Abaı • 29 Shilde, 2020

«Kıtab tasdıq» Abaı shyǵarmashylyǵynyń negizi

142 ret kórsetildi

Áýeli basy bylaı bastalyp edi: «Júz jyldyń júzi boldy Abaı murasyn azyq qyp kele jatqanymyzǵa. Áli de tamyryn qoparyp, tanyp boldyq dep aıta almaımyz. Jumbaq jannyń syry shyn máninde ońaı bolmaı shyqty. Sózimizge tuzdyq qylǵaly otyrǵan týyndynyń biri – «Kıtab tasdıq». Atalmysh shyǵarmanyń biz osy kúnge deıin túpnusqa mátinin oqymaı, tek aýdarmasymen aldanyp kelippiz.

Kollajdy jasaǵan Qonysbaı Shejimbaev, EQ

Bylaısha aıtqanda, Múrseıit qol­jazbasynan bermen qaraı Abaıdyń «Kıtab tasdıq» shyǵarmasynyń túpnus­qasy qazaq oqyrmanyna jetpegen. Tek qazaq tilindegi tárjimáni mise tutyp, ony túpnusqaǵa teń kórip júre bergenbiz. Abaı sonda «Kıtab tasdıq» shyǵarmasyn qaı tilde jazǵan? Shaǵataı tilinde. Iаkı musylman-túrkı, ıakı qadymsha, ıakı kitabı tilde. Bári bir nárse. Qazaqtyń áde­bı tilin túrlendirgen Abaı tek «Kıtab tasdıq» týyndysyn osylaı ózgeshe tilmen jazǵan. Sebebi «Kıtab tasdıq» – kórkem shyǵarma emes, ǵylymı eńbek bolatyn. Al shaǵataı tili – búkil túrik jurty myń jyl boıy qoldanǵan ortaq til edi. Ǵy­lymı hám ádebı. Ol órnekpen kezinde Júsip Balasaǵunı, Qoja Ahmet Iаsaýı, Burhaneddın Rabǵýzı, Sáıf Saraı, Qadyrǵalı Jalaıyrılar jazdy. «Kıtab tasdıq» – osy kúnge deıin baǵy ashylmaı kele jatqan týyndy. Onyń baǵy ashylýy úshin eń áýeli onyń túpnusqasy jarııalanýy kerek qoı. Túpnusqa sonaý baıaǵy arhıv só­relerindegi Múrseıit qoljazbasynyń ishinde shań basyp, jatyp qaldy. Sodan beri shyǵarma A.Baıtursynovtyń jańasha arab álipbıimen de, keıingi latyn hám kırıll alfavıtimen de jaryq júzine shyqqan joq. Al biz oqyp júrgen qazaqsha aýdarma týyndyǵa óz aty qoıylmaı, osy kúnge deıin «38 qara sóz» degen la­qap atpen júr. О́te yńǵaısyz, uıat nár­se eken. Abaıdan uıat, urpaqtan uıat. Abaı­dyń avtor­lyq quqy ábden aıaq asty bolyp ke­lipti. Eshten de kesh jaqsy degen. M.Áýezov atyndaǵy Ońtústik Qa­zaq­stan memlekettik ýnıversıteti janynan ashylǵan «Muhtartaný» ǵylymı-zert­teý ortalyǵy osy máselege óz úlesin qos­paqqa talpynyp otyr. Osy joldar avtory osydan tórt-bes jyl buryn ózi­niń bir talapty shákirtine «Abaıdyń «Kıtab tasdıq» shyǵarmasyndaǵy kór­kem­dik, tanymdyq máseleler» atty dıp­lom­dyq jumys berdi. Ol shákirttiń aty-jóni – Ázimhan Isabek. Ázimhan qazir bildeı magıstrant. Ol óziniń dıplomdyq jumysyn sátti qorǵap, osy taqyrypty endi magıstrlik dıssertasııa retinde zerttep júr. Jaqynda ol belgili arabtanýshy ǵalym Abdýlla Joldaspen birge Abaıdyń «Kıtab tasdıq» týyndysynyń trasnkrıpsııasyn jasap shyqty. Bir jeri óship, bir jeri kógerip, sarǵaıǵan paraqtardan Abaı­dyń árbir sózin, árbir árpin tanyp, oqyp shyǵý ońaıǵa túsken joq. Onsha-munsha oqylmaǵan tustary da bar ázirshe. Transkrıpsııa M.Áýezovtiń mura­jaı úıindegi Múrseıit qoljazbasy­na súıenip jasaldy (LMMA. Kıpr-1, №351). Qol­jazbany qolǵa túsirýge qol ushyn bergen murajaı dırektory Dıar Qo­naev­qa aıtar alǵysymyz sheksiz. Alda atqa­rylar ister shash-etekten. Sóıtse de, osy bir mańyzy eleýli jańalyqty el-jurt­pen bólisýdi jón kórip, mátindi jarııa­laýǵa berip otyrmyz. Oqyrman Abaı­dyń tasada qalǵan týyn­dysyn oqyp, rahattanyp, lázzát alsyn degen oımen. Ǵasyr qoınaýynan arshyp alyn­ǵan Abaı atamyzdyń murasyn búgingi urpaq to­syr­qap, jatyrqamaı qabyldaıdy degen úmittemiz. Kezinde ataqty professor Áýelbek Qońyratbaev: «Abaıdyń eń qıyn-qystaý oılarynyń biri 38-inshi qa­ra sózi. Buǵan ázirge eshkimniń tisi batpaı júr» degen edi (Á.Qońyratbaev. Qazaq eposy jáne túrkologııa //Farabı jáne Abaı. Ǵylym, Almaty, 329 b). Bálkim osy basylym tis batyrýdyń alǵashqy baspal­daǵy bolar (Abaıdan uıat, urpaqtan uıat... Qamshy.kz. 8.10.2019; Tasada qalǵan týyn­dy. Abaialemi.kz. 9.10.2019).

