Saıasat • 31 Shilde, 2020

Toǵyzynshy terrıtorııa: Halyq ósimi qandaı deńgeıde?

640 ret kórsetildi

Dúnıe júzin tyǵyryqqa tiregen koronavırýs pandemııasy Qazaqstandy da aınalyp ótken joq. О́tpegeni bylaı tursyn, aýrý asqynǵan saıyn adam shyǵyny da kóbeıip barady. Adamzat balasyn qynadaı qyryp, ormandaı otap jatqan jalmaýyz indettiń kesirinen álemde 608 myńnan astam adam kóz jumsa, sonyń 585-i – óz otandasymyz. Onyń ústine Ulttyq ekonomıka mınıstrligi bıylǵa josparlanǵan halyq sanaǵyn Úkimetke kelesi jylǵa ıgerýdi usyndy. Osyny oıǵa alǵan saıyn eldegi demografııalyq ahýalǵa da alańdaıtyn boldyq. Kóbeıýdiń ornyna kemip, búr jarýdyń ornyna semip ketpesek eken deımiz.

Sýret «Egemen Qazaqstannyń» arhıvinen alyndy

Iá, alys-jaqyndaǵy asyldarymyz ajaldyń quryǵyna iligip, qara jamylǵan Qazaq eliniń qabyrǵasy qaıysyp-aq tur. Tipti 13 shilde – elimizde osy indetten qaıtys bolǵan azamattardy eske alýǵa baılanysty Jalpyulttyq aza tutý kúni dep belgilendi. Olaı etpeske ózge shara qaldy ma?

Adamnyń ómiri qashan da qymbat. «Qazaqstan Res­pýb­lıkasy ózin demok­rat­ııa­lyq, zaıyrly, quqyqtyq jáne áleýmettik memleket retinde ornyq­ty­rady, onyń eń qym­bat qazynasy – adam jáne adam­nyń ómiri, quqyqtary men bostandyqtary». Ata Zań osylaı deıdi. Endeshe, qaı memlekettiń bolsyn damý dań­ǵylyn daralaıtyn faktor – halyq sanynyń ósimi emes pe? Bizdiń memleketimizdiń de mereıin arttyryp, yrysyn eseleıtin osy adamı kapıtaldy damytý máselesi bolyp otyr.

Ulttyq ekonomıka mınıs­tr­­liginiń Statıstıka komıteti keltirgen málimetke sensek, 2020 jylǵy 1 maýsymda elimizdegi halyq sany 18735,9 myń adamǵa jetipti. Bul kórsetkish ótken jylǵy 1 maý­symmen salystyrǵanda halyq sany 246,2 myń adamǵa nemese 1,3%-ǵa óskenin baı­qa­typ otyr. Al eń kóp jalpy ósim elimizdiń úsh aımaǵynda: Almaty (62 myń adam), Nur-Sultan (54,5 myń adam) qala­la­ry men Túrkistan oblys­ynda (35,5 myń adam) tirkeldi.

Ǵalymdardyń paıym­da­­ýyn­­­­sha, halyq sanyn artty­rý­­dyń eki joly bar kórinedi. Sonyń alǵashqysy tabıǵı ósimge negizdelse, keıingisi qandastarymyzdy atajurtqa oraltýǵa qatysty bolyp otyr. Aldymen tabıǵı ósim máse­le­sine toqtalaıyq. Tabıǵı ósimniń artýy úshin eń birin­shi­den analar qaýymynyń jaǵ­daıyn jaqsartýǵa qatysty ja­salatyn kómekti arttyrý qa­jet. Sonymen qatar ana­lar­dyń járdemaqysyn ósirý men olarǵa kórsetiletin medı­sı­na­lyq kómekti de júıeli jolǵa qoıǵan jón bolar edi. Elimizde tabıǵı ósim oń baǵytqa ıe degenimizben, halyq sanyn arttyrýdy yntalandyratyn naqty baǵ­dar­la­ma, memlekettiń ıdeologııasy joqtyń qasy.

Bulaı bolmaýy kerek edi. Sebebi memleket qashan da adamı resýrsqa muqtaj. Alaıda bul muqtajdyqty je­ke­legen otbasylar sezine me? Joq. Naryq zamanyna boıy úırene qoımaǵan otan­dastarymyz moıynǵa jaýap­k­ershilik alyp, ómirge bala ákelgen soń, ony ósirip-jetkizýdi, baspanasynyń sharshy metrin keńeıtýdi oılaıdy. Bul – zańdy qubylys. Sondyqtan týýdy yntalan­dy­rý máselesinde ózge elder­diń tájirıbesin eskerýge bolar edi. Máselen, kórshi Reseı Federasııasynda balaly bolǵan otbasyǵa 446 617 rýbl tólenedi. Ulttyq valıýtaǵa shaqqanda bul soma 2 590 378 teńgeni quraıdy. Qazaqstandaǵy qaı ata-ana mem­lekettiń osyndaı qol­da­ýyn kóripti? Osyǵan qarap elimizde týýdy yntalandyrý sharalaryn qolǵa alý qajet-aq deımiz. Aýmaǵy 2 724 902 sharshy shaqyrymdy qurap, jer kólemi boıynsha dúnıe júzinde toǵyzynshy orynǵa taban tiregen Qazaq eli úshin 18 735,9 myń adam degen tym az ekeni aıtpasa da belgili. Al halyqta qandaı da bir ósim bolýy úshin ár áıel keminde ómirge eki bala ákelýi tıis. Statıstıka komıteti keltirgen derekke sensek, ótken jyly halyqtyń tabıǵı ósimi 269 182-ni qurap otyr.

