Rýhanııat • 03 Shilde, 2020

Eki ishektegi el shejiresi

64 ret kórsetildi

Rýmıdiń áıgili «Sybyzǵy jyryn» bárimiz jaqsy bilemiz. Jas qamysty ótkir kezdigimen qıyp alyp sybyzǵy jasaǵan zarlyq (qoıshy) odan shyqqan muńdy áýendi óziniń ishki qusasy dep oılady. Iá, ol shynymen aıyrylý zary edi. Biraq qoıshynyń emes, dińinen aıyrylǵan, túp-tamyrynan kesilip, Otanynan ajyrap ketip bara jatqan jas qamystyń janaıqaıy edi.

Árıne sybyzǵy bizge jat aspap emes. Onyń fılosofııasyna boılaýda qazaq dúnıetanymy qadym zamandardan beri qadaý-qadaý eńbekter qaldyryp, qara qamystan shyqqan qazynaly sazdy qadirlep keledi. Desek te, bizdiń bolmysymyzdy bútindeı ashyp beretin birden-bir aspap dombyra der edik. Túbi bir túr­ki jurtynyń tarıhy túgel tápsirlengen qolymyzdaǵy qý taqtaıda qazaqtyń tutas taǵ­dyry jatyr. Uly dalanyń tósinde azattyǵy úshin arpa­lys­qan alashqa qatysty iri oqı­ǵalardyń barlyǵy sol qyzyl arsha dombyranyń shanaǵynda qattaldy. Babalar qaldyrǵan baı muranyń kóbi jas urpaqqa osy toǵyz perneniń tylsym tilimen jetti!

Dombyra – el shejiresin eki shegine syıǵyzǵan sheshen, toǵyz pernesine toqaılastyrǵan dilmar!

Osydan birer jyl buryn Ulttyq dombyra kúnine arnalǵan alǵashqy sharanyń shymyldyǵyn ashyp turyp Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń: «Dombyra – qazaqtyń jany, rýhy, tarıhy, salt-dástúri, búkil bitim-bolmysy dep aıtýǵa bolady. Ol Uly Dalanyń tósinde erte zamannan beri halqymyzben birge jasap kele jatyr. Bir kezderi Maıtóbeniń tusynan dombyranyń sýreti bar Tańbaly tas tabylǵanyn bárimiz bilemiz. Ǵalymdar ol sýret berisi 4 myń, arysy 6 myń jyl buryn bederlengenin dáleldep otyr.

Aral mańynda dombyra us­taǵan adam­nyń músini bizdiń dáýirimizden IV ǵasyrdyń mura­sy bolypty. Al Altaıdan ta­byl­ǵan ata dombyra bizdiń dá­ýiri­mizden V ǵasyrǵa tıesili. Al­­taı­dan Atyraýǵa deıin bú­kil Qazaqstannyń dalasy 4-5 myń jyldan beri osy domby­ranyń únin estip kele jatyr. Ol bar qazaqtyń bir ekenin, qa­nymyzdyń da, janymyzdyń da bir ekenin dáleldeıtin óte naq­ty nárse. Moınyna kóne túrki tań­basymen «jupar kúı áýeni biz­di súısindiredi» dep jazylǵan as­pap sonaý Kúltegin zamanynan beri kele jatyr. Odan bergi qıly zaman­dardyń bári dombyranyń kó­meıi­nen kúı bolyp tógilip, tarıh­tan syr shertedi» deýi tegin emes.

Biz dombyra qasıetin to­lyq sezine bilgenimiz durys. Dom­byra arnaly aspap qana emes, baılyǵyna baǵa jetpes bıik qundylyǵymyz, zamanalar men uly ádebıetterdi, qýat­ty ımperııalar men jasam­paz qolbasshylardy, nebir klas­sıkalyq mýzykalar men tań­ǵajaıyp tarıhı tulǵalardy týdyrǵan kıeli qubylys!

Dombyra dáýiri qaıta jań­ǵyryp keledi. Tarlan tarıhtyń, jasampaz búgin men jarqyn bolashaqtyń kókjıekterin úı­lesimdi sabaqtastyratyn ult jady­nyń tuǵyrnamasy osy tól as­pa­bymyzdy tórge shyǵarýmen tikeleı baılanysty bolyp otyr.

Biz dombyramyzǵa derbes kún syılaý arqyly dańqty baba­la­rymyzdyń jolyn jalǵas­tyrǵan ulaǵaty kemel, muraǵaty mol urpaq ekenimizdi dáleldep otyrmyz!

