Aımaqtar • 05 Shilde, 2020

Dorbalasa dári tapshylyǵy joıylmaıdy

25 ret kórsetildi

Elimizdiń barlyq óńirlerinde koronavırýs ınfeksııasyna qosa pnevmonııa dertine shaldyqqandar qatary astronomııalyq sıpatta kúrt ósýi, osy dert boıynsha adam óliminiń jıi tirkelýi turǵyndar tarapynan dári-dármekterge degen buryn-sońdy bolyp kórmegen joıqyn suranysty týǵyzdy. Infeksıonıst dáriger-mamandar kvı men pnevmonııanyń túp-tórkini bir ekenin, ekeýi de qos ókpeden alyp jyǵatynyn málimdep otyr. Osyndaı sebepterden oryn alatyn antıbıotıkter men preparattar tapshylyǵy Aqtóbe óńirinde de baıqalady. Farmasevtıka salasy mamandary men jetekshileriniń málimdeýine qaraǵanda indetten saqtaný men qorǵanýǵa qajetti dári-dármekterýaqytynda jetkizilýde. Ári birden qabyldanyp, dárihanalar sórelerine shyǵarylyp, dereý satylýda. Áıtse de onyń bári qas pen kózdiń arasynda tez ótip, ketýde deıdi olar, - dep jazady Egemen.kz

Aıtalyq Aqtóbe qalasyndaǵy "Mılleneým" dárihanasynyń dırektory Gýlmıra Qaraǵulovanyń aıtýynsha vırýsqa qarsy qoldanylatyn dáriler men preparattarǵa tapsyrys udaıy ári úzdiksiz berilip keledi. Onyń sóziniń astarynan kóptegen turńyndar dárihanalarǵa túsken mundaı dárilik zattardy ózine  nemese otbasyna qajetti mólsherden birneshe ese kóp alyp júrgenin ańǵardyq. Dál osy arada basyn ashyp aıtatyn bir másele bar ekeni anyq. Kez-kelgenin tutynýshy onyń qajetti-qajetsizdigine qaramastan dorbalap, qapshyqtap satyp ala berse, ári olar zárýlikke aınalǵan dári-dármekti qandaı mólsherde alǵysy kelse, sonsha satylýy qazirgi kúrdeli jaǵdaıda ádilettilikke sáıkes kele qoıar ma eken.

Eń durysy ár adamǵa belgili bir mólsherde satylyp berilgeni jón shyǵar. Kóldeneń kók attynyń bári ony dorbalap ala berse, dári tapshylyǵy esh ýaqytta joıylmaıtyny haq. О́tken jyly dárihanalarda dárini dárigerdiń reseptisi boıynsha berý qajet degen másele kóterilip, onyń aıaǵy sıyrquıymshaqtanyp aıaqsyz qalǵany umytyla qoıǵan joq. Bulaı deıin desek, birqatar otandastarymyz buǵan: qazirgideı ekiniń biri dertke shaldyǵyp, ystyǵy kóterilip, ókpesi qabyna bastaǵan kezde olardyń dárigerge baryp, resepti jazydyryp alýyna múmkindigi bola dep qarsy pikir bildirýi de ábden múmkin. Bir esepten muny da túsinýge bolady. Degenmen qazirgideı kúrdeli kezeńde dári-dármek saýdasyn jabaıy qalypqa túsirmeı, ony júıeli jolǵa qoıyp, rettep otyrý qajettiligi de eshqandaı talas týǵyzbaıdy. О́ıtkeni óz betimen emdelýdiń oń nátıje bere qoıýy ekitalaı emes pe. Qazirgi kúni osy aqıqatty dárigerler de jıi aıtyp júr.

Osy oraıda óńirdiń bas sanıtar-dárigeriniń usynyp otyrǵan nusqasy etek alyp bara jatqan jabaıy dári –dármek saýdasyn qalypqa keltirýge septigin tıgize alatyndyǵyn ańǵarý qıyn emes. anıbıotıktiń de antıbıotıgi bar. Onyń bári vırýs juqtyrǵandarǵa paıdaly bola bermeıdi eken. Mysaly KVI jaǵdaıynda keń profıldi antıbıotıkterdi qoldanýǵa bolmaıdy deıdi ınfeksıonıst-mamandar. Endi joǵaryda aıtylǵan bas sanıtar dárigerdiń usynbasyna kelsek. Ýchastkelik dáriger naýqasty qaraǵannan keıin naqty nusqama berýi qajet. Ári basty emdik jáne profılaktıkalyq sharalar osy algortımge arqa súıeýge tıis. Solaı deı tursaq ta qazirgi kezde Aqtóbe qalasyndaǵy kóptegen dárihanalarda dári-dármekter dárigerdiń nusqamasynsyz satylyp júrgenin eshkimjoqqa shyǵara almaıdy. Mundaı jaǵdaıda onyń tapshylyǵy qoldan jasalatyndyǵy aıtpasa da túsinikti emes pe? Eger óńirdegi farmasevtıka men dárihana júıesiniń basy-qasynda júrgender bul máselege jedel kóńil aýdaryp, onyń oń tetigin tabýǵa umtylsa, bul qadam turǵydar suranysyn tolyq óteýge jáne dári-dármek tapshylyǵyn óteýge oń septigin tıgize alar edi.

