Suhbat • 31 Shilde, 2020

Kóshi-qon salasyna jańa kózqaras qajet

18 ret kórsetildi

Qazirgi tańda elimizdiń kóshi-qon saıasatyna qatysty az syn aıtylyp júrgen joq. Bul másele Parlament qabyrǵasynda da turaqty túrde kóterilip, depýtattyq saýaldarǵa arqaý bolyp júr. Búgin biz senator Murat Baqtııarulyna osy taqyrypqa baılanysty birqatar suraq qoıǵan edik...

– Sońǵy kezderi qoǵamymyzda eli­mizdegi kóshi-qon salasyndaǵy ózek­ti máseleler keńinen ári jıi tal­qy­lanatyn taqyryptyń biri­ne aınaldy. Munyń basty sebebi ne­de?

– Árıne atalǵan máseleniń bizdiń qoǵamdy alańdatýy da jáne onyń jıi qozǵalatyn taqyrypqa aınalýy kezdeısoqtyq emes. Birinshiden, jalpy qazirgi jahandaný dáýirinde kóshi-qon máselesi árbir ulttyq mem­leket halqynyń ekonomıkalyq ór­leýine, tarıhı sana-sezimi men rý­hanı damýyna yqpal etetin bas­ty saıası mánge ıe. Ekinshiden, áli de shetelderde tarydaı shashylyp júrgen qandastarymyz ben óz tý­ǵan jerinde atam zamannan beri turyp jatqan otandastarymyzdyń ta­rıhy men mádenı murasynyń qazaq halqynyń birtutas rýhanı dú­nıe­sin quraýy tıis. Bul jaıdyń ekeýi de Qazaqstan memleketiniń saıa­sı-ekonomıkalyq damýyndaǵy bas­ty, basymdy baǵyttardyń biri bolýy kerek. Sondyqtan da atalǵan másele halqymyz úshin asa mańyzdy bolǵandyqtan onyń jıi talqylanýy zańdylyq.

– О́tken ǵasyrdyń 90-jyldary bas­talǵan qazaq kóshi-qonynyń jy­ry da, syry da taýsylar emes. Bul jóninde ne aıtasyz?

– Qazirgi tańda sheteldegi qan­das­ta­ry­myzdyń jalpy sany, keı­bir derekterde 5,5 - 7 mıllıonǵa jetedi dep kór­setilip júr. Olardy atajurtqa tartý búgingi Qazaq eliniń qasıetti min­­deti bolýy tıis... Táýelsizdiktiń alǵ­­­ashqy jyldarynda shettegi qazaq­tar­dyń óz atajurttaryna degen yqy­lasty kóshteri rýhanı saǵy­nysh­tyń arqyraǵan ózeni bolyp aǵylsa, ke­ıin­nen túrli turmystyq-áleý­met­tik jaǵdaılarǵa baılanysty ol bir­tin­dep jylǵaǵa aınaldy.

Qazaqstandy mekendep kelgen túr­li etnostardyń ókilderi táýel­siz­diktiń alǵashqy kezeńinde ózde­riniń tarıhı Otandaryna údere kósh­­kenderi de belgili. TMD mem­le­­ket­­terindegi saıası-ekono­mı­ka­lyq daǵdarystar jáne óndiristik baı­lanystardyń úzilýi elimizdiń áleý­mettik-ekonomıkalyq damý áleýe­tine de teris yqpalyn tıgiz­ge­ni anyq. Jumyssyzdyq jáne ekono­mı­ka­lyq jaǵdaıdyń tómendeýi men túrli tur­mys­tyq qıynshylyq qazaq­stan­dyq­­tardyń shetelderge kóship jatqan ot­ba­­­sylar sanynyń jyl saıyn artýy­men de baıqaldy.

Al qazaq repatrıanttary úshin kvo­tanyń jáne memlekettik qoldaý­dyń jetkiliksiz bolǵandyǵy qazaq kóshiniń seıilýine áser etti. Buǵan qosa, azamattyq alý, zeınetaqy tóleý, ju­mysqa ornalastyrý jáne ózge de qu­jattardy rásimdeý úshin ártúrli bıýrokratııalyq kedergiler de kóshtiń kidirýine áser etti. Qazaqstannyń óz ishindegi mıgrasııanyń da báseń­sýi baıqalady. Halqy tyǵyz qonys­tan­ǵan ońtústik óńirlerden halyq sany az soltústik pen shyǵys óńirlerge qo­nys aýdarýshylardyń qatary da sı­re­di.

Qazirgi pandemııa jaǵdaıynda jáne odan keıin de ekonomıkalyq daǵ­darys saldarynan eldegi áleý­met­tik-ekonomıkalyq ahýal nasharlap, shaǵyn jáne orta bıznestiń tabystary azaısa, bıýd­jet­ti qys­qar­tý jáne basqa da yqsham­daý­lar júrgizilse, ol túrli etnos­tar men repatrıanttardyń ómir súrýine, sondaı-aq jalpy ha­lyq­­tyń áleýmettik jáne kóshi-qon jaǵ­daıyna da keri áser eteri anyq.

– Táýelsizdik jyldarynda eli­miz­ge shetten 1 mıllıon qan­da­symyz kóship keldi dep júrmiz. Siz­diń oıyńyzsha, bul úlken kór­setkish pe?

