Saıasat • 30 Shilde, 2020

Ýaqyt talabyna saı batyl qadam jasaldy

54 ret kórsetildi

Parlament VI saılanymnyń besinshi sessııasyn aıaqtady. Altynshy saılanǵan Qazaqstan Respýblıkasy Parlamentiniń besinshi sessııasy zań shyǵarý jumysynyń kólemi boıynsha da, qabyldanǵan zańdar sheshimin tabýǵa yqpal etetin mindetter bo­ıynsha da óte aýqymdy boldy. Ásirese el damýyna qajetti ózekti zań jobalary Parlament qabyrǵasynda keńinen talqylanyp, qabyldanǵany belgili. Osy oraıda, Senat depýtaty Sársenbaı Eńsegenovpen áńgimelesken edik.

– Parlament VI shaqy­ry­lym­nyń besinshi sessııa­syn aıaqtady. Osy ýaqyt araly­ǵyn­da birneshe mańyzdy zań jo­­basy talqylanǵany belgili. Osy­­ǵan qysqasha toqtalyp ótse­­ńiz.

– VI shaqyrylymdaǵy Par­la­menttiń besinshi sessııasynda Senat 98 zań jobasyn qarap, qabyldady. Onyń ishinde 2 kodeks, 3 konstıtýsııalyq zańǵa ózge­rister engizý, 8 derbes zań, qoldanystaǵy 45 zańǵa ózgerister men tolyqtyrýlar engizý jáne 40 halyqaralyq sharttar men keli­sim­derdi ratıfıkasııalaý týraly qu­jattar bar.

Senat qabyldaǵan zańdar ha­lyq­tyń ıgiligin kózdeıtin eko­no­mı­kalyq damýdy, qoǵamdyq tatýlyq pen saıası turaqtylyqty qam­ta­masyz etýge baǵyttalǵan. Zań­dardyń qaı-qaısysy da el ómi­ri úshin mańyzdy máselelerdi qamtıdy. Degenmen áleýmettik salaǵa erekshe kóńil bólindi. So­nyń ishinde, halyqtyń ál-aýqa­tyn jaqsartý, az qamtylǵan otbasylar men kópbalaly otba­sy­­larǵa memlekettik qoldaý má­se­­lesi basty nazarda boldy. Qa­byl­danǵan zańnamalar ataý­ly áleýettik kómek kórsetý te­tik­­­terin jetildirýge, kópbala­ly analardyń birinshi kezekte turǵyn úı alýyna, tabysy az qyz­metkerlerge salyq júk­­t­eme­sin tómendetýge, peda­gog­terdiń eńbekaqylary men stýdentterdiń stı­pendııalaryn art­tyrýǵa, jumys isteıtin jastardy jalǵa beri­letin turǵyn úımen qamtýǵa jáne basqa da salalardaǵy máse­le­ler­di sheshýge múmkindik beredi.

Áleýmettik salaǵa qatysty qa­byldanǵan zańdar qarjylyq tur­­ǵydan tolyq qamtamasyz etil­­gen. Respýblıkalyq bıýdjet parametrlerin qaraý kezin­de bi­lim berý, densaýlyq saq­taý, bas­qa da áleýmettik baǵyt­tar bo­ıynsha shyǵystar ulǵaı­tyl­dy. Agro­ónerkásiptik keshen­di, ká­sip­­kerlikti damytýdy qoldaýǵa qa­­tysty qoldanystaǵy zań­na­ma­lar jetildirildi.

Quqyq qorǵaý júıesin, ákim­shi­lik, qylmystyq zań­na­many jetildirý, sondaı-aq densaýlyq saqtaý salasyna da qatysty bir­qatar zań men kodeks senatorlar qoldaýyna ıe boldy. Qoryta aıtqanda, Parlament be­sinshi sessııada halyqtyń muń-muq­ta­jy men memlekettiń damýyna qajet­ti zańdardy qabyldady desek artyq aıtqandyq emes.

– Bıylǵy qabyldanǵan zań­dar­dyń ishindegi shoqtyǵy bıigi – saılaý jáne saıası partııalar týra­ly zań jobalary. Atalǵan zań jobalaryn talqylaý ba­ry­­­­syn­da qandaı máseleler eske­­­­­ril­­di? Bul zańdar eldiń da­mýy­­­na qalaı áser etpek?