Osy oraıda qazirgi kúni bul máselege Aqtóbe qalalyq ákimdigi basa nazar aýdaryp otyrǵanyn da aıta ketkenimiz jón. Sondaı-aq qala merııasy tarapynan preporatardy satý jáne satyp alý talaptary men normalaryn baqylaý úshin oblys ortalyǵynda 23 mobıldik top qurylǵan. Búginde turǵyndar sany jarty mıllıondyq mejeden asyp bara jatqan Aqtóbe qalasy 23 sektorǵa bólingen. Atalǵan mobıldi toptar osy sektorlar boıynsha tıisti qyzmetke tartylǵan. 

-Túpteı kelgende qazirgi synı kezeńniń ózi týǵyzǵan atalǵan mobıldik toptardyń basty maqsaty dári-dármek saýdasyna qatysty máselelerge qatysty monıtorıngtik zertetýler men tekserýler bolyp otyr. Rasynda da, vırýsqa qarsy zárýlik zattar oryn alyp otyr ma, joq pa. Eger mundaı kórinister kezdesip júrse onyń basty sebepteri qandaı? Dári-dármekterdi jetkizý máseleleri qalaı sheshimin tabýda. Mobıldik top músheleri osy basy ashyq saýaldardyń bárin oı tarazysynan ótkizip, atqarýshy organdar aldyna tıisti usynbalar ázirleıdi. Soǵan sáıkes qajetti sharalar alynady dedi gazet tilshisine Aqtóbe qalasynyń ákimi Ashat Shaharov.

Taǵy bir aıtarymyz indet qos ókpeden qysyp, qýyryp otyrǵan kezde keıbir dárihana ıeleriniń qajetti dári-dármektiń baǵasyn kóterip satýǵa jol berip júrgeni ımansyzdyq pen ynsapshyldyqtyń bir belgili bolyp júrmesin . mysaly qazirgi keze turǵyndar tarapynan kóbirek suranys týǵyzatyn dáriniń bir túri -qyzýdy túsirýge kómektesetin parasetamol ekeni belgilibul baǵasy qymbat emes, qoljetimdi dári túri. Ortasha eseppen alǵanda ony Reseıden shyǵarylatyn 500 mg. Qorabynyń baǵasy 80-85 tengeden aspaıdy. Solaı bola tursa da mobıldik top músheleri óz jumysynyń alǵashqy kúnderinde Aqtóbe qalasynyń birqatar dárihanasynda osyndaı mólsherdegi dári 125 tengeden satylyp jatqanyna kýáger bolǵan eken.

Sondaı-aq Aqtóbe oblystyq taýarlar men kórsetiletin qyzmetterdiń sapasy men qyzmetin baqylaý departamenti basshysynyń orynbasary, bas farmasevtıkalyq ınspektor Sabıt Eskendirov oblysqa dári-dármekter eki júıe arqyly jetkiziletinin aıtyp berdi. Iаǵnı onyń birinshisi óńirdegi medısına mekemeleri men uıymdayna kepildi túrde beriletin kólemdegi dáriler bolsa, ekinshisi turǵydarǵa dárihanalar arqyly satylatyn dári-dármek kólemi. Sonyń ishinde biz joǵaryda oblys aýmaǵyndaǵy eki júıe arqyly qamtylatyn dári-dármek kóleminiń keıbir ıirimderi jóninde oı-pikir qozǵaýǵa umytylys jasaǵan jaıymyz bar. Osy oraıda bul másele óńir turǵydarynyń oryndy ókpe-renishteri men narazylyǵyn týǵyzbaýy úshin aldaǵy 1 aı boıy monıtorıngtik zertteýler men baqylaýlar júrgizý jóninde naqty is-qımyldyń bastalýy túsinbestik týǵyzǵan birqatar máselelerdi oń sheshýge óz septigin tıgizse ıgi.

 

AQTО́BE

Sońǵy jańalyqtar

Mańǵystaýda jańa mektepter ashylady

Aımaqtar • Búgin, 22:30

Aqtaýdan 200 shaqyrym jerde jer silkindi

Ekologııa • Búgin, 20:41

Abaı jáne Gaspyraly: Jádıtshildik murasy

Rýhanııat • Búgin, 18:36

Altyn astyq qambaǵa quıyla bastady

Qazaqstan • Búgin, 14:10

Almaty qalasynda jer silkindi

Ekologııa • Keshe

Uqsas jańalyqtar