Ekonomıka • 27 Maýsym, 2020

Qazaqstandaǵy elektrondy saýda naryǵynyń kólemi 20 ese ósti

13 ret kórsetildi

Lamoda sarapshylarynyń aıtýynsha, ınternettegi satyp alýlardyń ortasha mólsheri 30-35% ósti. Bul týraly keshe Almatyda ınternet dúken jelileri ókilderimen kezdesýde aıtyldy, dep habarlaıdy Egemen.kz

Bul sońǵy 10 jyldaǵy kórsetkish. "Elektrondy kommersııa naryǵy ınternettiń taralý jyldamdaǵymen birge óse bastady. 2019 jyly qolma-qol aqshasyz tólemder kólemi 2.3 ese artyp, shamamen 14,4 trln teńgeni (bólshek saýdanyń jalpy kóleminiń 3,7%) qurady. Belsendi satyp alýshylardyń sany 72%-ǵa artyp, 3,2 mln adamǵa jetti.

2010 jyly Qazaqstandaǵy onlaın-saýda kólemi 35 mlrd teńge bolatyn. 2015 jylǵa qaraı ındıkatorlar 5 ese ósip, 194 mlrd  teńgege baryp toqtady.

Salystyrý úshin: 2015 jyly Internette barlyq bólshek saýdanyń tek 7,5%-y jasalǵan, 2019 jyly bul kórsetkish 14,2%-ǵa deıin ósti, ol 3,5 trln dollardy qurady. "2012 jyly ınternet-dúkenderdegi barlyq qazaqstandyq tólemderdiń tek 10%-y Qazaqstanda qaldy, 2014 jyly bul kórsetkish 35% qurady.

Qazaqstanda ınternetti paıdalanýshylar sany 2018 jyly el halqynyń 81,3% qurady, al elektrondy kommersııa úlesi 2,9% jetti. Naryq 1,5 ese ósip, 259,5 mlrd teńgege jetti.

"Qazaqstandarǵy elektrondy saýda qarqyndy damyp keledi, el turǵyndary Internet arqyly ózderine qajetti taýarlarǵa  tapsyrys berip jatyr", deıdi Vıacheslav Ivashenko, Wildberries dúkender jelisiniń  Dırektory.  

Sarapshylardyń pikirinshe, elektrondy saýdanyń ekonomıkaǵa mýltıplıkatıvti áseri Qazaqstannyń JIО́-ge jyl saıynǵy úlesin 1,1% deńgeıinde boljaýǵa múmkindik beredi.

"Elektrondyq saýdanyń tanymaldylyǵy ártúrli faktorlardyń áserinen tez ósip ketti, al zamanaýı álemdi satyp alýǵa tez kómektesetin ınternet-dúkender men mobıldi qosymshalarsyz elestetý múmkin emes",  dedi Lamoda Kazakhstan bas dırektory  Móldir Rysalıeva.

Dúnıejúzilik banktiń málimeti boıynsha, Ovum (Dúnıejúzilik uıaly aqparat qyzmeti) 2017 jyly Qazaqstanda halyqtyń 76,4% ınternetti paıdalanýshylar boldy. Bul reıtıngte Qazaqstan Ulybrıtanııadan keıin (94,8% paıdalanýshylar), tipti AQSh (76,2%), Polsha (76%) jáne Reseıden (76%) ozyp ketti.

"Respýblıkada smartfondar arqyly qosylýlar sanynyń artýy jaǵymdy kóriniske qosyldy: 2018 jyldyń aıaǵynda 18,2 mıllıon boldy, al 2022 jylǵa qaraı 25,6 mıllıonǵa boljam jasaldy",  deıdi ZooMarket.kz marketology Andreı Soı.

Internet-dúkenderdiń kópshiliginde barlyq iri satýshylar paıdalanatyn tólem júıesin paıdalanady, al dúkender jeke derekterdi fızıkalyq túrde saqtaı almaıdy. Aqparattyq ınfraqurylymdy damytý múmkindikteri elektrondy saýdanyń ósý áleýeti taýsylmaǵan dep boljaıdy. Osylaısha 2021–2022 jyldary halqy 250 adamnan az 877 aýyl 3G/4G tehnologııasyn qoldana otyryp, keńjolaqty Internetke qosylady, al qalǵan 930 aýyl jerseriktik Internetke qosylady.

 

Sońǵy jańalyqtar

Atyraýda bir kúnde 2 adam sýǵa batty

Aımaqtar • Búgin, 19:10

Atyraýda óńirlik jedel shtab quryldy

Aımaqtar • Búgin, 16:20

Dorbalasa dári tapshylyǵy joıylmaıdy

Aımaqtar • Búgin, 16:07

Uqsas jańalyqtar