«Kıtab tasdıqty» osylaı jarııa ǵyp, elge jetkizip edik. Odan beri birneshe aıdyń júzi boldy. Múrseıit Bikiuly aqsaqaldyń qoljazbasymen tynbaı ju­mys jasadyq. Alǵashqyda shaǵataı (eski túrik) tilimen jazylǵan qoljazbany kó­rip abdyryp qalǵan edik. Ondaıdy oqyp júrmegennen keıin túsinikti nárse ǵoı. Tóte jazýdy tótesinen oqıtyn Qytaı elinen kelgen baýyrlarymyz da bul jazýdy oqı almaıtyn bop shyqty. Taza arab tilin sýsha simiretin keıbir moldalarymyz da «bul jazýǵa tisimiz batpaıdy» dep, tizgindi keıin tart­ty. Sóıtsek bul shaǵataıyńyz bólek nárse eken. Aqyry myń bolǵyr ımam Abdýlla Joldas aǵamyz oqyp berdi ǵoı. So­dan qoljazbanyń ný or­manyna kirip ket­tik. Aqyry ejelep oqý dárejesine jet­tik. Esesine Abaı­dyń túpnusqa máti­nin oqydyq. Bi­raq arab grafıkasymen ja­zylǵan sha­ǵa­taı nus­qa­syndaǵy mátindi kırıll grafı­ka­syn­daǵy 2020 jylǵy qazirgi qazaq tiline tolyq, ıdeal qalypta kóshirý múmkin emes ekenin ańdaǵandaı boldyq. Biraq kóp jaqyndadyq dep oılaımyz. Aqyry ózi­mizshe sońǵy nusqa jasadyq. Keıbir fılo­logııalyq erekshelikter:

  1. Abaı qoldanǵan álipbı eski (qadım) túrik alfavıti. Nemese shaǵataı. Bul alfa­vıttiń ereksheligi: arab grafıkasynyń parsylanǵan nusqasy deýge keledi. Onda arab álipbıinde joq g, ch, p áripteri bar. Bul áripter arab tilinde joq dybystardy parsy tilinde belgileý úshin kirgizilgen. «Kıtab tasdıq» shyǵarmasynda avtor bul áripterdi sol parsy sózderin belgileý úshin qoldanǵan. Mysaly, shyǵarmada g-árpi (ıadgar, gýl), p-árpi (paıǵambar, pək), ch-árpi bar sózder (garchı) bar.
  2. Leksıkalyq quramy týraly. Arab, parsy sózderi bar. Ásirese arab sózderiniń úles salmaǵy basym. Shyǵarmada arabtyń 280 sózi qoldanys tapqan. Ol sózderdiń kóbi termın sózder. Sondaı-aq parsysha: ıadgar, úmid, mola, bahra, rast, həmma, paıǵambar, bəndə, huda, həmıshə, gýl, namaz, rýza, zınhar, jýanmərd, kúnəkər, hýnər, ıshan, dýst, pək, garchı, darııa; latynsha: ıkra, mashına, fabrıka; eski grek tilinde (bir sóz bar): elektir, eski túrikshe:gúzəl, kibik, chalma sózderi bar. Abaıdyń «Kıtab tasdıq» shyǵarmasynyń jalpy 310 sózden turatyn sózdigi jasaldy. Ony jasaýda Nur-Múbarak Egıpet Islam mádenıeti ýnıversıtetiniń túlegi Isataı Batyr atsalysty.
  3. Shyǵarma tili j – tobyna jatatyn (sóz basynda j ornyna ı dybysy kele­tin túr) formada jazylǵan. Sóz basynda j árpiniń kelýi negizi túrik tiliniń qyp­shaq tobyna, ı árpiniń kelýi qarluq tobyna tán nárse. Al sóıte tura «Kıtab tasdıq» shyǵarmasynda sóz basynda j árpi emes, ı árpiniń kelý sebebi – avtor bul shyǵarmany jazǵanda ortaq túrik ádebı tilinde (ıaǵnı, shaǵataı tilinde) jazǵan. Al ortaq túrik ádebı tilinde oǵyz, uıǵyr (qar­luq), qypshaq tildik nusqalardyń báriniń de úlesi bar. Mysaly: ózgá degen oǵyz sózi men qypshaq tobyndaǵy basqa sóziniń qoldanylýy. Ioq degen qarluq tildik formasy men joq tárizdi qypshaq sóziniń qatar qoldanys tabýy. Bunyń bári ortaq ádebı til normasy aıasynda (kontekstinde) bolyp jatqan qalypty qubylystar.
  4. Shyǵarmada sh dybysynyń ornyna ch dybysy qoldanylady: qalaıcha (qalaısha), ólcháýli (ólsheýli), úchún (úshún), elchi (el­shi), tynychdyq (ty­nysh­dyq), barcha (barsha), áncheıin (án­sheıin), chalma (shalma), jamanchylyq (ja­manshylyq) t.b. Taǵy s árpiniń ornyna sh árpiniń: ish (is), bash (bas); t árpiniń ornyna d árpiniń: daratǵan (taratqan) qoldanylatyn jerleri bar.
  5. Erindik dybystar ezýlik dybys­tar­dyń ornyn basqan jerler bar: úıúr (úıir), tanumaqlyq(tanymaqlyq), salyndurub (salyndyryb), jasunda (jasynda), tabynub (tabynyp), boıumuz­daǵy (boıymyzdaǵy), daýussyz (daýyssyz), saýutsyz (saýytsyz) t.b.
  6. Shyǵarmada shaǵataı tiline tán shylaýlar túrikshe: birlán (men), kibik (sııaqty), arabsha: ýa (jáne), lákın (biraq), parsysha: həmma (barsha) erkin qoldanylady (Tildik taldaý barysynda myna eńbekti paıdalandyq: R.Syzdyqova, M.Qoıgeldıev. Qadyrǵalı bı Qosymuly jáne onyń jylnamalar jınaǵy. Almaty, Qazaq ýnıversıteti, 1991).

