Qazaqstan • 04 Shilde, 2020

Abaıdy tanytqan abyz tulǵa

108 ret kórsetildi

Qazaq til biliminiń abyzy – anasy atanǵan QR UǴA akademıgi, Qazaqstannyń eńbek sińirgen ǵylym qaıratkeri, QR Memlekettik syılyǵynyń jáne Sh.Ýálıhanov atyndaǵy syılyqtyń ıegeri Rábıǵa Ǵalıqyzy (Sátiǵalı) Syzdyq 96 jasynda dúnıeden ótti.

Akademık Rábıǵa Syzdyqtyń búkil ómiriniń murat-múddesin belgilegen – halyqtyń sanasyndaǵy bıik rýh pen tildik qazynasynda aıshyqtalyp saqtalǵan baı rýhanııatynyń tereń ózegin quraıtyn qazaq sóz qudireti. Osy jolda ana tiliniń asyl qasıetterin ardaqtap, onyń zamanǵa saı qoǵamdyq-áleýmettik qyzmetiniń jetilip órkendeýine ǵalymdyq izdenisterimen, ustazdyq, aǵartýshylyq ulaǵaty arqyly bir sát te qaırat-jigerin aıamaǵany qazaqtyń zııaly qaýymyna jaqsy tanys.

Tildiń tól bolmysyna saı qazaq til bilimin qalyptastyrýdyń negizin qalaǵan A.Baıtursynuly, Q.Jubanov jáne t.b. Alash zııalylarynyń isin jalǵastyryp, HH ǵasyrdyń 40-50 jyldarynan qazirge deıingi qazaq til biliminiń tutas bir dáýirin damytýda akademık R.Ǵ.Syzdyqtyń eńbegi erekshe.

Syzdyqova (Qutqojına) Rábıǵa Ǵalıqyzy (ákesiniń tolyq aty – Sátiǵalı) 1924 jyly tamyzdyń 17-sinde Aqtóbe oblysynyń Oıyl qalashyǵynda qyzmetker otbasynda dúnıege kelgen.

Ákesi "halyq jaýy" atalǵan naýqandyq zulmattyń qurbany bolyp, eki aǵasy soǵysqa attanǵan, namys pen jigerin boıyndaǵy kúsh-qaıratyna janyǵan 16 jastaǵy qarshadaı qyz eńbek jolyn 1940 jyly Aqtóbe oblysynda bastaýysh mektepte ustazdyq etýden bastaıdy.

1947 jyly Abaı atyndaǵy Qazaq pedagogıkalyq ınstıtýtyn bitirgennen keıin Qazaq oqý-pedagogıka baspasynda redaktor, redaksııa meńgerýshisi bolyp qyzmet istedi.

1957 jyldan bastap QR UǴA Til bilimi ınstıtýtyna jumysqa ornalasyp, ómiriniń sońyna deıin túbegeıli ǵylymı zertteýshilik jumyspen aınalysty.

Ǵalymnyń uzaq jyldar boıy úzbeı qalam tartyp, jete zerttegen salasy – qazaq ádebı tili tarıhynyń máseleleri. Akademık R.Syzdyqtyń Abaı shyǵarmalarynyń tilin tutas jan-jaqty zerttegen "Abaı shyǵarmalarynyń tili" (1968), "Abaı óleńderiniń sıntaksısi" (1970), "Abaıdyń sóz órnegi" (1995) sııaqty eńbekteri uly aqynnyń jazba ádebı tildiń negizin salýdaǵy ornyn anyqtap, Abaıdyń til álemin tanýda búgin de, bolashaqta da qazaq rýhanııaty úshin mańyzy zor bolyp qala bermek. Sonymen birge «Qazaq ádebı tiliniń tarıhy» (1984) monografııasynda ǵalym ádebı til halyqtyń poetıkalyq sóz óneriniń mádenı-rýhanı dúnıeler týyndaýyna qoǵamdyq máni bar is-áreketterdi uıymdastyrýdyń quraly bolýyna yqpal etýine baılanysty XV-XVIII ǵǵ. aqyn jyraýlardyń tilin ádebı tildiń jazbaǵa deıingi kezeńine jatatyn úlgiler dep tanıdy. Bul tujyrymnyń naqty dáıegi ispetti  uzaq jylǵy izdenisterdiń nátıjesi túrinde XV-XVI ǵ. aqyn-jyraýlar tili men tarıhı jyrlardan jınaqtalǵan tildik derekterdiń  syryn  ǵalymnyń birneshe ret basylym kórgen «Sózder sóıleıdi» eńbeginiń ózegin qurady. (1980, 1994, 2014). Qazaq ádebı tili tarıhyna qatysty ǵalymnyń bul mańyzdy tujyrymy 2014 jyly jaryq kórgen "Aýyzsha damyǵan qazaq ádebı tili" monografııasynda túpkilikti termınologııalyq mazmunǵa ıe boldy. 

