Koronavırýs • 30 Maýsym, 2020

Baıbalamshy vırýstan da qaýipti

129 ret kórsetildi

Kúndelikti birneshe jamanat, qaıǵyly habar estip, qabyrǵamyz qaıysyp jatyr. Aýrýhanalarda oryn joq, dárihanalarda dári jetispeıdi. Al aýrý qarqyn alyp, qaharyna minip tur. Vırýs joq, bul saıasat degenderazaıdy, senbegenderdiń ózderi de aýyryp jatyr, nemesejaqyndary qaıtys bolǵanyn kórdi, - dep jazady Egemen.kz

Jedel járdem shaqyrsań kelmeıdi, óıtkeni shaqyrýshy kóp, al aparǵan adamdy aýrýhana qabyldaı almaıdy, sebebi oryn joq. rigerlerdiń ózderi de aýyryp jatyr. Bara-baraemdeıtinriger taba almaı qalamyz ba degen qaýip kóńilge uıalaıdy. Abdyraǵan halyq birin biri emdep, keńes berip, tipti ornynan tura almaı jatqan adamǵa dári aparyp beretin resmı emes Jedel járdemge aınalýda. Otandyq medısınanyń «Bári baqylaýda» degen aty dardaı algorıtmderi, «A», «B» degen josparlarynyń jeli shyǵyp, pyshtaı bolyp qaldy. Aýrý baqylaýdan bosanyp, aýa jaıylyp ketti. Orys halqynyń«О́tkel ústinde at aýystyrmaıdy» degen maqalyn bilgenimizben de mınıstrdi ózgerttik.

Jańa kelgen basshynyń ulttyq tamaǵyn keleke ettik, bireýdiń dástúrli asyna kúlý degenniń uıat, ersi qylyq ekeni de este joq. Osydan birneshe jyl buryn elimizge kelip, asylǵan etti túsirip, jylqyn
yń qartasynyń ne ekenin bilmeı «konskıı chlen» dep búkil álemge kórsetip, kúlgen óresiz, taıaz, sorly jýrnalıstiń keıipin tutas halyq kıip ketkendeı kórindi.

Endi vırýsty áýeden aýaǵa taratyp jatyr dep baıbalam salýshylar shyqty. Logıkaǵa, qısynǵa salyp oılapkóreıikshi. Aýaǵa jiberse ol aýany sol taratýshylardyń ózderi de, jaqyndary da jutpaı ma? Álde olar basqa aýamendemalady ma? Al vırýstyń aınalada bar ekeni anyq. Ony sapyrlysqan jurt árli-berli tasyp júr. Qonaqtan tıylmaı, sadaqaǵa, toıǵa baryp, aýlasyna topyrlatyp halyq jıyp, kelin túsirip, betin ashyp jatyr. Ana qaladan myna qalaǵa, anaý úıden mynaý úıge, anaý kósheden mynaý kóshege, anakafeden aıaldamaǵa, odan avtobýs arqyly elge taratyp, vırýsqa keń jol ashyp júrmiz. Endi ol vırýs aýrý taratýshynyń júrgen jolynda, otyrǵan ornynda, tynystaǵan aýasynda qalmaı ma? Aýaǵa taratyp jatqan ózim deý kerek odan da.

Neshe
boldy nemerelerdi kóre almaı júrgenimizge. Keshe Túrkııadan birinshi kýrsyn aıaqtap Aqnurym kelgende, áýlet bolyp tumshamyzdy kıip, bir-birimizge jaqyndamaı, balanykósheden kórip, ár otbasy kóligimizge otyryp, sol kósheden úıdi úıimizge tarastyq. Sebebi, qaı úı de qajeti úshin syrtqa shyǵady, kóbi qashyqtan istegenimen arasynda jumysqa baratyny bar, áıteýir vırýs tyrnaǵyna iliný qaýipi joq emes. Sondyqtan juqsa sol otbasynyń aýqymynda ǵana qalsyn, ózge úı aman bolsyn degen janashyrlyqpen qımaı-qımaı kete bardyq.

Qaıtys bolǵan jaqyndarymyzǵa batany kaspıgoldpen aýdaryp, keıin aýrý tyıylǵanda quran oqyp kirip shyǵamyz dedik. Sózimiz óter týys-týǵan, jora-joldasqa «О́zińe de, jaqyndaryńa da jasaǵan jaqsylyǵyń bolsyn, ázirshe shaqyrysty qoıaıyq, tıylý kerek», dedik. Bireý tyńdap, bireý oı ne boldy sonsha, ajal kelip tursa qaramaıdy», deıdi. Al qasıetti quranda da indet bolǵan jerge barmaý qajettigi, al eger sondaı jerde bolsań ózgege taratpaý úshin sol ortadanketpeý jazylǵan eken.

Osy indet bizdiń ulttyq sana, deńgeıimizdiń taıazdyǵyn, álde nadandyǵymyz deý kerek pe sonyń betin ashyp bergendeı.
Toı jasap, barmaǵan jandy «kórshiniń toıyna kelmedi, bárimiz aýyryp, sol ǵana aman qalamyn deı me eken»dep kústanalaıdy ǵoı taǵy. p adam jınaýǵa ruqsat bolmaǵan soń, úlken kottedj jaldap, halyq jıyp toı ótkizip, qudaıy-sadaqa berý syndy qylyqty dál osyndaı indetkezinde baryp turǵan nadandyq nemese ultqa jasalǵan qastandyq dese artyq emes.

