Qazaqstan • 04 Shilde, 2020

Elorda – ult tarıhyndaǵy aıtýly jetistigimiz

108 ret kórsetildi

Elbasy N.Nazarbaev el astanasyn Almatydan Aqmola qalasyna kóshirý týraly taǵdyrsheshti bastamasyn osydan 26 jyl buryn jarııa etken bolatyn. Ol kezde bul qısyny qıyn, tipti múmkin emesteı kóringen, iske asyrý úshin sarqylmas erik-jiger qajet is etin.

Alaıda, arada nábári on jyl ótkende qazaqtyń keń dalasynyń naq tórinde táýelsiz ulttyń aspan tektes altyn kúmbezi jarqyrap turdy. Ǵasyr ıdeıasyn iske asyrýǵa tutas el judyryqtaı jumyldy. Halyq eńbeginiń nátıjesi búgin kóz aldymyzda. Elordasy – Nur-Sultan qalasy búgin Táýelsiz Qazaqstanyń mańdaıaldy jetistigi dep moıyndalyp, halyqtyń maqtanyshyna aınaldy.

Jańa elorda salý ıdeıasy – eýrazııa dalasynda taǵdyr keshken uly memleketterdiń murageri Táýelsiz Qazaqstannyń asqaq murattaryn jalpaq álemge pash etý maqsatynan týyndaǵan kóregen bastama ekenin ýaqyttyń ózi dáleldedi. Bul babalar ańsap ótken, jurtpen terezesi teń ult qurý jolyndaǵy batyl qadam boldy.

Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev ótken jyly qyzmetine kirisý sátinde Nursultan Nazarbaevtyń memleket úshin sińirgen eńbegin atap ótip memleket astanasyna Tuńǵysh Prezıdent esimin berýdi usyndy. Osy arqyly memleket basshysy qazaq dalasynda tarıhı qalyptasqan saıası sabaqtastyq mádenıetin taǵy bir shegelep berdi. Halqymyzdyń boıyna sińgen tarıhqa qurmetpen qaraýdyń aıryqsha úlgisin kórsetti.

Jalpy yqylym zamannan beri órkenıettiń qozǵaýshy kúshi bolyp, onyń ár dáýirde jańa serpinmen órkendeýine yqpal etken ortalyqtar – qalalar edi. Adamzat tarıhyndaǵy ozyq oılar men tirshilik etýdiń sony úlgileri dál osy qalalyq qurylymdarda ómirge kelip, damydy. Bul úrdis sonaý ejelgi Mesopatamıde paıda bolǵan alǵashqy qalalyq qonystardan bastalyp, búgingi ýrbarnızasııa dáýirindegi megopolısterge deıin jalǵasyp keledi.

Uly astanalar alyp órkenıetterdiń altyn besigine aınalyp, adamzat tarıhynyń jarqyn obrazdaryn qalyptastyrdy. Buǵan ejelgi Rım, Sparta, Aleksandrııa, Afına qalalarynyń tarıhy aıqyn dálel. Qurlyqtyń qaq ortasynda tursa da, orta ǵasyrda paıda bolǵan Florensııa álemdik órkenıetke qomaqty úles qosty. Renessans dáýiriniń qaınar bulaǵy bolǵan bul qala álemge Leonardo da Vınchı, Mıkelandjelo, Donatello, Nıkolo Makıavelı, Dante, Galıleı t.b. syndy aqyl-oıdyń alyptaryn berdi.

Mundaı mysal óz tarıhymyzda da jeterlik. Kúlli túrki jurtynyń rýh qazany bolǵan Iаssy qalasy Qoja Ahmet Iаsaýı bastaǵan ǵulamalardyń qalyptasýyna yqpal etti. Iаsaýı ilimi onyń shákirtteri arqyly alys jaqyn túrki jurtyna taralyp, ulan-ǵaıyr aýmaqty qamtyǵan Túrkistan jurtynyń rýhanı dińgegi boldy. Keıinirek Iаssy qalasy da Túrkistan ataýyn aldy. Qala 200 jyldan asa Qazaq handyǵynyń astanasy boldy. Sol Iаssydan bastaý alǵan dinı-fılosofııalyq ilim qazaq saharasyna keń tarap, osy daladaǵy dúnıetanymnyń damýyna ólsheýsiz yqpal etti.

