Týrızm • 30 Shilde, 2020

Otandyq týrızm: irkilis pen izdenis

22 ret kórsetildi

Mádenıet jáne sport mınıstrligi Týrızm ındýstrııasy komıtetiniń habarlaýynsha, qazirgi tańda elimizdegi eń iri kýrorttyq oryndarda jazǵy týrıstik maýsymnyń sońyna deıin bos oryn joq. Aldyn ala bron tólegen demalýshylarǵa Alakóldiń jaǵalaýynda jáne Shýche-Býrabaı kýrorttyq aımaǵynda erkin demalýǵa jaǵdaı jasalǵany, karantın tyıymdarynyń olarǵa onshalyqty kedergi keltire qoımaǵany kýrorttyq oryndardyń qańyrap qalmaýyna yqpal etti deýge bolady.

 

Býrabaı men Alakólde 350 myń adam demaldy

Elimizde epıdemııalyq jaǵdaı na­shar­laǵan kezde sanıtarlyq dárigerler Shyǵys Qazaqstan oblysyndaǵy Alakól jaǵalaýynda jáne Shýche-Býra­baı kýrorttyq aımaǵynda demalýshy­lardy qabyldaýdy toqtatý týraly qaýly shyǵarǵan bolatyn. Týrızm ın­dýstrııasy komıtetiniń tóraǵasy Das­tan Ryspekov aıtqandaı, kýrorttyq aımaqtardaǵy demalys oryndarynyń úzdiksiz jumys isteýin qamtamasyz etý, sondaı-aq bekitilgen brondar boıynsha aqshalaı qarajat qaıtarylmaýy úshin Mádenıet jáne sport mınıstrligi óńirlerdiń ákimdikterimen birlesip, sanıtarlyq dárigerlerdiń qaýlylaryna tolyqtyrýlar engizý múmkindigin talqylaǵan. Nátıjesinde, aldyn ala tólengen bron arqyly demalýshylardy qabyldaýǵa ruqsat etildi.

– Shyǵys Qazaqstan oblysyndaǵy Alakól jaǵalaýynda otbasynyń bir múshesine PTR anyqtamasy bolsa, buryn kózdelgen talaptardy eskere otyryp demalýǵa bolady. Blok-postardaǵy ótkizý júıesi týrısterdi ornalastyrý oryndary usynǵan bronnyń bar-joǵy týraly derektermen salystyrylyp, jiti tekseriledi, – deıdi Týrızm ındýs­trııasy komıtetiniń tóraǵasy.

Komıtet tóraǵasynyń aıtýynsha, qalalar men oblystardyń ákim­dik­terinde týrıstik nysandardyń qabyl­danǵan algorıtmderge sáıkestigin tek­se­retin turaqty monıtorıngtik toptar qurylǵan. Bıznes bul máselege jaýap­ker­shilikpen qarady, týrıstik maýsym­nyń bastalýyna muqııat daıyndalyp, qorǵaý quraldaryn satyp alyp, nysan­dardaǵy qaýipsizdikti qamtamasyz etýdiń barlyq talaptaryn saqtaı otyryp jumys istedi. Tıisti komıtet ókilderi ákimdikterdegi áriptesterimen birge bir­qatar demalys bazasyn aralap, oǵan tolyq kóz jetkizdi. Búgingi tańda týrıs­terdi ornalastyrý oryndarynyń 75%-ǵa jýyǵynyń daıyndyq aktileri bar,  kelýshilerdi qabyldaýǵa daıyn.

– Eger bıznes pen azamattar barlyq sanıtarlyq normalar men talaptardy saqtasa, el karantınnen tez shyǵady, osy qıyn kezeńderden tez ótemiz. Áleý­mettik qashyqtyqty saqtaýdy, betperde taǵýdy, belgilengen karantındik ta­laptardy ustanýdy jáne demalys oryndarynyń sheginen shyqpaýdy, ortaq paıdalanylatyn jerlerge jınalmaýdy suraımyz. Týrıstik baǵyttardaǵy tabıǵı nysandar men ınfraqurylymdy paıdalanýǵa barynsha jaýapkershilikpen qarańyzdar. Sizden keıin basqalar kelip, tabıǵatymyzdyń sulýlyǵynan lázzat alý kerek ekenin este ustaǵan jón, – deıdi D.Ryspekov.