– Senatta qabyldanǵan zań­­dardyń ishinde azamat­ta­ry­­myz­dyń memlekettik jáne qo­ǵam­dyq ómir­ge belsene aralasý múm­kin­digin keńeı­te­tin zań­na­ma­lar top­tama­sy bar. Má­selen, jas­tar men áıel­derdiń qoǵamdyq-saıa­sı pro­ses­ter­ge qatysýyn ynta­lan­­dyrý maqsatynda «Qazaq­s­tan Respýblıkasyndaǵy saılaý týra­ly» Konstıtýsııalyq zańyna tolyqtyrýlar engizildi. Árbir saıası partııa Májilis pen máslıhat depýtattyǵyna kandıdattardy tirkeý úshin usynǵan kezde jastar men áıelder úshin belgilengen otyz paıyzdyq kvotany saqtaýǵa mindetti. Bul óz ke­zeginde osy sanattaǵy azamat­tar­dyń qoǵamnyń saıası ómirine bel­sendi qatysýyn qamtamasyz etedi degen oıdamyn.

Aldaǵy ýaqytta saıası partııalar qurý úshin 20 myń partııa mú­shesi bolsa jetkilikti. Bul «Saıası partııalar týraly» zańǵa engi­zilgen jańa norma. Saıası partııa qurý úshin qajet partııa músheleriniń sany eki esege, qyryq myńnan jıyrma myńǵa deıin qysqardy.

Bizdiń zańnamamyzda buryn qarastyrylmaǵan «parlamenttik kópshilik» jáne «parlamenttik oppozısııa» uǵymdary «Qazaq­stan Respýblıkasynyń Parla­menti jáne onyń depýtat­ta­ry­nyń mártebesi týraly» Konstı­týsııa­­lyq zańǵa engizilgen tolyq­ty­rýlarda kózdelgen.

Zańnyń maqsaty – parlamenttik kópshilik pen parlamenttik oppozısııa qyzmetiniń quqyqtyq negizderin qamtamasyz etý. Jalpy bul zań parlamentarızmdi odan ári jetildirýdegi mańyzdy qadam.

– Qoǵamda qyzý talqyǵa tús­­ken taǵy bir mańyzdy qu­jat – beıbit jıyndar ótkizý tý­ra­­ly zań jobasy. Qujat mıtıng uıymdastyrý máselesin qa­laı ózgertpek?

– Qazaqstan Respýblıkasynyń Pre­zıdenti Qasym-Jomart Toqaev 2019 jylǵy halyqqa Jol­­da­ýynda elimizdi damýdyń jańa sapaly kezeńine shyǵarý múm­kindigi berilip otyrǵanyn atap aıtty. Al ekonomıkany refor­malaý eldiń qoǵamdyq-saıası ómirin jańǵyrtý arqyly ǵana icke asatynyna toqtaldy.

Memlekettiń qoǵamdyq-saıası ómirinde azamattardyń óz oılary men ustanymdaryn jeke nemese toptasyp bildirýi erekshe oryn alady. Ol negizinen beıbit jınalystar arqyly júzege asyrylatyny belgili. Bul álemde keńinen taralǵan jáne adam quqyqtary men bostandyqtaryna baılanys­ty halyqaralyq qujattarda sheshimin tapqan.

Qazaqstandaǵy beıbit jıyndar ótkizý týraly zań 1995 jyly qabyldanǵan edi. Alaıda ol kezde qabyldanǵan qujat qoǵamnyń búgin­gi damý deńgeıine, onyń sura­nystaryna tolyq sáıkes kel­meıtin edi. Osyǵan baılanysty, Prezıdentimiz Joldaýda mıtın­gter týraly zańnamany jetil­di­rý týraly tapsyrma berdi.

Jańadan qabyldanǵan «Qa­zaq­­stan Respýblıkasynda beı­­bit jınalystardy uıym­das­ty­­rý jáne ótkizý tártibi týraly» zań Prezıdent Joldaýyn icke asyrýǵa jáne buǵan deıingi zań­da jiberilgen olqylyqtardy tú­zeýge baǵyttalǵan. Zańnyń qol­­­da­nysta bolǵan burynǵy zań­­­­men salystyrǵanda tu­jy­­rym­damalyq turǵydan da, osy sala­daǵy týyndaıtyn qaty­nas­tar­­dy retteýdiń quqyq­tyq tetigi jó­ninen de kóp aıyr­ma­shylyǵy bar.

– Bul zańdy qabyldaý bary­syn­da kóptegen qoǵamdyq tal­qy­laý ótkeni belgili. Pikir­ta­las barysynda betti búr­keý má­se­­­lesi de kóterildi. Aza­mat­tar­­­dyń bul talap-tilegi qan­­­­sha­­­lyqty eskerildi?