Áýelde aýrý joq, kimniń týysy, tanysy aýyrdy degen senbestiktiń aıaǵy indettiń órshýine alyp keldi. Áleýmettik jelilerdiń betinde jer júzinde túrli dertterden jylyna qansha adamnyń dúnıe salatynynyń statıstıkasy keltirdi.Sóıtip salystyryp, myna tajaldan qaıtys bolǵan adamdardyń sany solardan az, sondyqtan qorqatyn dáneme joq, biz aýyrmaımyz, qoryqpaımyz, kúndelikti tynysymyzdan jańylmaımyz, báz baıaǵydaı tirshilik etemiz dep, halyqty beıǵamdyqqa úndegen túrli aqparattardy jarysa taratty.

Sonda ııa, statıstıka shyn aıtady, biraq týberkýlez, onkologııa, dıabet, túrli aýtoımmýndy aýrýlardan kóz jumatyn adamdarp bolǵanymen, olardyń barlyǵy mundaı kenet juǵyp, bas aıaǵy bir aıdyń ishinde baqıǵa alyp ketipjatqan joq. Olardyń kópshiligi adamǵa «ǵumyrlyq serik»sozylmaly dertter, arasynda emdeletini de, ýaqytyly dári-dármegin alyp uzaq jyl kádimgideı sapaly ómir súrýge bolatyny bar. Al myna indettiń jóni bólek, az ýaqytta baýdaı túsirip, álemdi ábigerge salyp, adamzat balasyn úlken qaýipke tirep qoıdy. Dúnıejúzilik densaýlyq saqtaý uıymy pandemııany bekerge jarııalamaıdy, mundaı jaǵdaı óte sırekbolady. Tutas elge tótenshe jaǵdaı jarııalaý erikkenniń ermegi emes, alaıda qansha qıyndyq týatynyn bile tura halyqtyń amandyǵy úshin osyndaı qadamǵa barýdy baǵalap, ár azamat qoǵam aldyndaǵy jaýapkershilikti kórsetetin shaq týdy. Al joǵarydaǵydaı aqparat taratýshylar, eger sol aqparattyń zııany, siltisi halyqqa tıse qaıtesiz? Aryńyzdyń aldynda qalaı jaýap beresiz? Keıin ókinip, barmaǵyńyzdy shaınap júrmeńiz, dep jazdyq. Qulaq asqan jan bolmady.
Karantın bitken kúni kóshege órip kettik. Aýrý órshidi.

Qazir juqpaly aýrýdyń barlyǵyna kózderi jetti. Biraq«Halyqtyń bári toıǵa baryp indetti ýshyqtyrdy - degenge shynymen senesińder me?» degendeı  zııandy  jazbalardyń jarııalanýy tolastamaı otyr. Al elimizde indettiń qarpýynyń qatty bolýyna osyndaı jandardyń tikeleıqatysy bar. О́ıtkeni  sondaı jazbalarǵa: «Senbeımiz, toıdyń jazyǵy joq, qoldan taratyp, aýadan vırýs jiberip jatyr»,dep eldi adastyrýshylar qatary biraz eken.

«Aý qazaqtar, neshe jerden halqyna qas, jaýyz Úkimet bolsa da olaı jasamaıdy. Ne degen kórsoqyrlyq bul. Aýaǵa taratsa, odan eshkim saý qalmaıdy, eger býnkerde otyrmasa. Sonda Qazaqstanda az ǵana top býnkerde otyryp, qalǵan 99 paıyzdy ýlap jatyr deısizder me? Mı qaıda, basty shaıqap-shaıqap kishkene qozǵap, qoıý kerek pe?», degen aýyr sózder de áser eter emes.
Sondaı jabalarmen halyqtyń densaýlyǵyna zııanyn tıgizip, eldi ishten iritip, memlekettiń qaýipsizdigine zııantıgizetinderdi jaýapqa tartý kerek dep sanaımyn.

Bas Prokýratýra, Ishki ister mınıstrligi, Ulttyq qaýipsizdik komıteti mynadaı jónsizdikke tosqaýyl bola ala ma, almaı ma?

Sońǵy jańalyqtar

Araq aýrýdan aıyqtyrmaıdy

Koronavırýs • 10 Shilde, 2020

Dáriger keńesin onlaın túrde alýǵa bolady

Koronavırýs • 10 Shilde, 2020

Pnevmonııaǵa basqa ataý berilýi múmkin

Koronavırýs • 10 Shilde, 2020

Qazir tek ómir men ólim bar - Bas sanıtar

Koronavırýs • 10 Shilde, 2020

Batysta "jasyryn esirtki zerthanasy" tabyldy

Aımaqtar • 10 Shilde, 2020

Koronavırýs indeti 3 kezeńnen turady

Koronavırýs • 10 Shilde, 2020

Uqsas jańalyqtar