Rýhanııat • 29 Shilde, 2020

«Talasa aǵyp Talaspenen, quıylsa eken óleńim...»

105 ret kórsetildi

Qaraǵandynyń Beıbitshilik gúlzarynda bala Pýshkınniń eskertkishi tur. Men ony 1967 jyly kórgende, on jeti jastaǵy bozbalamyn, ol áppaq mármardan jasalǵan edi. Keıinde ony qap-qara ǵyp boıap tastapty... Qazir maǵan sonysy unamaıdy. Alǵashqy qalpy budan góri poetıkalyq boıaýǵa toly, budan góri ádemi edi ǵoı? Qasyna kúnde kelip, tańǵajaıyp qııalǵa batýshy edim...

Sol eskertkishtiń qarsy aldynda Qaraǵan­dy gýmanıtarlyq kolledjiniń ǵımaraty tur. 6 maýsym kúni maǵan osy kolledjdiń dırektory Esjan Ámirov telefon shalyp: «Búgin kimniń týǵan kúni?» deıdi. Jylda osy. Sony jylda umytyp ketedi ekem: «Pýshkınniń týǵan kúni!» – deımin bilip otyrǵan kisi qusap... Sol kúni ekeýmiz Pýshkınniń basyna gúl qoıyp, poezııa, mýzyka haqynda emen-jarqyn áńgime-dúken quramyz.

Meniń bozbala shaǵym osy kolledj turǵan Beıbitshilik gúlzarynda ótken. Son­da osy kósheniń boıynda pedkolledj baryn bizdiń bireýimiz de bilgen joq edik. Biz ǵana emes, osy Qaraǵandyda turatyn qazaq ta bilgen joq ony... Oqý prosesi oryssha ǵana júrgen. Osynda qazaqtan basqanyń balala­rynyń bári oqyǵan... Basshylyqqa Esjan Ámirov kelgennen keıin ǵana bul oqý oryny Qaraǵandy gýmanıtarlyq kolledji atanyp, osyndaǵy ulttyq- qazaq rýhanııatynyń irgeli bir oshaǵyna aınalyp ketti.

Esjanmen Tarazdyń 2000 jyldyq toıynda tanysyp edim. 2003 jyldyń kúzi edi. Osy óńirdiń jigiti eken. Qaraǵandydan Elba­symen Temirtaýda birge ter tókken aqsaqal­dar bar, Jambyl jerine jer qaıysar qol bolyp barǵanbyz. Delegasııany sol kezdegi oblys ákiminiń orynbasary Eraly Toǵjanov bas­tap kelgen. Bizdi qydyr kórgendeı, óz eliniń tórine shyǵa­ryp, tóredeı kútti. Áýlıeatanyń sán-saltanatyna Esjanymyzdyń baıany men áni qosylyp, tóbemiz kókke az-aq jetpeı qalǵan... Sol joly egizdeı aǵaıyndy jigit­ter­diń iltıpat-qurmetine kóńilimiz tasyp, aýzym­nan bir-eki  aýyz ekspromt shyǵyp ketip edi:

Esjan men Dosjan týǵan aǵaıyndy,

Jarqyratyp jiberdi-aý, mańaıymdy!

Kókireginen injý men marjan shyǵyp,

Kómeıinen tógedi qalaı úndi?!

Ekeýi bir-birimen egiz be eken,

Keýdesi muhıt pa eken, teńiz be eken?

Ákesi qandaı qalja jegizdi eken,

Sheshesi nendeı ýyz emizdi eken?

Mundaı sát uzaq ta emes, az-aq eken,

Ǵalamnyń ǵajaıyby qazaq eken!

Sabyndaı qamshynyń qysqa ómirde,

Esjan men Dosjan bolǵan ǵajap eken!

Keıin bildim, ol kompozıtor eken. Sodan keıin ekeýimizdiń aralas-quralastyǵymyz bas­taldy da ketti. Osy kezde sheshem (Táte deý­shi edim o kisini) fánıden baqıǵa qaıtyp, men «ne ol emes, bul emes...» deıtin daǵdarǵan kúı­de júr edim. Qolyma qalam almaı ketkeli qashan... Bir kúni Esjan bir jańa áýen shyq­qanyn aıtyp, sony tyńdap kóresiz be dedi. Estigen bette arqam shymyr ete túsken: «Oı... mynaý meniń Tátemniń áni ǵoı?!.» – deppin! Keýdeme lyqsyǵan óksik tyǵy­lyp, tilimniń ushyna bir óleń joldary oralǵandaı, shabyt keletin shaqtaǵy beımaza kúı keship kettim... Erteńine «Qaıran ómir» degen óleń týdy.

