Rýhanııat • 27 Maýsym, 2020

Almatyda Áýezovtiń qaıtqan kúnin eske aldy

177 ret kórsetildi

Uly jazýshy máńgilik damyldap jatqan Raıymbek dańǵyly boıyndaǵy eski zıratqa kezinde Abaıdyń súıikti uly Ábdrahmannyń súıegi amanatqa qoıylǵanyn eshkim bile bermeıdi. Muhańmen birge munda Qanysh Satpaev, Sháken Aımanov, Ilııas Omarov, Kúlásh Baıseıitova, Qasym Amanjolovtardyń da júregi máńgi tynystap jatyr, dep jazady Egemen.kz

Búgin zamanamyzdyń zańǵar jazýshysy dúnıeden ozǵanyna 59 jyl boldy. Áýezovtiń janazasynda sóz sóılegen Ǵabıt Músirepov: "Áýezov bizge ornyn emes, artynda qalǵan baı murasyn qaldyryp ketti. Áýezovtiń ornyn eshkim basa almaıdy", degen eken. 

1970 jyldardyń orta sheninen bastap o dúnıelik bolǵan qazaqtyń ıgi jaqsylarynyń "Keńsaı" zıratyna jerlene bastaǵan kúninen bastap bul qorym bıliktiń kózinen de, kóńilinen de tasa bola bastady. Memleket tarapynan bólinip jatqan qarjynyń mardymsyzdyǵynan zırat kútimi týǵan-týysqandarynyń moınynda qaldy. Keıingi tolqyn tarıhı qundylyǵyn esten shyǵaryp, "orys zıraty" degen kózqarastyń jeteginde kete me degen qaýip te joq emes.

Muhtar Áýezovtiń uly Murat Áýezov bul kúni artynda qalǵan urpaqtarynan basqasynyń eske alyp, basyna jan bara bermeıtinin aıtady. Hakim Abaıdyń 175 jyldyǵynda Semeıde – Qaraýylda – Abaı bolsa, Almatyda Áýezov bolýy tıis edi. Biraq is júzinde olaı bolmaı tur.

"Qazaqtyń mańdaıaldy azamattary jerlengen qorymdy memleket óz qamqorlyǵyna alar kez keldi: týysqan Ázerbaıjan elinde árbir qonaq kelip kóretin eki taǵylymdy qabirstan bar: biri – shahıtter qabirstany, ekinshisi – ulttyq panteon. Olardyń ulttyq mádenıetiniń bir bólshegi retinde qalyptasyp ketken. Osy úrdisti ózbek, túrikmen baýyrlarymyz da qolǵa aldy. Jazýshylar odaǵy, Almaty qalasynyń ákimshiligi osynda jerlengen qaıratkerlerdiń kartasyn jasap, ony aıshyqty jerge ornatyp qoıatyn kez keldi. Kúni erteń memlekettiligimizdiń qalyptasýynyń basy-qasynda júrgen tulǵalarymyzdyń naq osy qorymda jerlengeni esten shyǵyp, qatardaǵy zırat esebinde qalýy ábden múmkin. Munda jerleý rásimderi kúni búginge deıin jalǵasyp keledi. Kúni erteń Áýezov – Satpaev, Aımanovtardyń beıitine aparar soqpaq ta temir qorshaýlardyń ortasynda qalýy múmkin", deıdi.

Áýezovtiń artynda qalǵan urpaqtary búgin jyldaǵy dástúr boıynsha jazýshynyń basyna barap, árýaǵyna quran baǵyshtap, áke rýhymen tildesip qaıtty. 

 

Sońǵy jańalyqtar

Almaty mańynda jer silkindi

Aımaqtar • Keshe

Uqsas jańalyqtar