– Qazaq «Elge el qosylsa – qut!» deıdi. Qudaıǵa shúkir, 30 jylǵa jýyq ýaqytta shetten 1 mıllıonnan astam qazaq atajurtqa oraldy. Alaı­da biz buǵan toqmeıilsimeýimiz kerek. Táýelsiz Qazaqstannyń keleshegin oılasaq, elimizdi irgeli memleketter qataryna qosamyz desek, kóp jaǵdaıda syrtta júrgen qandastarymyzdyń áleýetin paıdalaný qajet ekenin qaperimizden shyǵarmaýymyz kerek-aq.

– Keshe jáne búgin elden birjola kóshken nemese oqý, ýaqyt­sha ju­­mys izdep ketken otan­das­ta­ry­­myzdyń qatary ósip otyr. El­den ekonomıkalyq bel­sen­di tulǵalardyń shetke aǵylýy Qazaq­stannyń adamı kapıtalyn álsi­retetini sózsiz. Bul oraıda Reseı­diń esebin eselep túgeldep berip otyr­­ǵanymyz anyq kórinýde. Bizge ne isteý kerek?

– Reseı bıyl sáýir aıynda «Reseı azamattyǵyn alý erejeleri» týraly jańa zań qabyldady. Onda Reseı memleketiniń azamattyǵyn alýdy barynsha jeńildetetin normalar usynylǵan. Mine, osy jaıdyń ózi-aq jáne Qazaqstandaǵy qazirgi kóshi-qon men demografııalyq prosesterdiń nasharlaýy, eńbek resýrstarynyń tómendeýi, elimizdiń qarjy-ekono­mı­kalyq salasynyń kúrdeli ahýaly men ózge de máseleler taıaý arada etnosaralyq qatynastardy damy­tý­dyń, ishki jáne syrtqy kóshi-qon máselelerin retke keltirýdiń jańa baǵdarlamasyn ázirleýdi talap etedi.

Bul úshin etnosaralyq qatynas­tar­dy, kóshi-qon men demografııalyq saıasatty damytý máseleleri boıynsha naqty taldaý men monıtorıng júrgizý kerek. Sodan soń sol tal­daýlardyń nátıjesi boıynsha baǵ­darlama ázirleý úshin derbes mem­le­kettik qurylym qurylýy qajet. 1997-2004 jyldar aralyǵynda osyndaı qurylymnyń biri Kóshi-qon jáne demografııa agenttigi bolatyn. Al qazir sol agenttiktiń jumysy Eńbek jáne áleýmettik qorǵaý, Ishki ister, Aqparat jáne qoǵamdyq damý, Syrtqy ister mınıstrlikteri, QHA, son­daı-aq «Otandastar qory» sııaqty meke­­­melerge, keıbiri qoǵamdyq uıym­­­darǵa bólinip berildi. Buǵan kó­ńil aýdarmasa bolmaıdy.

– Sonda siz tez arada Qazaq­stan­nyń orta merzimdi jáne uzaq merzimdi kóshi-qon, de­mo­gra­fııa­lyq saıasatyn damy­tý­dyń jańa strategııasy men baǵdarlamasyn ázirleý qajet dep oılaısyz ba?

– Árıne ǵylymı-teorııalyq jáne qoldanysqa tıimdi qujat kerek. Osy baǵdarlamanyń aıasynda salanyń perspektıvaly baǵyt­ta­ryn aıqyndaý, ǵylymı kadr­lar daıar­laý, zertteýler júr­gizý, sondaı-aq kóshi-qon jáne demo­gra­fııa­lyq zert­teýlerdiń bu­ryn­nan qalyp­tas­qan qazaqstandyq mek­tebin qaıta jań­ǵyr­tý qajet.

Sońǵy jyldary ǵylymı zertteýler kóbine qazaq ultynyń tarıhy men etnomádenı-etnologııalyq murasyn zertteýge, qandastardyń áleýmettik-mádenı beıimdelýine, áleýmettik saýalnama júrgizýge jáne qazaqtardyń sheteldegi rýhanı-mádenı qajettilikterin is júzinde iske asyrýǵa baǵyttalyp keledi. Bul rette kóshi-qon, demografııalyq pro­sesterdiń, olar elimizdiń eko­nomıkalyq damýy men ulttyq qaýipsizdigine áser etýine jasalǵan keshendi saıası taldaýdyń áli de azdyǵy baıqalady. Sondaı-aq Qazaq­s­tan júrgizip otyrǵan kóshi-qon sa­lasyndaǵy dıplomatııalyq saıa­sattyń quqyqtyq, áleýmettik-eko­no­mıkalyq jáne saıası saldaryn zert­teý zertteýshilerdiń nazarynan tys qalyp jatyr. Bul oraıda Qa­zaq­stan Prezıdenti Q.Toqaevtyń eldiń saıası-ekonomıkalyq, áleý­met­tik jáne gýmanıtarlyq jańǵyrýy týraly usynystary men bastamalary negizinde etnosaralyq qaty­nas­tar men kóshi-qon, demografııa prosesteri salasyndaǵy memlekettik saıasatty taǵy da aıqyndap, ony belsendilikpen iske asyrý qajet.

 

Áńgimelesken

Joldybaı BAZAR,

«Egemen Qazaqstan»

 

Sońǵy jańalyqtar

Uqsas jańalyqtar