– Zań jobasynda beıbit jına­lys­qa qatysýshylardan óz betin búrkemeýdi, onyń ishinde bet álpe­tin tanýǵa kedergi keltiretin kıim-keshekti jáne ózge de zattar­dy paıdalanbaýdy talap etý uıym­dastyrýshyǵa mindet qylyp júktelgen-di. Sol sekildi, qujat­tyń alǵashqy nusqasynda beıbit jı­na­lysty ótkizý kezinde uıym­dastyrýshyǵa bet álpetin ta­ný­­ǵa kedergi keltiretin kıim-keshek­ti jáne ózge de zattardy paıda­la­ný­ǵa tyıym salyndy.

Keıinnen Senattaǵy talqy­laý­dan keıin bul normalar aly­nyp tastaldy. Sebebi keı jaǵ­daı­da beıbit jınalysqa qaty­sý­shylardyń densaýlyǵyn saq­taý­ǵa baılanysty jeke qor­ǵa­nysh quraldaryn paıdalaný kajet­ti­ligi týyndaýy múmkin. Mun­daı jaǵ­daıda joǵarydaǵy norma­lar aza­mattardyń quqyǵyn shek­teı­­di. Sondaı-aq beıbit jı­na­lys­qa qatysýshynyń den­saý­ly­­ǵyn saqtaýǵa baǵyttalǵan jeke qorǵanysh quraldaryn paı­da­la­ný­ǵa múmkindik beretin to­lyq­tyrý engizildi.

– Qoǵamdyq talqylaýda jıi kóte­rilgen taǵy bir másele – beı­­­bit jıyn ótkizetin jer­di bel­­­­gi­leý. Bul turǵyda zań­na­­ma­ǵa qandaı ózgerister engi­zil­di?

– Beıbit jınalystardy uıym­dastyrý jáne ótkizý úshin arna­ıy oryndardy belgileý jáne onyń sanyna qatysty suraqtar kóte­rildi. Ol qoǵamda da keńinen tal­qyǵa túsken bolatyn. Ony eskere otyryp arnaıy oryndar mindetti túrde ortalyqta ornalasýy jáne olardyń sany úsheý­den kem bolmaýy tıis degen sheshim qabyldandy. Qatysýshy nemese qatysýshylar tarapynan zańnyń buzylýy joıylǵan jaǵdaıda beıbit jınalystardy jalǵastyrýǵa múmkindik bere­tin mańyzdy normamen tolyq­ty­ryldy.

Zań azamattardyń óz oıyn bil­dirýge qatysty múm­kin­dik­terin keńeıtip otyr. Ol eli­miz­diń qoǵamdyq-saıası ómirindegi ózge­risterdi eskere otyryp demok­rat­ııalyq úderisti jalǵas­ty­rýǵa baǵyttalǵan batyl qadam dep aıtýǵa bolady.

– Osy zań Senatta talqy­lan­­­ǵanda birneshe túzetý engi­­zi­lip, Májiliske keri qaı­ta­ryl­­ǵany esimizde. Osy oraıda, Se­nat­­tyń qoǵam pikirine erekshe na­zar aýdarǵan basqa da zań jo­ba­­laryna toqtala ketseńiz.

– Senat kelip túsken zań jo­balaryn qaraý barysynda 9 zań jobasyna túzetýler engizip Par­la­ment Májilisine qaıtardy.

Senat depýtattary Májilis­ten kelip túsken zań jobalaryn óte muqııat qarastyrady. Máji­lis­ke qaıtarylǵan zań jobalaryna Senat engizgen túzetýler ma­ńyzdy jáne olar aldymen hal­qymyzdyń múddesin eskere oty­ryp qabyldanady.

Árıne qoǵamnyń tal­qyla­ýy­na túsip, ártúrli kózqa­rastar men pikir týǵyzatyn zań jobalaryn qaraý barysynda azamattardyń usynys-pikirleri de eskeriledi. Qa­zaqstan Respýblıkasynyń Par­lamenti, onyń ishinde Senat bar­lyq memlekettik bılik ınstı­týt­tary sııaqty álemdi jaı­la­­ǵan indet tusynda jumys iste­ýine týra keldi. Burynnan qalyp­tas­qan jumys yrǵaǵy ózgerip, qa­lyp­tasqan jaǵdaıǵa beıimdele oty­ryp aýqymdy jumystardy iske asyrdy. Oǵan joǵaryda atal­ǵan zań jobalaryn qaraý jáne qa­byl­daý dálel bola alady.

Aldaǵy sessııa kezinde de Par­­la­ment aldynda asa jaýapty mańyzdy zań jobalaryn qa­raý mindeti tur. Senattyń bul min­detterdi abyroımen atqaryp shy­ǵýyna tilektespin.

– Áńgimeńizge rahmet.

 

Áńgimelesken

Abaı ASANKELDIULY,

«Egemen Qazaqstan»

 

Sońǵy jańalyqtar

Uqsas jańalyqtar