Keńestik kezeńde jáne Táýelsizdiktiń alǵashqy jyldarynda qazaq eliniń astanasy bolǵan Almaty – ult rýhyn totalıtarızmniń qanquıly zulmatynan aman alyp shyqqan uly qala. Stalındik qýǵyn-súrginnen tiri qalǵan ult zııalylary Almatyda bas qosyp úzilip bara jatqan rýhymyzdy sóndirmeýge kúsh saldy. Elimizdiń shartarapynan jınalǵan talapty jastar qatarynan ǵylym men mádenıette, ádebıette, ónerde ózge elder kóshinen kesh qalmaǵan qazaq ıntellıgensııasy Almatyda qalyptasty. Ult serpilip, rýhananııat jańa beleske kóterildi.

Osylaısha qaı zamanda da qalalar, ordalar búkil qoǵamnyń ıntelektýaldyq áleýetin bir arnaǵa shoǵyrlandyryp, ult rýhyn saqtaýshy, jańǵyrtýshy boldy. Jasapmaz ulttardyń jarqyn bolmysy dál osy qalalar qazanynda qaınap, somdaldy. 

 Al, jańa elorda qurý qashanda tutas ult rýhyn jańartýǵa jol ashatyn túbegeıli qadam dep tanyldy. Mundaı qadamdy iske asyrý tarıhta kemel ult qurýǵa talpynǵan talaı urpaq úshin arman bolǵany belgili.

Desekte, bul ońaı is emes ekeni belgili. Memleket qurýdy jańa elorda salýdan bastaǵan jaǵdaılar kóp emes. Bul halyqtyń qoldaýyn, erekshe qajyr-qaırattyn qajet etetin tarıhı mıssııa. Mundaı mıssııany iske asyrý tarıhta kez-kelgen el bıleýshiniń taǵdyryna buıyra bermegen. Solardyń biri jáne biregeıi Túrkııa Respýblıkasynyń tuńǵysh prezıdenti, qazirgi túrik memleketiniń negizin qalaýshy Mustafa Kemal Atatúrik boldy. 1923 jyly Túrkııa táýelsizdigin alǵan sátten Atatúrik Ankarany el astanasy dep jarııalady. Burynǵysy Osman ımperııasynyń astanasy Ystanbul edi. Bul sheshim Atatúrikke jańa túrik ultyn qurýǵa jol ashqan onyń kemeńger reformalarynyń biri dep baǵalanady.

Mundaı asqaq muratty keshegi alash arystary da ańsap ótti. Kezinde alash kósemi Áleıhan Bókeıhanovtyń «Qazaq halqynyń bolashaǵy úlken. Ýaqyt ózgeredi. Jańa zaman keledi. Sol kezde Qaraótkeldi astana etemiz, ýnıversıtet ashamyz» dep jazǵany bar.

Osy arman Qazaqstan táýelsizdigin alǵan kezeńde respýbıkanyń Tuńǵysh Prezıdenti Nursultan Ábishuly Nazarbaevtyń kókireginde qaıta oıandy. N.Nazarbaev uly dala tósinde, keleshegi kemel jańa memleket qurý úshin osyndaı batyl da órshil qadamǵa barý qajettigin táýelsizdiktiń alǵashqy kúnderinen bastap tereń uqty. 

Bul týraly Elbasy: «Jańa astanaǵa kóshý jáne ony salý týraly oı mende erterekte  - 1992 jyly týǵan edi, biraq men ol kezde muny aýzymnan shyǵarmadym, óıtkeni Qazaqstannyń ekonomıkasy oılaǵandy iske asyrýǵa múmkindik bermedi», - dep tolǵanǵan edi.

Árıne, uzaq jyldar boıy eldiń saıası-ákimshilik, mádenı, ǵylymı, óner ordasyna aınalǵan Almatydan ortalyqty kóshirý kópshiliktiń qoldaýyna birden ıe bolǵan joq. Jańadan táýelsizdik alǵan jas memlekettiń mundaı qadam jasaýy kerek pe? degen saýal árkimniń kókeıinde bolǵany anyq. Osyndaı oıyn ashyq aıtyp bul bastamaǵa qarsy shyqqandar az bolmady. Qyzý pikirtalastar sońynda 1994 jyly 6 shildede Joǵarǵy Keńes Prezıdent N.Nazarbaevtyń usynysyn qoldap daýys berdi.