Árıne táýelsizdik jyldarynda elimiz irgesin bekitip, syrtqy jáne ishki saıası usta­ny­myn qalyptastyryp, eko­nomıkasyn jańa deńgeı­ge kóterdi. Qoǵamdy jań­ǵyr­tý­dyń utymdy jolyn ta­ýyp, demografııa salasyndaǵy ja­ǵymsyz úrdisterdi eńsere al­dyq. Endigi másele – ha­lyq sanyn arttyrýdyń basym baǵyttaryn anyqtap alý. Bul rette biz elimizdegi áleý­­­mettik-demografııalyq jaǵ­­­­­­daı­dy zerttep júrgen ǵa­­lym, professor Valerııa Kozı­nanyń «Qazaqstannyń demografııalyq tarıhy» atty eńbegine kóz júgirttik.

«Týýdyń tómen kórsetkishi men ajyrasýdyń kóptigi, jas­tardyń otbasy qurýǵa qu­lyq­syzdyǵy – tabıǵı ósimge tosqaýyl bolyp otyr. Son­daı-aq ólim-jitim men túrli ınfeksııalyq aýrýlar da elimizdegi demografııalyq ah­ýal­dyń jaqsarýyna kedergi keltiredi. Áıelder men otba­sy­lardyń reprodýktıvti qu­qyq­tarynyń jetkilikti deń­geı­de qamtamasyz etilmeýi, rep­rodýktıvti áıelderdiń den­saýlyǵynyń tómendigi, otbasyn josparlaý ádisteriniń damymaýy, túsikterdiń kóp bolýy, analardyń ólimi, osy­nyń bári-bári elimizdegi ta­bıǵı ósimge qolbaılaý bolady. Alaıda ózge elderdiń tájirıbesine kóz júgirtetin bolsaq, mundaı máselelerdi búginniń ózinde sheshýge bolar edi. Sondyqtan memleket pen qoǵam sheshimi tabylatyn naqty máselelerdi qarastyrýy qajet», dep jazady V.Kozına. Ǵalymnyń aıtýynsha, mundaı jaǵdaıda eń aldymen reprodýktıvti azamattardyń quqyǵyn qor­ǵaı­tyn zańnamany kúsheıtip, halyqty, sonyń ishinde jas­tardy otbasyn qurýǵa ynta­lan­dyrǵan jón.

Árıne tabıǵı ósim másele­sin­de adamı faktordy da eske­rý­siz qaldyrýǵa bolmaıdy. Analardyń kózqarasy asa mańyzdy. Osy oraıda úsh ba­la­nyń anasy atanǵan Aıgúl Qumarǵalıqyzyn áńgimege tartq­an edik.

– Bireý úshin bala týmaımyz ǵoı. О́mirge balany árkim ózi úshin ákeledi. Bala týdym eken dep bireýge mindetsingiń de kelmeıdi. Sebebi bala – otbasynyń negizgi tiregi. Áıel­de­ri qursaq kótere almaı, ajyrasyp jatqan tanystarym da az emes. Otbasynyń berekesin oılaıtyn árbir áıelzaty balaly bolǵysy keledi. Biraq «sanany turmys bıleıdi», deıdi ǵoı. Naryq zamanynda jumys istep tapqan qarajatty bala baǵyp otyryp taba almaısyń. Sondyqtan memleket tarapynan da qoldaý bolsa deımiz. Sebebi bala bir otbasynyń ǵana emes, memlekettiń de erteńi emes pe? – deıdi úsh balanyń anasy.

Tabıǵı ósimmen qatar, sheka­ra asyp kelgen qan­das­ta­ry­myzdyń sanyn arttyryp ta eldegi demo­gra­fııa­lyq jaǵ­daı­dy jetildirýge bolady. Adamı kapıtaldy arttyrý máselesine qatysty ǵalymdar ustanatyn ekinshi múmkindik – osy.

