Abaı • 31 Shilde, 2020

«Biriniń biri sózin qup almaı júr» (Abaı óleńderindegi el taǵdyry)

81 ret kórsetildi

Zaman qansha aýmaly-tókpeli bolsa da, aqyn qashanda halqynyń qamyn jep, erteńin oılap, tynym tappaıdy. Keıde jurtynyń jat qylyǵyna, teris is-áreketine renjıdi, kóńili qalady. «Kóńilim qaıtty dostan da, dushpannan da» óleńi sol maǵynada jazylǵan.

Kollajdy jasaǵan Amangeldi Qııas, EQ

 

Kóńilim qaıtty dostan da,

dushpannan da,

Aldamaǵan kim qaldy tiri janda.

Alys-jaqyn qazaqtyń bárin kórdim,

Jalǵyz-jarym bolmasa anda-sanda.

 

Paıda úshin bireý joldas

búgin tańda,

Ol turmas bastan jyǵa qısaıǵanda.

Munan meniń qaı jerim aıaýly dep,

Birge turyp qalady kim maıdanda?

 

Endigi jurttyń sózi – urlyq-qarlyq,

Sanaly jan kórmedim sózdi uǵarlyq.

Osy kúnde, osy elde dáneme joq

Meıir qanyp, máz bolyp qýanarlyq.

Aqyn dostan da, dushpannan da kóńili nege qalǵanyn ashyq aıtady. Bireýdiń paıda úshin joldas bolatynyn, bastan jyǵa qısaıǵanda, ıaǵnı bastan baǵyń taıǵanda taıyp turatynyn búkpesiz jetkizedi. Abaı ózin túsinetin, ozyq oılary men izgilikti isterin qoldap, quptap, sony ári qaraı jalǵastyratyn dos izdeıdi. Munan meniń qaı jerim aıaýly dep, maıdanda, demek aıtys-tartysta, múdde-maqsat jolyndaǵy kúreste tirek bolar janashyr joldasqa zárý. Ekiniń biriniń sózindegi urlyq-qarlyqtan el ahýalynyń aýyrlyǵy bilinedi. Sózdi uǵatyn sanaly jan tappaı qınalady. Eline kóńili tolmaıtyny – meıiri qanyp, máz bolyp qýanatyn, «bárekeldi!» deıtin jaqsy istiń joqtyǵy. О́zgelerdiń kóshine ilese almaı, qarańǵylyqta, nadandyqta qalyp qoıǵan jurtyna nalıdy.

Bir kúshti kóp tentekti

jyǵa almaı júr,

Ishte jalyn dert bolyp,

shyǵa almaı júr,

Araq ishken, mas bolǵan

jurttyń bári,

Ne paıda, ne zalaldy bile almaı júr.

Bir kúshti kóp tentekti jyǵa almaı júrýi – óz jaı-kúıi. Qaıtsek el bolamyz degen jalyndy oı-baılamdarynyń júzege aspaýy, ishtegi jalyn dert bolyp syrtqa shyǵa almaýy da ózin, sózin uǵarlyq janashyr jandar taba almaýy.

Jetiltip jaz jaılaýǵa

qona almaı júr,

Kúz kúzeýde janjalsyz

bola almaı júr.

Qys qystaýyń – qyp-qyzyl

ol bir pále,

Oralyp eshbir sharýa ońalmaı júr.

 

Jasy kishi úlkennen uıalmaı júr,

Suramsaqtar nápsisin

tyıa almaı júr.

Sálem borysh, sóz qýlyq bolǵannan soń,

Qandaı jan syrttan sóz bop,

synalmaı júr?

Aqyn araq iship, mas bolǵan jurtynyń ne paıda, ne zalaldy bile almaı adasyp júrgenine qorlanady. Ne jaz jaılaýǵa jaılanyp qona almaı, kúz kúzeýde jer­ge talasyp, janjaldasyp, qys qys­taý­da taǵy qyp-qyzyl pále qýyp, aıtys-tartyspen tirlik keshken, eshbir sharýasy ońalmaı, keri ketken halqyna qapa­lanady. Eń qaýiptisi – eldiń eldiginiń, ádep, syılastyǵynyń ketýi. Jasy kishi úlkennen uıalmaı ersi qylyqtarǵa barsa, suramsaqtar, ıaǵnı paraqor, jemqorlar aranyn ashyp, nápsisin tyıa almaı júr, tipti sálemin de satyp, jaqsylyǵyn, kó­re almaı qyrqysqan, toz-toz bolǵan jur­tynan ábden kóńili qalady. Bir jaǵy­nan Abaı Reseı otarshyldyq júıesiniń kósh­pendi halyqtyń qalypty ómir súrý daǵdysyn buzǵanyn da aıyptaıdy.