Kıeli aspabymyzdyń kemel keleshekke kerýen tartyp bara jatqan baı kóshi bizdi barymyzdy baǵalaýǵa, joǵymyzdy túgendeýge biriktiretindeı. Sol jolda ulttyq bet-beınemizge kir shaldyrmaı, qasıetti qara dombyramyzdy eshkimniń aıaǵyna taptatpaı, myńdaǵan án-kúıimizdiń qundaǵyna qurmetpen qaraı bergenimiz jón!

Keshegimiz ben keleshegimizdi jalǵaǵan, dilimiz ben tilimizge pana bolǵan, salt-dástúrimiz ben tarıhı sanamyzdy shendes­tirgen dombyramyz dáýirleı bergeı!

Alty myń jyldyq tarıhy bar alash aspabynyń ulyqtaý arqyly biz myńjyldyqtardyń murasyn zerdeleýge, qazaq tarıhyna qatysty qundylyqtardy qaıta eksheýge erekshe betburys aldyq!

Qadaǵań, Qadyr Myrza Áliniń dombyra týraly aıtqan aqyl sózderi kóp. Onyń ishinde qanatty mátelge aınalyp, qalyń qazaq jatqa aıtatyn eki óleńiniń orny biz úshin árqashan erekshe.

Onyń biri — «Eki shektiń birin qatty, birin sál-sál kem bura,

Naǵyz qazaq – qazaq emes, na­ǵyz qazaq – dombyra» dep keletin keremet óleńi de, ekin­shisi:

«Aqyn qazaq azaptyń,

Bárin tastap kóshipti.

Izdeımin dep azattyq,

Taýyn tastap kóshipti.

 

Bárin tastap osy kún,

Jetken uly muratqa.

Dombyra men besigin,

Tastamaǵan biraq ta!» degen «Dombyra men besik» óleńi.

Dombyra – dala zańyn jazǵan aǵash qalam!

Kúı – kóshpeli túrki jurty­nyń Kons­tıtýsııasy! Qazaqtyń kúıi arqyly elge el qosyldy, aıyrylǵan jurt zarly áýen arqyly bir-birin joqtap ańy­rady! Qazaq dalasy birin biri kúı arqyly uǵyndy, ótkenge dom­byradan tógilgen kesek-kesek kúr­deli mýzykalar aqyly úńildi.

Dombyra – dala dastanyn jazǵan dara danyshpan!

Sózimizdiń basynda sybyzǵy syryn beker aıtpadyq. Biz keri­sinshe, qazaq basynan keshken qyzyq-qýanysh ta, qaıǵy-qasi­ret te dombyra pernesinde dep túsi­nemiz! Sol jerdegi sybyzǵy qaı­ǵysy qazaqtyń qaıǵysy der edik. Biz de sybyzǵy sııaqty sol dombyramyzdan, túp-tamyrymyzdan nebir kesapat kesirli qoǵamnyń úzdiksiz soqqylarynan ajyrap qala jazdap ázer álimizdi jıǵan ultpyz!..

Dombyranyń muńy qazaqtyń qaıǵy­synan alshaq deýge kelmeı­di!

Biz júrip ótken joldardyń bárinde dombyranyń asqaq daýysy, arǵymaq tulparlarymyzdyń tuıaq dúbiri, jaý­júrek batyrlarymyz ben dańqty handarymyzdyń erlik isteri saırap jatyr.

Dombyrany túrtip qalsańyz túrki rýhy atoılap atqa qona­tyn­dyǵy son­dyqtan!

 

Sońǵy jańalyqtar

Dollardyń búgingi baǵamy belgili boldy

Ekonomıka • Búgin, 09:32

Qaz-qatar qarasózder

Abaı • Búgin, 06:55

«Yzǵar» báıge alǵan kún

Oqıǵa • Búgin, 06:51

Art-ónerge arqaý bolǵan asyl beıne

О́ner • Búgin, 06:45

Alash balasyna ardaqty kún

Abaı • Búgin, 06:42

Tulǵa týǵan topyraq

Qoǵam • Búgin, 06:39

Qazaqtyń rýhanı qubylasy

Abaı • Búgin, 06:34

Sana sáýlesi, júrek juldyzy

Rýhanııat • Búgin, 06:12

Shyn hakim, sóziń asyl – baǵa jetpes

Ádebıet • Búgin, 06:07

Dáripteýge laıyq danalyq

Rýhanııat • Búgin, 05:59

Abaıdy tanytý – boryshymyz

Abaı • Búgin, 05:52

Qyzylordada ınternet-alaıaq quryqtaldy

Tehnologııa • 08 Tamyz, 2020

Uqsas jańalyqtar