О́tken ǵasyrda oryn alǵan alapat asharshylyq pen saıa­sı qýǵyn-súrgin kezinde hal­qy­myz jer betinen quryp ketýdiń az-aq aldynda qalǵan-tuǵyn. Ekinshi dúnıejúzilik soǵystyń zardaby da ońaıǵa soqpaǵany belgili. Tipti elimiz ege­mendik alǵan jyldary da Qazaqstannyń demografııa­sy jaqsara qoıǵan joq. Bir ǵana 1991-1995 jyldar ara­ly­­ǵynda Qazaqstannan 3,5 mıllıon halyq kóship ketipti. Bul týraly Elbasy Nursultan Nazarbaev bir sózinde «Kezinde táýelsizdik alǵan tusta, 1991-1995 jyldary Qazaqstannan 3,5 mıllıon halyq kóship ketti. Sol kórsetkish boıynsha halyq sany 14 mıllıonǵa deıin túsken. Qazirgi ýaqytta qaıta qalpymyzǵa kelip jatyrmyz. Onyń ishinde 1 mıllıonnan astam qandasymyz syrttan keldi», degen bo­la­­tyn. Qazaqstannyń Tuń­ǵysh Prezıdenti eldegi de­mo­g­rafııa máselesin «Qa­zaq­s­tandyqtardyń ál-aýqa­ty­­nyń ósýi: tabys pen tur­mys sapasyn arttyrý» atty Jol­daýyn­da da aıtyp, «Ha­lyq sany osy jyldardyń ishinde 18 mıllıonnan asyp, ómir súrý uzaqtyǵy 72,5 jasqa deıin artty. Táýelsizdik alǵan alǵashqy jylda Qazaqstanda halyq sany 14 mıllıonnan aspaıtyn edi», dep oı qozǵady.

Ishki ister mınıstrliginiń Kóshi-qon qyzmeti komıteti keıingi 6 aıda 12 766 tulǵa Qazaqstannyń azamattyǵyn alǵanyn aıtady. Al táýel­siz­dik­tiń 26 jylynda el azamaty atanǵandardyń jalpy sany 1 081 676 adam bolsa, sonyń 957 574-i – qandastarymyz. Sol 957 574-tiń biri atajurtqa at basyn burǵan qandasymyz, 4 balanyń ákesi Jaqsylyq Quraqbaı.

– «О́zge elde sultan bol­ǵan­sha, óz elimde ultan bo­laıyn» dep sheshtim. Atamnyń, ákemniń armany osy edi. Mońǵolııada da turmys-jaǵ­da­ıym jaman bolǵan joq. Tórt túlikti tóldetip, jaz-jaılaý, qys-qystaýda mal ósir­dik. Sonyń barlyǵyn qıyp, satylǵanyn satyp, Qazaq­s­tanǵa umtyldyq qoı. Alǵa­shynda azamattyq alý, baspanaly bolý máselesinde kóp qıyndyq kórgenimdi de jasyrmaımyn. Qaǵazbastylyq ta qatty qınady. Sonda da bol­syn qabyldaǵan sheshimime ókingen emespin. Táýba, 4 balany jetkizip otyrmyz, – deıdi qandasymyz.

Qandastarymyzdyń kóptep kelgeni jaqsy-aq. Alaıda ózge memleketterge qonys aýdaryp jatqan otandastarymyz da az emes. Máselen, ótken jyly 45,2 myń azamat ómirin ózge memleketpen sabaqtaǵan bolsa, elge kelgender sany 12,3 myń adamdy qurady. О́kinishtisi sol, kóship ketýshilerdiń sany kóship kelýshilerden ana­ǵur­lym joǵary. Iаǵnı adamı kapıtalymyz 32 myńnan astam azamatqa kemidi degen sóz.

 

P.S. Qazaqstandaǵy demografııa ǵylymynyń atasy atanǵan ǵalym Maqash Tátimov kezinde «Eger ashtyq bolmaǵanda bizdiń sanymyz qazir 32-35 mıllıonnan asyp, onyń 28-30 mıllıony Qazaqstanda turatyn edi…», dep topshylaǵan edi. Búgingi úrdiske úńilgen endigi ǵalymdar 2050 jylǵa qaraı Qazaqstandaǵy halyq sany 24 mıllıonnan asady dep boljam jasaýda. Ol kúnge de jetermiz. Tek, halyqtyń tabıǵı ósimin yntalandyratyn naqty áleýmettik-demografııalyq baǵyt-baǵdardy jolǵa qoıyp, kóshi-qon máselesinde oryn alatyn túrli kedergilerdi joıa bilsek bolǵany...

 

Sońǵy jańalyqtar

Beınebaqylaý kamerasynyń kómegi kóp

Aımaqtar • Búgin, 22:42

Úsharal garnızony tekserildi

Aımaqtar • Búgin, 20:26

Jastar saıty iske qosyldy

Aımaqtar • Búgin, 18:37

Apat eki adamnyń ómirin qıyp ketti

Aımaqtar • Búgin, 18:30

Sýǵa ketken balalar tabylmaı jatyr

Aımaqtar • Búgin, 17:55

Aqmaral Álnazarova – Senat depýtaty

Saıasat • Búgin, 16:18

Ustaz joly

Rýhanııat • Búgin, 16:00

Uqsas jańalyqtar