Sodan bastap ekinshi bir tynysym ashylyp, «Keýdeden hosh dep ushqan kógala úırek­pen...»1 qaıta tabystym, «Tóbemnen jaý­har jaýyp tur...» deıtin kitabymnyń eskızi osy oqıǵadan soń ile shala qaǵazǵa túse bastady.. Eger sol kezde maǵan Esjan kez bolmaǵanda qara óleńnen at kekilin kesisip keter me edim, kim biledi...

Osy ándi Jer jánnaty Jetisýdyń aıtýly arýy Márııa Bespaıqyzy Júıriktaeva2 mánerine keltirip, jan-júregimen áýelete shyrqaýshy edi! «Bul – meniń ánim ǵoı, Esjan baýyrym? Osy ándi maǵan arnap jazdyń ba?!.» – deýshi edi-aý, marqum...

Esjan Ámirov – qazaq mýzykasyndaǵy bolmys-bitimi bólek talanttardyń biri hám biregeıi. El egemendigin alǵaly batystyń pop-mýzykasynyń býyna jyǵylyp, ata dástúrinen jańylǵan qazaq áýenin Shámshi-Nurǵısa-Ilııa dástúrimen qaıta tabys­tyrǵan Esjannyń ánderi Arqa jurtynyń arqasyna arýaq qondyrǵandaı boldy! О́mir­de, ónerde de mundaı qubylysty «Adas­qan balanyń ata-jurtyna qaıta oralýy!» – deıdi. Árbir ultty óziniń tóltýma mádenıeti ǵana órge súıreıdi.

At ústinde aıdary jelbiregen Kók Túrik­tiń úmbeti adamzat tarıhynda bir Táńi­rine tabynyp, adamǵa ǵana tán asqaq rýh­pen qaýyshqan. Olar myna fánıdiń jalǵan­dyǵyn elden buryn túısinip, dúnıege erlik pen qasirettik sanany ornyqtyrdy da, ony epos túrinde jaryq dúnıege pash etti. Zamanalar alshaqtyǵyna qaramaı, Qorqyt qobyzy sarynynyń Qurmanǵazy-Táttimbet kúılerine quıylyp, odan Nurǵısa-Shámshi-Ilııa sazdaryna ulasýynda da bizdiń ultqa ǵana tán tańǵajaıyp bir sıqyr jatyr. El jurttyń qulaǵy Esjan áýenderine eleń ete túsýiniń túp-tórkini de osynda jatýy múmkin...

Onyń ánderi qulaq sarsyltatyn batystyq taq-tuq, tarsyl-gúrsilden ada:

Qarataý, men qaıteıin bıigińdi,

Baýyryńnan atar ma edim kıigińdi.

Ketkende aýylym alys, qımas qalqa,

Basamyn qaıda baryp kúıigińdi?

– deıtin halyq áni sekildi, eliniń et-júregin terbep, ózegin órtep, kóńilge túrli oı salyp keledi.

Ol Qazaqstannyń eńbegi sińgen qaırat­keri, 2005 jyly Astanada ótken «Elim meniń» patrıottyq ánder baıqaýynyń laý­rea­ty. 2005 jyly «Seri kóńil» atty ánder dıskisi ja­ryq kórgen. Onyń onnan astam ánde­ri qazaq radıosynyń altyn qorynda saqtaýly tur.

«Atyńnan, aınalaıyn, Áýlıeata, Atyń­dy ap qoıdy dep bolma qapa» – degen Jam­byl atasy sekildi, Esjannyń kir jýyp, kindik kesken Taraz topyraǵyna degen per­zenttik mahabbaty «Sarykemer», «Aýylǵa arnaý» atty ánderinen aıqulaqtana kórinedi.

Talas ózenine shomylyp, qart Qarataýdyń quzar shyńyna qarap ósken Esjannyń kókiregine Birjan men Aqan, Táttimbet pen Mádı sazdary kernegen Saryarqa shalqar shabyt quıyp, qııaǵa qanat qaqtyrdy.

Esjannyń «Sarykemer» degen óleńinde:

Aýlańdaǵy aǵashpenen,

Tete ósken tól edim.