Abaıdyń «Kıtab tasdıqta» qoldanǵan tilin taza shaǵataı tili dep aıtýǵa bolmaıdy. Sebebi onda qazirgi qazaq tiliniń elementteri de kezdesedi. Eń durysy shyǵarma tilin túrik ádebı tiliniń HIH ǵasyrdaǵy qazaq dalasyndaǵy qoldanys tapqan túri deýge bolady. Shaǵataı tiliniń ózi ár kezeńde túrli transformasııaǵa ushyraǵany belgili. Ejelgi úlgilerden J.Ba­lasaǵunıdiń «Qýtadǵý bilik», Babyr­­dyń «Babyrnama», Burhaneddın Rab­ǵýzıdiń «Qısas-ýl-ánbııa Rabǵýzı», Qa­dyr­ǵalı Jalaıyrıdiń «Jamıǵat taýarıh» eńbekteriniń ishinde salystyryp qaraǵanda órnegi eń jaqyny Rabǵýzıdiń «Qısas-ýl-ánbııa Rabǵýzı» shyǵarmasy dep oılaımyz.

Endi «Kıtab tasdıqtyń» ishki álemine kishkene sholý jasap kóreıik. «Kıtab tasdıq» – Abaıdyń eń basty shyǵarmasy. Bul týraly Kókbaı Janataıuly jaqsy aıtqan: «Abaıdyń jalpy, dinı ósıetteri men negizgi dinı pikirleri qara sóziniń ishindegi «ǵaqlıat tasdıqat» degen sózinde tolyq aıtylǵan. Árqashan aýyzsha aıtatyn ýaǵyz nasıhattary bolsyn, óleńmen úgit qylyp aıtatyn adamshylyq joly, qudaıshylyq joly bolsyn, barlyǵy da sol sózine jınalyp kelip qorytylǵan sııaqty. Keıde jazylǵan din jaıyndaǵy óleńder bolsa, túgelimen sol sózdiń jeke-jeke pikirlerinen týǵan sııaqty» deıdi. (Abaı týraly estelikter. Almaty, Qalamger, 2018, 212 b). Kókbaı shyǵarmaǵa óte joǵary baǵa berip otyr. Iаǵnı «Kıtab tasdıq» – Abaı shyǵarmasynyń kvıntessensııasy dep tur ǵoı ol. Bir artyq kemi joq baǵa.

Abaı «Kıtab tasdıq» shyǵarmasynda: Allah, ıman, Islam, adam tárbıesi (minez-qulyq), jaratylys álem syry, tárki dúnıelik (sopylyq elementter), tolyq adam ilimi (jýanmárdlik), óner (estetıka), bilim júıesi, zamanaýı tehnologııa, namaz t.b. týraly oılar qozǵaıdy.