Jyl basynan beri Shýche-Býrabaı kýrorttyq aımaǵynda jáne Alakól jaǵalaýynda 350 myńǵa jýyq adam demaldy. Mu­ny jaqsy kórsetkish dep aıtý qıyn, árıne. Bul aımaqtar ǵana emes, jalpy respýblıka boıynsha týrıstik sala kórsetkishteri tómendedi. Degenmen, kýrorttyq ny­sandar halyq tarapynan dem­­alýǵa degen suranystyń jo­ǵa­ry ekendigin eskere otyryp, sa­nı­­tarlyq-epıdemııalyq jaǵ­­daı tu­raqty bolǵan jaǵ­daı­da kúzgi-qys­qy kezeńde kór­setiletin qyz­met túrlerin ke­­ńeıtýdi josparlap otyr.

 

Shetelge áýe reısteri ashylmaq

20 maýsym men 4 shilde ara­­ly­­ǵyndaǵy kezeńde 622 qa­zaq­­­standyq azamat týrıs­tik kom­­panııalardyń joldama­sy bo­ıynsha Túrkııada demalýǵa múmkindik alǵan. Osylaı­sha, syrtqy týrızm salasyndaǵy kom­panııalar týrıster aldyn­daǵy, onyń ishinde buryn aýys­ty­rylǵan jol­damalar boıyn­sha mindette­melerin oryndaýdy bas­­tap ket­ken edi. О́kinishke qa­raı, epıde­mııalyq jaǵ­daıdyń na­sharlaýyna baılanysty Túr­­­­kııamen aradaǵy reıster ýaqyt­sha toqta­tyldy.

Tıisti talap boıynsha, she­telde vırýs juqtyrǵan Qazaq­stan azamaty basqa adamdardan oqshaý­lanýǵa tıis. Al emdeý tý­rıstik nysan aýmaǵynda, ıaǵnı qonaqúıde jergilikti klı­­nı­ka­lyq hattama aıasynda júr­gi­ziledi. Shyǵyndar týrıs­tik pa­kette qarastyrylǵan saq­tan­­­dyrý esebinen ótelýge tıis. Onyń ishine PTR-testiniń qu­ny kiredi. Mysaly, Birikken Arab Ámirlikterinde vırýsqa eki ret tekserý júrgiziledi. Resmı má­li­metke súıensek, shetelde dem­­alýǵa ketken 622 týrıst Qa­zaq­­stanǵa oralýy kerek.

Týrızm ındýstrııasy ko­mı­tetiniń habarlaýynsha, epıde­mııalyq jaǵdaıdyń túzelip ke­le jatqanyn eskere otyryp, qazir birqatar eldermen arada áýe qatynasyn qalpyna keltirý máseleleri qarastyrylyp jatyr. Sonyń nátıjesinde ta­myz aıynda Taıland pen Grý­zııaǵa reıs ashylýy múmkin.

 

«Kazakh Tourism» jaǵdaıǵa beıimdelip keledi

Sóz joq, pandemııa dúnıe júzi boıynsha týrızm salasyna úlken soqqy boldy, týrıstik kompanııalar jáne osy sektormen ty­ǵyz baılanystaǵy salalardyń birazy onyń zardabyn áli de shegýde. Sony eskere otyryp,  «Ka­zakh Tourism» ulttyq kompanııasy ishki týrızmdi damytý qyzmeti men shyǵystaryn qaı­ta qarady. Kompanııa basshysy Erjan Erkinbaevtyń aıtýynsha, qalyptasqan jaǵdaı eskerilip, bıylǵy bıýdjeti 2019 jylmen salystyrǵanda 56 %-ǵa qys­qar­­dy. Shtat sany da 20%-ǵa azaıǵan.

– Basqarýshy quram da qo­sym­sha qysqartylyp, bar­lyq óndiristik shyǵyndar ońtaı­lan­dyryldy. Biraq karantındik sha­ralar kúsheıgen kezde tý­rıs­tik oıyndardy daıyndaý, ónimderdiń assortımentin ke­ńeıtý, jergilikti jerlerde ser­vıs ornatý múmkindigin baryn­sha paıdalanýǵa múmkindik bo­la­tynyn da umytpaý kerek. Sa­natorılik-kýrorttyq dem­a­lys­qa, ekologııalyq, etnogra­fııa­­lyq, agrarlyq jáne týrızm kerýenin damytýǵa, bala­lar men jas­óspi­rimderdiń demaly­syna, qol­óner qyzmetteri sa­pasyna ba­sa nazar aýdary­lady. Buryn biz tabysty she­teldik tájirıbeni zert­teı otyryp, tý­rıstik qyzmet­terdi stan­dart­taý­dyń ózindik mo­delin ázir­leýdi josparlaǵan bo­latynbyz. Búgingi tańda bul ju­mysqa jer­­­gilikti sarapshylar­­dy tartý­dy bastadyq, ol jyldyń so­ńyna qaraı aıaqtalady. Shil­de aıynyń sońyna deıin Qazaq­standa agrotýrızmdi damytý mo­delin ázirleý boıynsha da­la­lyq zertteýdi bastaımyz, so­nyń sheń­berinde týrızmniń osy perspektıvaly túrin damytý boıynsha ońtaıly tásilder usy­nylady. Sanatorly-kýrort­tyq nysan­dar men tanymal týrıstik mar­shrýt­tarǵa qatysty da zertteý júrgiziledi, – dedi «Kazakh Tou­rism» basshysy.

