Úkimet • 30 Shilde, 2020

Kásipkerlerdi qorǵaýǵa kóńil bólinýde

11 ret kórsetildi

Ortalyq kommýnıkasııalar qyzmetinde Ulttyq ekonomıka mınıstri Rýslan Dálenovtiń qatysýymen baspasóz máslıhaty ótti. Jıynda shaǵyn jáne orta bıznesti, jalpy ekonomıkany qoldaý baǵytynda qabyldanyp jatqan sharalar týraly aıtyldy.

Mınıstrdiń aıtýynsha, kásip­ker­likti qoldaý jáne damytý úshin bız­nes-klımatty jaqsartatyn birqa­tar sharalar qabyldandy. Bul salyq­tyq yntalandyrý, tekserýlerdi qys­qartý jáne nesıeleýdi keńeıtý jáne basqalary.

– Ekonomıkalyq ósimdi qalpyna keltirý úshin jyl sońyna deıin ke­shendi jospar men bıznesti qoldaýǵa ba­ǵyttalǵan qosymsha sharalar qabyl­dandy. Arnaıy memlekettik komıssııa jumys isteýde. Bıyl Parlament bıznes-klımatty jaqsartý jónindegi zańnamalyq reformalardyń 8 paketin qabyldady. Orta merzimdi perspektıvada kásipkerlik qyzmetti damytýda «jańa kún tártibi» ázirlenetin bolady. Shaǵyn jáne orta bıznesti odan ári damytý baǵyty Qazaqstannyń 2025 jylǵa deıingi jańa strategııalyq jos­parynda kózdeledi, – dedi R.Dálenov.

Onyń aıtýynsha, qurylys salasynda «5-10-20» qanatqaqty jeńil­­de­­tilgen kredıt berý jobasyn iske qosý josparlanýda. Sondaı-aq eko­­no­­mıkanyń ártúrli salalarynda 1 qazanǵa deıin eńbekaqy tóleý qo­­ry­na salynatyn salyqtar, áleý­mettik tólemder jáne múlik salyǵy boıynsha nóldik mólsherleme belgilendi.

Kásipkerlerdiń quqyqtaryn qor­ǵaý úshin kásipkerlerdiń «adaldyq» prezýmpsııasy qoldanysqa endi. Bul zańnamadaǵy ártúrli túsinikterdi adal kásipkerlerdiń paıdasyna qoldanýǵa múmkindik beredi. «Bıznestiń jol kartasy-2025» jáne «Qarapaıym zattar ekonomıkasy» baǵdarlamalary boıynsha kásipkerler úshin qaryz qarajatynyń sońǵy quny qazir 6%-dy quraıdy. Sonymen qatar Ulttyq bank shaǵyn jáne orta bızneske, onyń ishinde jeke kásipkerlerge salalyq shekteýsiz jeńildetilgen nesıe berý baǵdarlamasyn iske qosty. Kredıtter aınalym qarajatty tolyqtyrýǵa 1 jylǵa 8%-ben beriledi. Bul baǵ­dar­lamaǵa 600 mlrd teńge bólinedi.

– Kepildik berý quraly jaq­sar­tyldy. «Bıznestiń jol kartasy-2025» baǵdarlamasy boıynsha kepildikter qaryz somasynyń 85%-yn quraýy múmkin. «Qarapaıym zattar ekonomıkasy» boıynsha kepildik nesıe somasynyń 50%-yna teń. Aýyl sharýashylyǵy maqsatyndaǵy jer­lerge jyl sońyna deıin jer saly­ǵynyń mólsherlemesi nólge tústi. Sondaı-aq asyl tuqymdy mal sharýa­shylyǵy salasynda ımporttaý kezinde qosylǵan qun salyǵyn esepke alý ádisimen tóleý múmkindigi berildi. Qazanǵa deıin áleýmettik mańyzy bar azyq-túlik taýarlary úshin qosymsha qun salyǵynyń mólsherlemesi 12%-dan 8%-ǵa deıin tómendetildi. Elimiz­diń barlyq óńirlerindegi bıznes ókil­derinen ózekti máseleler boıynsha kelip túsken usynystar júıelenýde, – dedi spıker.

Baspasóz máslıhaty barysynda jyl sońyna deıin bıznestiń barlyq sanattaǵy sýbektileri úshin jańa jos­parly salyqtyq tekserýler júr­gizilmeıtini aıtyldy. Barlyq sharalar boıynsha jaýapty memlekettik organdar men uıymdar anyqtalyp, tıisti jumystar atqarylýda.

Sońǵy jańalyqtar

Sora ekken turǵyn tergelýde

Aımaqtar • Keshe

Uqsas jańalyqtar