qaıyrylady. Al kishisi ǵıbratqa toly ǵasyr ǵumyrdyń kýási bolyp, el alǵysyna bólenip ómirden ótti.

 

Qazaq sahnasynyń Eńligi men Kebegi

О́miriniń sońyna deıin ónegeli áýlettiń týyn jyqpaı, abyroıyn asqaqtatyp kelgen Qazaqstannyń eńbek sińirgen ártisi Habıba Elebekovadan kózi tirisinde ápkesi men jezdesi týraly suraǵanymyz bar edi. О́ıtkeni Dálılániń ózi tamasha aktrısalyǵymen qatar, Máskeý tórinde qazaq qyzdarynyń ishinen birinshi bolyp dombyramen án shyrqaǵan talant bolsa, jubaıy Qusaıyn Ońǵarbaev ta ónerden kende emes, tuńǵysh kásibı qazaq teatrynyń akteri, Kebek rólin alǵash oınaǵan qazaqtyń biri. Ǵasyr ǵumyr ıesi sonda bizge talantty týystary týraly bylaı dep syr ashyp edi: «О́zi sulý, ózi kerim, ózi aqyn ápkemdi ákem Dálıláǵa deıingi uldarynyń bári birinen soń biri shetinep, turaqtamaǵan soń betinen qaqpaı, erkin etip ósirdi. Qus salyp, ań aýlap, únemi ákemizge serik bolyp júredi eken. Erkekshoralaý óskendigine qaramastan, ónerge jastaıynan ińkár boldy. 1926 jylǵy Ulttar keńesiniń ekinshi sezinde árbir ulttan kisi shaqyryp, úlken konsert bolady. Qazaqstannan baratyn delegasııany Sáken Seıfýllın bas­tap, bas-aıaǵy on bes shaqty adam, ishinde eki áıel adam: biri – meniń tátem Dálılá Qaraqbaıqyzy bolsa, ekinshisi – Jumattyń jary Janbıke bar, barlyǵy Máskeýge saparlatady. Máskeý tórinde áıelderden birinshi bolyp 1926 jyly dombyramen án shyrqaǵan meniń tátem. Ol óneri el aýzynda kóp aıtyldy. Sodan keıin, elge qaıtyp, Qyzylordada ashylǵan teatr sahnasynda «Eńlik-Kebektegi» Eńliktiń rólin alǵash bolyp kórermen nazaryna usynady. Jubaıy Qusaıyn sol joly Kebekti somdady. Qusaıyn da oqyǵan, kózi ashyq jigit bolǵan. Alaıda bir ókinishtisi – kórermenin bulbul áýezimen terbegen sahna sandýǵashy ónerdegi jolyn kilt úzýge májbúr bolady. Qyzylordaǵa kelgen soń Dálılá ol jaqtyń shań-tozańyna, ystyǵyna shydamaı, qaıta-qaıta aýyra beredi. Dárigerler «Tez arada ketpeseńiz, jaǵdaıyńyz nasharlaı beredi» degen soń, Qarqaralydan qol ustasyp arman qýyp birge kelgen ómirlik serigi Qusaıyn Ońǵarbaev endi kemeldenip, ult ónerine súbeli ónerin qosýǵa bilek sybana kirisken shaqtarynda aýrý meńdegen jaryn jetektep, amalsyz týǵan jerine oralady. Qusaıynnyń ákesi sumdyq baı bolǵan adam. Ekeýi elge kelgende, baılardyń mal-múlkin tárkileý naýqany bastalyp ketip, barlyǵyn jer aýdaryp jiberedi. Kemerovo qalasyna qonystanǵan ápkem dertinen sol kúıi aıyǵa almaı, kóp uzamaı qaıtys bolady. О́kinishke qaraı, ápke-jezdemniń sońynan urpaq qalmady. Halıl men Altaı esimdi qos perzent súıgen edi, biraq olardyń da dám-tuzy erte taýsylyp, jastaı ketti».

 

Túıin

Ýaqyt – tóreshi, tarıh – taǵylym. Ýaqyt-aǵzam alaqa­nyn­da jazylǵan aqıqattyń qaı kezde de urpaq jadynda jańǵyryp, ónegesimen óreli oılarǵa bastary sózsiz. О́nerde daryndy ártis kóp bolǵanymen, sahnada súrgen kelte ǵumyryn ólmes ónegege aınaldyra bilgen talant sırek. Qazaq sahnasynyń eń alǵashqy Eńligi men Kebegi – Dálılá Qaraqbaıqyzy men Qusaıyn Ońǵarbaev ómiri, bizdińshe, sonysymen óreli, sonysymen ónegeli.

 

 

Sońǵy jańalyqtar

Tutynýshylyq nesıe naryǵy toqtap qaldy

Ekonomıka • Búgin, 13:30

Abaıdy tanytqan abyz tulǵa

Qazaqstan • Búgin, 12:47

El júregi – elorda

Aımaqtar • Búgin, 11:53

Almaty mańynda jer silkindi

Aımaqtar • Keshe

Uqsas jańalyqtar