Osynyń báriniń basy – Jaratýshy. AllaH Taala. Abaı: «Sonan soń ǵana Allah Taalany tanumaqlyq, ózin ta­nu­maq­­lyq, dúnıáni tanymaqlyq, ózi adam­lyǵyn buzmaı jálbý manfaat, dáfǵý mýzarratlarny aıýrmaqlyq sekildi ılm-bilimni úıránsa bilár deb úmid qylmaqǵa bolady, bolmasa ıoq, anyń bolmasa chala» deıdi. Jartýshyny, dúnıeni hám ózińdi taný. Adamnyń jaratylǵandaǵy bar tyn­dyrmaqshy bolǵany osy nárseler ǵana eken. Qalǵany she? Bizdiń mıymyzdy tor­laǵan nárseler júdá kóp sııaqty edi ǵoı?! Olar álgi úsheýin tanymaq jolyn­daǵy qajetti nárseler ǵana eken. Bar bolǵany sol. Iá, Abaı osylaı bul shyǵarmada dúnıeni túbirimen qoparyp kórmekshi bolǵan. Oǵan baryn saldy. Mı sólin syqty dese bolady. О́ıtkeni shyǵarma «haqıqat súıúb, chyndy bilmák qumaryń bar bolsa» degen shartpen jazylǵan edi. Áýeli Jaratýshydan bastady: «Siz: «Ámántý bılláhı kámá hýá bı ásmaıhı ýa sıfatıhı» dedińiz» deıdi. Qudaıdy esim sıpattarymen tanýǵa shaqyrady. Ár nárseni taný úshin onyń sıpatyna qaraý kerek. Júrer jol sol. Olaı bolmasa Kont aıtqan: mıfologııa da, fılosofııa da, empırıka da sizge járdem bere almaıdy. Kontqa sensek Qudaı bizge so kúıi jumbaq nárse bop qalar edi. Qudaı da bizge jumbaq bop qalmas úshin óziniń esim sıpattaryn bildirgen. Abaıdyń da: «Ágárda ol sıfatlar birlán tarıflamasak bizge marıfatýllah qyıun bolady. Biz Allah Taalany О́ziniń bilingáni qadar ǵana bilámiz» degeni sodan. Artynan kálámshiler órnegine salyp, shamasynyń jetkeninshe Allah esim sıpattaryn sho­lyp ótedi. Sebebi: «Allah Taala – ólcháý­siz, bizniń aqlmyz – ólcháýli. О́lcháýli birlán ólcháýsizni bilárgá bolmaıdy» deıdi danyshpan. Osy zor tanym. Iаǵnı ólsheýlimen ólsheýsizdi taný. О́lsheýsizge ólsheýlini taný sóz bolyp pa?! Qudaıdy tanymaǵan ózin tanymaıdy. Álemdi tanymaıdy. Abaı ózin qaıtip tanypty:

 «Adam balasyn qurt, qus, ózge haıýan sıfatynda ıaratmaı, bul gúzál sıfatda qylyb, eki aıaqǵa bastyryb, basyn joǵary turǵyzyb, dúnıáni kózderlik qylyb, ózge haıýanlar sekildi tamaqny óz basymanan aldyrmaı, yńǵaıly eki qoldy basqa hyzmat qyldyryb, aýzyna qoly as bergánda ne ichib, ne jegánin bilmaı qalmasýn deb, ıúsin alyb, lázzatlanǵandaı qylyb, aýyz ústine murundy qoıub, anyń ústinán taza­lyǵyn baıqarlyq eki kóz berib, ol kózlerge názikliginán zarardan qorǵab turarlyq qabaq berib, ol qabaqlarny achub-jaýub turǵanda qajalmasun deb kirfik jasab, mańlaı teri týra kózgá aqbasun deb, qaǵa berýge qas berib, ıúzine kórúk qylyb, biriniń qolunan kelmásdaı isdi kóbdesib bitirmaqǵa, bireýi oıun biráýine uqturarlyq tiline sóz berib, ıaratmaqlyǵy mýhabbat emás ba? Kim ózińe muhabbat qylsa, saǵan da oǵan muhabbat qylmaq qaryz emás bá?». О́stip tanypty. Kont óstip tanymapty. Abaı endi álemdi qalaı aqtaryp qaraıdy:

«aqyl kóziman qara: kún qyzdyrub, teńiz­dán bulýt chyǵarady ekán. Ol bulýt­lardan ıańbyr ıaýyb, jer ıúzinda nechá túrli dánlerdi ósirib, jemislárni ón­dú­rúb, kózge kórik, kóńilge rahat, gýl-báı­cháchaklarni, aǵach-ıafraqlarny, qant-qa­myslaryn óndúrýb, nechá túrli ná­batatlarny óstirib, haıýanlar saqlatyb, bulaqlar aǵuzub, ózán bolyb, ózánlár aǵyb, darııa bolyb, haıýanlarǵa, qusqa, malǵa sýsyn, balyqlarǵa orun bolyp ja­tyr ekan. Jer maqtasyn, kendirin, jemi­sin, kenún; gúllár gúlin, quslar júnún, etin, jumyrtqasyn; haıýanlar etin, sútin, kúchin, kórkin, terisin; sýlar balyǵyn; balyqlar ıkrasyn, hátta ara balyn, balaýyzyn; qurt ıfákin – hámmasy adam balasynyń faıdasyna ıasalyb, hech birinde bul meniki derlik birnárse joq, bári – adam balasyna taýsylmas azyq. Milıun hıkmátmánan ıasalǵan mashına, fabrıka adam balasynyń rahaty, faıdasy úchún ıasalsa, bul Iasaýchy mýhabbat birlán adam balasyn súıgánligi emas ba? Kim seni súıse, ony súımak qaryz emás ba? Adam balasy qanaǵatsyzlyqmanan bul haıýanlarnyń tuqymun qurutyb, alduńǵular artqylarǵa jábir qylmasun deb, malny adam balasynyń óziniń qorǵa­nyna qorǵalatyb, ózge haıýanlarǵa birin ushqur qanatyna, birin kúchti qýatyna, birin eki aıaǵyna súıentib, birin bıúk jar­tasqa, birin teráń tuńǵuıuqǵa, qalyń ormanǵa qorǵalatyp hám hárbirin ósúb-ónbekke qumar qylyb, jas kúninde kichkena ýaqtynda shafqat sıhry birlán baslaryn baılab, qamqur qylyb qoımaqlyǵy – adam balasyna ósúb-ónib, teńlik alsyn emas, bálkı adam balasynyń úzilmás násiline, taýsylmas azyq bolsyn deganlik. Já, býl hıkmátlárinan hámmasynan hám marhamat hám adalat zahır tur ekan.

Biz ortamyzda bul marhamat, ada­latny ımannyń shartynan hısab qyl­maımyz. Anyń ýchún mýslım bolǵanda Allahqa táslım bolyb, Anyń ıolynda bolmaq edik, bolǵanymyz qaısy? Bul eki aımanan kúnnan artuq maǵlum turǵan joq ba? Fıly Hudanyń hech birin de qarar qylmaımyz, ózgálárda bolǵanun jek kórmáımiz, ózimiz tutbaımyz, bul hııanatchylyq emas ba? Hıanatchylyqqa bir qarar turǵan adam – ıa musylman emás, eń bolmasa chala musylman». Mine, naǵyz ıman. Naǵyz tanym. Abaıdyki abstraktyly ıman emes, realdy ıman. Oǵan durys tanym jolymen kelip otyr. Zahır hám batndy haýas salımmen kórgen jan osylaı sóıler bolar. Abaıda sholostıka degen nárse joq. Hám tumandy mıfologııa ıakı tar sheńberli fanatızm joq. Osyndaıǵa urynǵandar kóp boldy. Abaı solardy oryndy synaıdy. Abaıda nurly aqyl qatty jumys istegen ǵoı. Islamda tárki dúnıe joq. Eki dúnıege birdeı qaraıdy. Sońǵy biraz ǵasyrlarda musylmandar sol tárki dúnıe bolamyz dep kóp nárseden aıy­ryldy. Qoǵam, saıasat, bilim-ǵylym, tur­mys, ekonomıka, mádenıet t.b. salalarynda qatty artta qaldyq. Qazaqty da birjaqty kinálaý durys emes. El sondaı bir tarıhı tyǵyryqqa tireldi. Abaı sol tarıhı kollızııa tamyryn tamyrshydaı dóp basty. Eki dúnıe ara-qatynasyn anyq kórdi. Quran bir jaqta, álem bir jaqta, qazaq bir jaqta qalǵanyn túsindi. Fánıdi bahı konteksinde qaraýda shala musylman bop júrgenimizdi aıtty. Qulshylyq dep qulshylyqtyń kóleńkesin túsinip júr­gen ekenbiz. Iаǵnı áýeli irgetasty (fýndamentti) jóndeý kerek edi. «Kıtab tasdıq» dep shyǵarma jazýy sodan. Rastaý kerek edi. Neni? Bárin. Búkil bolmysty. Oı-óristi. Kúnkóristi. Namazdy aıtady. Jilik-jilik qyp taldaıdy. Endi birde ataqty amerıkalyq ónertapqysh Nıkola Tesla týraly áńgime órbitedi. Shyǵarmadaǵy «adam balasyna faıdaly is chyǵarmaqlyǵyna ıaǵnı elektirıany taýyb, asmannan jaıdy burub» degeni sony meńzeıdi. N.Tesla sonaý HH ǵasyr basynda (1900) naızaǵaıdan elektr togyn alýǵa bolatyny jaıynda áńgime qozǵaǵan ǵalym. Ǵylymı gıpotezasyna patent te alyp úlgergen (patent №685957, 5 qarasha 1901 jyl). Abaı odan da habardar bop tur ǵoı. Sóıtip «Kıtab tasdıq» ishinde elektrııa da júr. Imanǵa elektrııanyń da qatysy bar eken. N.Tesla – HH ǵasyr órkenıetiniń negizin qalaǵan adam. Ol – HHI ǵasyrdaǵy Stıv Djobs. О́rkenıetsiz ómir joq. Imanǵa da tıer zardap orasan. Iman men órkenıet et pen teri. Sodan ımanyn ýaıymdaǵan Abaı ondaı órkenıetke jetý úshin bilim reformasyn jasaý kerektigin aıtady:

«Ýa ıána paıǵambarymyz sallallahý aláıhı ýá sállám «aqyrzamanna bir ıyl­lyq, bir kún bolar» deganda sahabı-karamlar «bul bir ıyllyq bir kúnde namaz necheý bolar» dep suraǵanda, «anyń fatýasyn sol zamannyń alımlary bilar» degen sózinen bir ǵıbratlanyb qarasań, zamana ózgerý birlán qaǵıdalar ózgerilmegin bildirgeni maǵlum bolady. Bul kúndegi tahsılǵýlým eski madrasalar urfynda bolyb, býl zamanǵa faıdasy joq boldy. Soǵan qaraı Ǵusmanııada maktab harbııa, maktab rýshdııalar salynyb, jańa nızamǵa aınalǵan. Mundaǵylar ýzaq ıyllar ǵumyr ótkizúb, ılmny faıdasyz uzaq bahslármánan kú­nún ótkúzib, maıshat dúnıádan nadan bir essiz adam bolyb chyǵady da, hech bir hárakatka laıaqaty joq bolǵan soń adam aýlaýǵa, adam al­daýǵa salynadylar. Kóbinása bundaı essizlárniń nasıhaty da tásırsiz bolady. Dúnıániń maǵmýrlyǵy bir túrli aqlǵa nur berib turatuǵyn nársa. Joqchylyǵniń adamny haıýanlandyryb jibáratuǵyny da bar. Bálkı, dúnıáni ýa ılmyn bilmáı qalmaqlyq – bir úlken zararly nadan­lyq, ol Quranda sógilgán». Mine, Abaı­ǵa órkenıet ne úshin kerek bop turǵa­ny. Adam aýlaýǵa emes, bilim aýlaýǵa túsý. Osyndaı bilim reformasy kerek bizge. Qury bahs bilim emes. Mektepte oqýshy­ǵa Nıýtonnyń zańymen birge Qudaıdyń zańyn da bilmek lázim. Fánı bahı sonda toǵysady. Anyq, durys, paıdaly ınformasııa alǵan bala ǵana deni durys tulǵa bolyp qalyptasady. Abaı­dyń tolyq adam týraly oılary osyny meńzeıdi: «Endi bilińlár, eı fárzándlar! Hudaı Taalanyń joly nıhaıatsyz bolady. Anyń nıhaıtyna hechkim jetbeıdi. Biraq sol jolǵa júrýdi ózine shart qylyp, kim qadam basdy, ol taza musylman, tolyq adam delinedi». Abaıdyń tolyq adam formýlasy osy.

«Kıtab tasdıq» – sol Abaıdyń keıingi urpaqqa qaldyrǵan ósıet sózi. Endigi mindet. Abaıdy durys tanyp, zerdeleý.

 

Aqjol QALShABEK,

fılologııa ǵylymdarynyń kandıdaty, dosent

 

Sońǵy jańalyqtar

Tashkent tragedııasy

Sport • Keshe

Uqsas jańalyqtar