Onyń aıtýynsha, «Batys Eýro­pa – Batys Qytaı» kólik dá­li­ziniń bir bóligi týrıster sa­par­laıtyn orynǵa aınalmaq. Epı­demııalyq jaǵdaı jaq­sar­ǵan soń osy baǵyt boıyn­sha arnaıy ekspedısııa jolǵa shy­ǵady.

– Qyrkúıek aıynda epıde­mııa­lyq jaǵdaı turaqtan­ǵan kez­de karavanıng-ekspedısııa uıym­­dastyrýdy josparlap otyr­­myz. Ondaǵy maqsat – Jibek jo­lynyń boıynda kempıng, ka­ra­vanıng jáne avtotýrızmdi da­­­mytý. Ekspedısııanyń júrý baǵy­ty retinde «Batys Eýropa – Ba­tys Qytaı» kólik dálizi bo­ıyn­daǵy QHR shekarasynan О́z­bekstan shekarasyna deıingi jol tańdap alyndy. Áleýmettik qa­shyq­tyqty saqtaı otyryp dem­alýdyń eń kóp taraǵan túri dál osy karavanıng týrızm. Qytaı men Reseıde ondaǵan mıllıon adam djıp-týrlardy qosa alǵan­da, avtoúılermen, motosıklmen nemese avtomobılmen saıahatqa shyǵady, al Eýropada jyl sa­ıyn shamamen 6 mln avtokerýen saparlaıdy, – dedi E.Erkinbaev.

Etnotýrızmge qatysty da qy­zyqty jobalar bar. Máselen, Joshy hannyń mazary tartymdy baǵyttardyń biri sanalady. Memleket basshysynyń tapsyrmasy boıynsha «Ulytaý» jobasy júzege asyrylýda. Jyl sońyna qa­raı «Joshy han» tarıhı-má­denı kesheniniń qurylysy aıaq­talady dep kú­tilýde. Keshen aýma­ǵynda etnoaýyldy ornalas­tyrý jos­parlanýda. Týrısterge jaı­ly bolý úshin qazir osy ba­ǵyt­ta ınfraqurylym salynyp jatyr.

 

Sońǵy jańalyqtar

Júrekterdiń daýasy

Pikir • Búgin, 07:26

Sol kúnderdi saǵynamyn...

Rýhanııat • Búgin, 07:22

Aýladaǵy «Ashyq kitaphana»

Aımaqtar • Búgin, 07:19

Syn aıtý ońaı...

Qoǵam • Búgin, 07:07

Siz nege túshkiresiz?

Rýhanııat • Búgin, 07:00

Indet juqtyrý qarqyny tejeldi

Qoǵam • Búgin, 06:57

Vırýsty joıatyn betperde óndiredi

Qoǵam • Búgin, 06:56

Álemdi ýysynan shyǵarar emes

Álem • Búgin, 06:54

Onlaın keńes ótkizdi

Saıasat • Búgin, 06:50

Shyǵystyń kıeli jerleri

Aımaqtar • Búgin, 06:48

Muzdyqtar «muńy»

Álem • Búgin, 06:41

Astyq tasymaldaýǵa daıyn

Ekonomıka • Búgin, 06:39

Shámshi ánderi – el jadynda

Pikir • Búgin, 06:39

Eńbekpen er atanǵandar

Qoǵam • Búgin, 06:34

Qoı sharýashylyǵyn qunttasaq...

Ekonomıka • Búgin, 06:32

Vals koroli

Rýhanııat • Búgin, 06:30

Apple-di tańdandyrǵan Asqar

Aımaqtar • Búgin, 06:30

Áýenderi ómirsheńdigimen qundy

Rýhanııat • Búgin, 06:25

Bárimizge bir samǵaý qajet edi...

Ádebıet • Búgin, 06:24

Juldyzdaı aǵyp ótken jasyn-ǵumyr

Oqıǵa • Búgin, 06:20

Festıval eki kúnge jalǵasty

Abaı • Búgin, 06:18

Qaı elderge shyǵýǵa ruqsat berilgen?

Týrızm • Búgin, 06:13

Elektrondy qyzmet úlesi ósti

Tehnologııa • Keshe

Uqsas jańalyqtar