Akademık R.Syzdyqtyń, bir jaǵynan, qazaq ádebı til tarıhymen, ekinshi jaǵynan, túrkitaný salasymen ushtasyp jatqan mańyzdy zertteýleriniń qataryna XVI  ǵ. tildik jáne tarıhı-mádenı mura retinde qarastyrylǵan  "Iаzyk Jamıat – taýarıh Jalaırı" (1989) kitaby men Qoja Ahmet Iаssaýı (XII ǵ.) murasynyń "Samarhand nemese Zaleman nusqasynyń" qoljazbasyn ataýǵa bolady.

Akademık R.Syzdyqtyń shyǵarmashylyq ózegi ádebı tildiń ótkenimen shektelmeı, qazaq tiliniń búgini men bolashaǵyn, damýy men qyzmetin júzege asyratyn ishki kórkem áleýetiniń ǵylymı túpqazyǵy retinde qazaq til biliminde lıngvostılıstıka, lıngvopoetıka, sóz mádenıet salalaryn qalyptastyrýdaǵy eńbegi zor.

Sonymen birge tildik normany rettep, til mádenıetin kóteretin, qoǵamdyq-mádenı ómirde orny erekshe sanalatyn ǵylymı-ádisnamalyq quraldary da osy júıeniń bastaý kózi retinde baǵalanady. ("Qazaq orfografııasy men pýnktýasııasy jóninde anyqtaǵysh", "Qazaq tiliniń orfografııalyq sózdigi", "Tildik norma jáne onyń qalyptanýy" jáne t.b.).

Akademık R.Syzdyqtyń aǵartýshylyq tulǵasyndaǵy tektiligi men óresi bıik qaıratkerlik qabileti qoǵamdaǵy qazaq rýhanııatynyń aqtańdaqtaryn jańǵyrtý isinde jarqyrap kórindi.

О́zindik mektep qalyptastyrǵan ǵalym-ustaz R.Syzdyqtyń irgeli ǵylymı-zertteý eńbekteri tek respýblıka kóleminde ǵana emes, túrkitaný ortalyqtary – Máskeý, Baký, Túrkııa men týystas túrki elderindegi ǵylymı jurshylyqqa keńinen málim.

Qazaqstan Respýblıkasy UǴA akademıgi R.Ǵ.Syzdyqtyń ǵylymı-pedagogıkalyq qyzmeti men qaıratkerlik eren eńbegi Úkimet tarapynan joǵary baǵalanyp, "Qurmet belgisi" (1971), "Parasat", II dárejeli "Barys" ordenderimen marapattaldy. "Qazaq SSR-iniń eńbek sińirgen ǵylym qaıratkeri" ataǵynyń (1995), "Qazaqstan Respýblıkasy Memlekettik syılyǵynyń" (1996) ıegeri atandy.

Qazaq sóziniń qujiretin tanyp, tarıh tylsymynan "sózderdi sóıletken", qazaq kórkem oıynyń rýhyn búgingi urpaqqa ulaǵat etken ǵulama ǵalym, abyz-ananyń beınesi júregimizde máńgi saqtalady.

 

 

Bilim jáne ǵylym mınıstrligi Ǵylym komıteti

A. Baıtursynuly atyndaǵy Til bilimi ınstıtýty

 

Sońǵy jańalyqtar

Dollardyń búgingi baǵamy belgili boldy

Ekonomıka • Búgin, 09:32

Qaz-qatar qarasózder

Abaı • Búgin, 06:55

«Yzǵar» báıge alǵan kún

Oqıǵa • Búgin, 06:51

Art-ónerge arqaý bolǵan asyl beıne

О́ner • Búgin, 06:45

Alash balasyna ardaqty kún

Abaı • Búgin, 06:42

Tulǵa týǵan topyraq

Qoǵam • Búgin, 06:39

Qazaqtyń rýhanı qubylasy

Abaı • Búgin, 06:34

Sana sáýlesi, júrek juldyzy

Rýhanııat • Búgin, 06:12

Shyn hakim, sóziń asyl – baǵa jetpes

Ádebıet • Búgin, 06:07

Dáripteýge laıyq danalyq

Rýhanııat • Búgin, 05:59

Abaıdy tanytý – boryshymyz

Abaı • Búgin, 05:52

Qyzylordada ınternet-alaıaq quryqtaldy

Tehnologııa • 08 Tamyz, 2020

Uqsas jańalyqtar