Ekonomıka • 04 Shilde, 2020

Tutynýshylyq nesıe naryǵy toqtap qaldy

278 ret kórsetildi

Sarapshylar munyń sebebin pandemııamen baılanystyryp otyr. Eger 2019 jyldyń mamyr aıynda bankter 371,7 mlrd teńge somasynda tutynýshylyq nesıe (nesıe berýden basqa) berse, 2020 jyldyń dál osy aıynda - 169,6 mlrd teńge nesıe berildi  Bul Qazaqstan Ulttyq Bankiniń sońǵy málimetteri, - dep habarlaıdy  Egemen.kz   Ulttyq banktiń saıtyna silteme jasap.  

Ulttyq banktiń málimetinshe, ótken jyldyń qańtar-mamyr aılarynda bankter 1 trln 588 mlrd teńge kóleminde tutynýshylyq nesıe bergen, aǵymdaǵy jyldyń osy kezeńinde berilgen nesıe kólemi  1 trln 309 mlrd teńge.

Naryqta mundaı nesıeni 5-6 mıllıon teńgege deıin alýǵa bolatyny burynnan belgili bolatyn.  Mundaı nesıe berý merzimi 5 jylǵa jetedi.

Keıbir bankter qaryz alýshynyń jasy 75 jastan aspasa, kepilsiz nesıe berýge daıyn.

Ulttyq banktiń statıstıkasyna sáıkes, karantınge baılanysty bank sektoryndaǵy bólshek nesıe portfeliniń sapasy ózgergen joq. Eger jyl basynda keshiktirilgen tólemdermen (90 kúnnen astam) nesıeler úlesi 24,4% bolsa, 2020 jyldyń mamyr aıynyń sońynda 21,4% deıin tómendedi.

Birinshi nesıelik bıýronyń (PHB) málimeti boıynsha, 2020 jylǵy 1 naýryzdaǵy jaǵdaı boıynsha nesıelik uıymdardyń (lombardtar, MQU jáne basqa da nesıe berýshiler) jıyntyq portfelindegi jeke tulǵalardyń nesıelik qaryzy 11% -dan aspady. Mamyr men maýsymnyń basynda dál osyndaı kórsetkish 12% qurady.

Bul úrdis zańdy. 16 naýryzdan 15 maýsymǵa deıin jeke tulǵalarǵa jáne shaǵyn jáne orta bızneske (ShOB) nesıe tólemderin keshiktirý usynyldy. Osy kezeńde 1,8 mıllıon adam keshiktirýdi paıdalandy, bul barlyq jeke qaryz alýshylardyń 34% quraıdy. Keıinge qaldyrylǵan tólemder somasy 268 mlrd teńgeni qurady.

Bul Qazaqstan Respýblıkasy Qarjy naryǵyn retteý jáne damytý agenttiginiń derekteri.

Birinshi nesıe bıýrosy (PHB) nesıe portfeliniń nasharlaýynyń múmkin emestigin túsindirdi. Bıýro sarapshylary eldegi tótenshe jaǵdaı kezinde nesıelik uıymdarǵa keıinge qaldyrylǵan jaǵdaıdyń biri olardyń nesıelik tarıhyn nasharlatpaý talaby ekenin túsindiredi.

"Sonymen qatar, naryq ózin ártúrli joldarmen kórsetti. Internettegi banktik nesıeler, MQU áli de berilip otyrdy, alaıda derbes naryq derlik qysqardy. Máselen, 2020 jyldyń basynda tek bankter jeke tulǵalarǵa shamamen 420 mlrd. Teńge (ıpotekalyq jáne basqa da ıpotekalyq nesıelerdi qosqanda) berdi, al sáýirde tek 91 mlrd. Shıkizat berý taýarlyq kredıtterdiń ósýine baılanysty jalǵasty. Shynynda da, tájirıbe kórsetkendeı, teńgeniń ózgerýi kezeńinde teńgelik tutynýshylyq nesıelerge degen suranys artyp keledi", - dedi Birinshi nesıe bıýrosynyń atqarýshy dırektory Ásem Nurǵalıeva.

Ol 15 maýsymnan bastap jeke tulǵalardy keıinge qaldyrý merzimi aıaqtalǵannan keıin bereshektiń ósýi múmkin ekenin túsindirdi. Muny jańa bıznes-maýsym bastalǵanǵa deıingi kórsetkishter arqyly qadaǵalap otyrýǵa bolady. "Osy kezeń ishinde qarjy uıymdary ózgeristerdi kórsetý úshin skorıngtik modelderine túzetýler engizýdi (tekserýdi) jáne toqsan saıyn júrgizýdi josparlady. Halyqaralyq sarapshylardyń pikirinshe, qaryz alýshylardyń minez-qulyq sıpattamalaryn qalpyna keltirý 1,5-2 jyl ishinde múmkin. Qarjy retteýshisiniń jańa buıryǵyna sáıkes ShOB úshin nesıe merzimin uzartý merzimi uzartylǵanyn eskere otyryp, bıznestiń nesıe portfeliniń aıtarlyqtaı nasharlaýy kútilmeıdi", - dedi Ásem Nurǵalıeva.

Sońǵy jańalyqtar

Dollardyń búgingi baǵamy belgili boldy

Ekonomıka • Búgin, 09:32

Qaz-qatar qarasózder

Abaı • Búgin, 06:55

«Yzǵar» báıge alǵan kún

Oqıǵa • Búgin, 06:51

Art-ónerge arqaý bolǵan asyl beıne

О́ner • Búgin, 06:45

Alash balasyna ardaqty kún

Abaı • Búgin, 06:42

Tulǵa týǵan topyraq

Qoǵam • Búgin, 06:39

Qazaqtyń rýhanı qubylasy

Abaı • Búgin, 06:34

Sana sáýlesi, júrek juldyzy

Rýhanııat • Búgin, 06:12

Shyn hakim, sóziń asyl – baǵa jetpes

Ádebıet • Búgin, 06:07

Dáripteýge laıyq danalyq

Rýhanııat • Búgin, 05:59

Abaıdy tanytý – boryshymyz

Abaı • Búgin, 05:52

Qyzylordada ınternet-alaıaq quryqtaldy

Tehnologııa • 08 Tamyz, 2020

Uqsas jańalyqtar