Elbasy astanany kóshirý qajettiginiń geosaıası, ekonomıkalyq jáne ekologııalyq sebepterin dáleldedi. Júrgizilgen taldaý barlyq nusqalardyń ishinde Aqmola qalasynyń osy talaptarǵa saı ekendigin kórsetkenin aıtty. 

Bul depýtattar aldyndaǵy resmı baıandamada aıtylǵan dálelder edi. Al, jańa astana salýdyń túpki astary ǵasyrlar boıy babalar ańsap ótken azattyqqa qol jetken sátte baıandy memlekettilik tarıhyn jańa paraqtan bastaý edi. Bul úshin taǵdyrdyń talaıyn bastan keshken halyqqa kúmbezdeı jarqyn beınesimen jol kórsetetin jańa orda kerek edi. Jany janshylǵan ulttyń eńsesin kóteretin, keleshek urpaqqa rýhanı dińgek bolatyn qýat kúsh – jańa elorda turǵyzý edi.

Bul týraly Elbasy N.Nazarbev elordanyń 10 jyldyǵyna arnalǵan jıynda «Táýelsizdiktiń negizgi máni - tarıhtyń jańa betin óz erkińmen, óz sheshimińmen bastaýda bolsa kerek. Táýelsizdik bizge jańa jolymyzdy, ózimizdiń sony soqpaǵymyzdy tabýǵa zor múmkindik usyndy. Sol jańa jolymyzdy biz Astana arqyly taptyq. Qazirgi kezde Astana bizdiń keleshegimizge qatysty mańyzdy sheshimder qabyldaıtyn memleketimizdiń saıası ortalyǵy ǵana emes, ulttyq rýhymyzdy uıytyp otyrǵan rýhanı ordamyzǵa da aınalyp otyr», dep atap kórsetken edi.

Aqıqatyn aıtar bolsaq, jańa elorda bizdiń halqymyzdyń boıyna azattyq sezimin, erteńge degen senim, asqaq arman jáne kózge kórine bermeıtin qýatty rýhanı serpilis syılady.   

Birinshiden, elorda – ult tarıhyndaǵy jasampazdyqtyń kýásine aınalǵan qala. Qazaqstannyń jańa astanasynyń qurylysy burynǵy keńestik keńistiktegi HH ǵasyrdyń sońyndaǵy eń aýqymdy joba retinde tarıhqa endi, al Qazaqstan - eki ǵasyr toǵysynda jańa astana salǵan jalǵyz el.

Az ýaqyt ishinde elorda - Qazaqstannyń ákimshilik-saıası ortalyǵy retinde qalyptasty. Elorda elimizdiń táýelsizdik jyldary ishindegi áleýmettik-ekonomıkalyq jáne saıası jetistikteriniń kýási boldy. Elorda jetistikteri óńirlerdiń serpindi damýyna, olardyń ilgeri basýyna úlgi boldy.

Ekinshiden, elorda - ulttyń jańa bolmysyn somdaǵan – progressıvti qala. Nur-Sultan qalasynyń qarqyndy damýy búkil Qazaqstandy túbegeıli ózgertti, ony ekonomıkalyq qýatty jáne saıası turaqty memleketke, jaýapty da bedeldi halyqaralyq serikteske aınaldyrdy. Qazaqstan astanasy - álemdik áleýmettik, ekonomıkalyq jáne mádenı damýdyń ózekti máseleleri boıynsha halyqaralyq dıalog alańy retinde keńinen tanyldy.

Búginde qalada álemdik deńgeıdegi biregeı mádenıet oshaqtary boı kóterdi, sonyń ishinde: «Astana-Opera» memlekettik opera jáne balet teatry, Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq mýzeıi, Táýelsizdik Saraıy, Beıbitshilik jáne Kelisim saraıy, «Qazaqstan» ortalyq konsert zaly, «Nurálem» bolashaq energııasynyń mýzeıi bar. Joǵary deńgeıdegi ýnıversıtetter, zııatkerlik mektepter júıesi quryldy. Halyqaralyq tanylǵan zertteýshilik Nazarbaev Ýnıversıteti tabysty jumys isteýde.