Talasa aǵyp Talaspenen,

Quıylsa eken óleńim

– degen joldar bar edi. Búgin, mine, Esjannyń sol saǵynysh sazdary Talas ózenine ásem ánniń syrly tolqyny bolyp quıylyp jatyr...

2005 jyly «О́ner» baspasynan jaryq kórgen «Týǵan jerim – tuǵyrym» atty án­der jınaǵyna jazǵan alǵy sózinde kompozıtor Ilııa Jaqanov Esjan Ámirovtiń shyǵarmashylyq izdenisterine joǵary baǵa berdi. «Jaqynda men Qaraǵandy, Temirtaý, Qarqa­raly, Egindibulaq óńirlerinde avtor­lyq keshter ótkizip qaıttym, – dep jazady Ilııa aǵa, – sol bir sáýleli, dýmandy kúnderde Qaraǵandy gýmanıtarlyq kolledjiniń dırektory, mýzykant Esjan Ámirov esimdi jigittiń lırıkalyq, patrıottyq ánderin tyńdap, baıaǵy án korıfeıleriniń klassıkalyq úlgisi jalǵasyp kele jatqanyna kóz jetkizdim. Esjan syrshyl sezimdi baıanıst, ári ánshi. Jalyndaǵan lepti, otty ánderinen jaısań ómir­diń lebin sezindim. Sońǵy jyldarda sezimi shýaqty, rýhy zor, aıbyny asqaq patrıottyq ónerden qol úzip qalǵandaı edik. Daǵdarysty, ótpeli kezeńniń olqyly-tol­qyly shaǵynda jasyq, eljireýik, jylaýyq ánsymaqtar júıkege tıip, talǵam da taıyzdap bara jatqanda, syn saǵatta bizdi kóterip, demeıtin kósheli ánderdiń zaryn tartqandaı boldyq».

41 gradýs kún mı qaınatty,

Ońtústik etek-jeńin jımaı jatty.

Táńiri Nurǵısany jaratqanda,

Bir dybys tánine onyń syımaı qapty...

Biz – taspyz, Alla kókten nur quısa da,

Aınala almaıtuǵyn jyr-hıssaǵa.

Ilhamı dúnıege tánti bolyp,

Ilesip Shámshi keldi Nurǵısaǵa.

Qyrandaı qyrdan shalyp, oıdan shalyp,

Arylmaı oıdan – kúmán, boıdan – shabyt, –

Osy bir eki atańnyń arýaǵy,

Arqańda júr ǵoı seniń oıran salyp?

Asaý ún ıe bermeı dúrkiredi,

Kıesi – ultyń menen jurtyń edi.

Keýdeńnen kók ala úırek – án ushpasa,

Baqsy bop ketýiń de múmkin edi...

Qasyńda – Ilııa – jyr, Ilııa aǵań,

Kókeıde – Ilııa – áýen, Ilııa – án, –

Sabyndaı qamshynyń ǵumyrda bul,

Jetedi qandaı ǵajap dúnıe oǵan?..

 

*1 Kempirbaı aqyn.
*2 Márııam Júıriktaeva – qoǵam jáne memleket qaıratkeri.

 

Serik AQSUŃQARULY,

Halyqaralyq Alash ádebı syılyǵynyń laýreaty

Sońǵy jańalyqtar

Turǵyn úıdegi órt tez sóndirildi

Aımaqtar • Búgin, 23:05

Terezeden qulap ketken bala qaıtys boldy

Aımaqtar • Búgin, 18:13

Dıplomattar 150 noýtbýk syılady

Qazaqstan • Búgin, 17:50

Qala ákimi sportshylarmen kezdesti

Aımaqtar • Búgin, 15:58

Memleket basshysy Baqyt Sultanovty qabyldady

Prezıdent • Búgin, 15:40

Muqanovtanýǵa qosylǵan súbeli eńbek

Ádebıet • Búgin, 15:21

Prezıdent Beıbit Atamqulovty qabyldady

Prezıdent • Búgin, 15:08

Qazaqstanǵa ekolog-zańgerler qajet

Ekologııa • Búgin, 14:49

Senatorlar onlaın-kezdesý ótkizdi

Parlament • Búgin, 14:42

HQO-da analarǵa qurmet kórsetildi

Aımaqtar • Búgin, 13:35

Qazaqstanda temeki baǵasy qymbattaıdy

Qazaqstan • Búgin, 13:00

Uqsas jańalyqtar