Saýdageri de saýdasyn tynysh jasaı almaı, qoldan zat, dúnıe nemese qaryzǵa aqsha berip, ony qaıtara almaı áýre-sarsańǵa túsken. Elden jyraqta kúsh kórsetip, top adamnyń aldynda aıt­qanynan tanatyn arsyz jurtynyń qylyǵy janyna batady. Estilerdiń isine qýanbaıtyny, el azdy dep nadandardyń muńaımaıtyny da aqıqat. Ala jylan, ash baqa kúpildekterdiń, ıaǵnı ekijúzdi, aıar, ósek-ótirikshi aǵaıynnyń úlkendi syılamaı júrgen uıatsyzdyǵyna qynjylady. El tonap, urlyq-qarlyq jasaǵan tentek­terdiń jazalanbaı, jaıbaraqat júrgeni de janyn qınaıdy. Yrqynan ketken eldi jónge salatyn bir bıleýshiniń joqtyǵyn ańsaıdy.

Qaryndas qara jerge tyǵa

almaı júr,

Biriniń biri sózin qup almaı júr.

Quda-tamyr, dos-jaryń,

qatyn-balań –

Olar da bir qalypty

bola almaı júr, –

dep qoǵamnyń azǵyndalýymen birge, adamdarynyń da azǵyndalyp, rýhanı-moraldyq jaǵynan daǵdarysqa ushy­raǵanyn, zamannyń ashy shyndyǵyn aıaýsyz kórsetken. Qaryndas degende munda aǵaıyn-týystyń bir-birin syılamaı, birin-biri kúndep, minep, jerge tirideı tyǵa almaı júrgen qaranıettiligin, aram pıǵylyn aıtsa kerek. Quda-tamyr, dos-jar, qatyn-balanyń birqalypty bolmaýy da – zamannyń buzylýy. Adamdardyń peıil-nıeti ózgerip, adamgershilikti aıaq­asty etken kezeńdegi el jaıy janyn kúızeltedi. Ishteı egiledi, júregi jylaıdy, jyrlaıdy. Dostan da, dushpannan da kóńili qalǵan aqyndy halqynyń otar­shyldyq buǵaýyndaǵy hal-ahýaly mazalaıdy. Basqa bir zaman demeseń, Abaıdyń osynaý jan-júregimen aqtarylǵan ishki derti búgingi zamannan da tabylady.

Naǵyz elin súıgen, muń-sherine kúıgen aqyn ózin halqynan bir sát bólekteı almaıdy. Onyń júregi halqym, ultym dep soǵady. Janymen jabyrqaıdy, kúızeledi. Ol eliniń barlyq jaǵdaıyn, tirligin óz júreginen ótkizedi. Abaıdyń keıde kúıreýik sezimge berilýi de – ony tyńdaıtyn, quptaıtyn, aqyl-oıla­ryn ómir kádesine jaratýǵa sebepshi qam­qor qoldaýshynyń bolmaýy. Abaıdyń jalǵyzdyǵy – óziniń ǵana emes, eliniń úlken qasireti.

Aqynnyń dostan da, dushpannan da kóńiliniń qalý sebebi jan tolǵanysynan ańǵarylady. «Kúshik asyrap, ıt ettim» óleńinde kórinis tapqan.

Kúshik asyrap, ıt ettim

Ol baltyrymdy qanatty.

Bireýge myltyq úırettim,

Ol mergen boldy, meni atty.

Aqyn oqytyp, aqyl-keńes, tálim-tár­bıesin berip, eseıtip, erjetkizgen keı­bir aǵaıyndarynyń ózine qarsy shyq­qa­ny­na, zulymdyq, jaýyzdyq pıǵy­lyna qa­palanady. Zaman azdyryp, tozdyrǵan adam­dardan aqyn kóńili ábden sýynyp, keı­de jany egilip ketedi.

«Kóleńke basyn uzartyp» atty óleń­niń taqyryby da tuspaldy, bir qaraǵanda tabıǵat lırıkasyna uqsaıdy. Aqynnyń kóńil kúı lırıkalarynyń biri.

Kóleńke basyn uzartyp,

Alysty kózden jasyrsa.

Kúndi ýaqyt qyzartyp,

Kókjıekten asyrsa;

 

Kúńgirt kóńilim syrlasar

Surǵylt tartqan beıýaqqa,

Tómen qarap muńdasar,

Oı jiberip ár jaqqa.

Aqyn kóleńke basyn uzartyp, ymyrt túsip, alys óńirlerdi kózden jasyryp, kúnde keshki mezgil ýaqytty qysqartyp, kókjıekten asyryp, batýǵa taıaý shaqty sýrettegendeı kóringenimen, ótken ómirin astarlap jyrlaıdy.

О́tken ómir – qý soqpaq,

Qydyrady talaıdy.

Kim aldady, kim toqpaq

Saldy, sony sanaıdy.

 

Neni tapsań, ony tap,

Jaramaıdy kerekke.

О́ńkeı ýdy jıyp ap,

Sebedi sorly júrekke.

 

Adasqan kúshik sekildi

Ulyp jurtqa qaıtqan oı

О́kindi, jolyń bekindi,

Áýre bolma, ony qoı.