Úshinshiden, elorda - armanshyl jas urpaqqa jol ashqan qala. Osy jyldar ishinde elimizdiń shartarapynan arman qýǵan jastar astanaǵa aǵyldy. Derekterge kóz salsaq, el ordasy Arqa tósine kóship kelgen jyldary qala turǵyndarynyń sany 290 myńdaı bolǵan. Búginde Nur-Sultan qalasy halqynyń sany 4 esege ósip, 1,15 mıllıon adamdy qurady. Bulardyń basym bóligi jastar. Búginde elorda turǵyndarynyń  62 prosentiniń jasy 35-ke deıingi adamdar. Bul elorda jastar qalasy ekenin kórsetedi. Júz myńdaǵan talantty jastar elordaǵa taban tirep, ornyqty. Olar búginde el damýyna tikeleı atsalysyp keledi. Osy top keleshekte boı kórsetip, ulttyń ósip-órkendeýine tirek bolary daýsyz.

Tórtinshiden, eleorda - beıbitshilik pen teńdik ıdeıasyn barsha álemge pash etken qala. Elorda ózin halyqaralyq deńgeıde Beıbitshilik jáne kelisim qalasy retinde tanytty. Qazaqstannyń astanasynda álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshylarynyń sezderi, Eýropadaǵy qaýipsizdik jáne yntymaqtastyq uıymynyń, Islam yntymaqtastyǵy uıymynyń, Azııadaǵy ózara is-qımyl jáne senimdilik sharalary jónindegi keńestiń mańyzdy is-sharalary ótti. Onda qabyldanǵan sheshimder halyqaralyq deńgeıdegi turaqtylyq pen qaýipsizdikke yqpal etip keledi.

Besinshiden, elorda - N.Nazarbaevtyń memleketshil tulǵasynyń kórinisi, onyń ultqa qyzmetiniń aıshyqty úlgisi. Elorda qurylysy – Táýelsiz Qazaqstannyń qalyptasý tarıhy men jańa astana salý ıdeıasyn usynyp, iske asyrǵan Qazaqstan Respýblıkasynyń Tuńǵysh Prezıdenti, Elbasy N.Á.Nazarbaevtyń qyzmetimen tyǵyz baılanysty. Ol qazaq memleketin qalyptastyrýǵa, onyń elordasyn ornatýǵa bar kúsh-jigerin salyp eńbek etip keledi. Onyń halyqty uly maqsattarǵa jumyldyrý qabyleti men qıyn sátterden moıymaı, jeńispen óte biletin qasıeti, sarqylmas erik jigeri tutas ultty jeńisterge jeteledi.

Búginde ult maqtanyshy elorda – bul tól tarıhymyzdyń jańa betteriniń bastaýy, aıtýly jetistigimiz. Bul ulttyń túbegeıli jańarýynyń alǵysharty, táýelsiz qazaq memlekettiliginiń temirqazyǵy. Keleshek urpaq úshin zor múmkindik.

 

Ospan Edil,

Nur Otan partııasy Qoǵamdyq saıasat ınstıtýty dırektorynyń orynbasary, zań ǵylymdarynyń kandıdaty

Sońǵy jańalyqtar

Dollardyń búgingi baǵamy belgili boldy

Ekonomıka • Búgin, 09:32

Qaz-qatar qarasózder

Abaı • Búgin, 06:55

«Yzǵar» báıge alǵan kún

Oqıǵa • Búgin, 06:51

Art-ónerge arqaý bolǵan asyl beıne

О́ner • Búgin, 06:45

Alash balasyna ardaqty kún

Abaı • Búgin, 06:42

Tulǵa týǵan topyraq

Qoǵam • Búgin, 06:39

Qazaqtyń rýhanı qubylasy

Abaı • Búgin, 06:34

Sana sáýlesi, júrek juldyzy

Rýhanııat • Búgin, 06:12

Shyn hakim, sóziń asyl – baǵa jetpes

Ádebıet • Búgin, 06:07

Dáripteýge laıyq danalyq

Rýhanııat • Búgin, 05:59

Abaıdy tanytý – boryshymyz

Abaı • Búgin, 05:52

Qyzylordada ınternet-alaıaq quryqtaldy

Tehnologııa • 08 Tamyz, 2020

Uqsas jańalyqtar