Onsyz da ábden qapalanǵan, kóńilge, sorly júrekke ý sepkennen aqyn qasireti, azaby qandaı aıanyshty. Aqynnyń ótken ómirine kóńili tolmaıdy. Eli úshin qan­shama ónegeli, óristi ister jasady, odan qaıyr bolmady. «Adasqan kúshik se­kildi, ulyp jurtqa qaıtqan oı» degen tuspaldy ári maǵynasy tereń baılamynda halqynyń jaı-kúıin oılap, erteńin ýaıymdap, qanshama paıdaly aqyl-keńesin aıtqanymen, biraq odan eshteńe ózgere qoımaýymen ańǵartady. Ony bıdaı sepkenimen egin ornyna ermen qaptap ketýimen tuspaldap túsindiredi. Baıaǵy samarqaý, sabyrsyz, arsyz, erinshek jurt.

Ol ótken ómirdi qý soqpaqqa balaı­dy. О́tken ómir belesterine oı kózimen qara­ǵandy, onyń qý soqpaǵymen qydyryp, kimniń aldaǵanyn, kimniń ne tappaq bolǵa­nyna kóz jetkizedi. Sol bir kezeńnen «ne tapsań da, sony tap, kerekke jaramaı­dy» degen sheshimge keledi. О́ıtkeni zaman ózgerdi, sol zamanǵa saı adamy da ózgerýi tıis.

Ermen shyqty, ıt qylyp,

Bıdaı shashqan eginge.

Jaı júrgendi ýerd qylyp,

Tynysh ólseńshi teginde.

Bıdaı shashqan, eginge, ermen shyǵyp, ıtteı yǵyryn ketirgenin, ıaǵnı el-jurtyna jasamaq jaqsylyǵynyń jamandyqqa aınalyp ózine qaıtarylǵanyn ańdatady. Adam qansha oqyp, tálim-tárbıe alsa da, keıde pendeshilikpen kókiregindegi «meni» bılep, menmensip, tákapparlanyp ketedi. Kezinde aqyl-keńesin aıtyp, qajet jerde qolushyn bergen aǵaıyn keıinnen teris aınalyp kóńilin qaldyrǵan bolar. Qanshama jaqsylyq jasap, jón-joba kórsetkenimen, kemeline kelgen kezinde ózinshe tolyp, bolyp, bárin ózi jasaǵandaı jelpinip shyǵa keletinder de tabylady. Aqyn aǵaıyn arasyndaǵy úmit, senimin aqtamaı, kóńilin qaldyrǵandarǵa renishin bildirgen.

Adam balasynyń ómirdegi basty oı-muraty da – ómirdi ókinishsiz súrý, ba­qyt, qýanysh-qyzyǵyna bólený. Adam degen asyl, ardaqty ataýdy abyroı­men saqtap qalý – basty paryz. Abaı­dyń «Qarashada ómir tur» óleńi fılo­sofııalyq tujyrymdaýymen oılantady, tolǵantady. Aqyn munda egdelik pen jastyqty salystyrmaly túrde qa­tar alyp, ótken ýaqytyn elestetip, tir­shiliktiń qymbat qundylyǵyn baǵalaıdy.

Qarashada ómir tur,

Toqtatsań, toqsan kóner me?

Arttaǵy maıda kóńil júr,

Jalynsań, qaıtyp keler me?

Qarasha – kúzdiń qyspen jalǵasar aıy. Kúz maýsymynyń sońy bolǵanymen – sýyq, yzǵarly, tipti keıde qar túsetin, qystyń qaharyn baıqatatyn mezgil. Aqyn qarashada, ıaǵnı egdelikte turǵan ómirdi toqsan toqtatsań da kelmeıdi, ótken ómir ótti, ketken ýaqyt ketti, endi ókingenmen keri bura almaısyń deıdi. Arttaǵy maıdy, jaınaǵan jastyqty kóńildiń júrgeninen, endi jalynyp-jalbarynsań da qaıtara almaısyń. Maı-mamyr – kóktem aıynyń eń shýaqty, jarqyn, jaınap, jaıqalǵan, jasanǵan, jasarǵan mezgili. Bul jastyqtyń jarqyn kezeńderine balanǵan. Jastyq shaqtaǵy kóńil kúı kóktemniń kórikti kezderindeı keremet. Endi sol shaqty oraltý – tek qana arman. Sol jastyqtyń qadirine jetti me?

Maıdaǵy jurttyń ishi qar,

Báısheshek qarǵa óner me?

Ishinde kimniń oty bar,

Qar jaýsa da sóner me?

Tuspaldy saýalda báısheshektiń kók­temniń alǵashqy kúnderinde qar erı bas­taǵan shaqta qyltıyp, qaq jaryp ósetinin oıǵa salady.

Abaı – oıshyl, sýretker, sezimtal psıholog. Báısheshektiń qaýashaǵynyń ishine qarasańyz, sap-sary alaýdaı kó­­rinedi. Beıne qar astynan jaryp shyq­­qan gúldiń qaýyzynda jylt etken kúnniń bir úzik sáýlesi tamǵandaı. Ta­bıǵattyń osy bir ereksheligin aqyn adam­nyń jan dúnıesimen salystyrma­ly sıpattaıdy. «Ishinde kimniń oty bar bolsa, qar jaýsa da sóner me?» dep tus­paldy tujyrymdaıdy. Rıtorıkalyq suraq qoıyp, ony oı tereńdigimen, til danalyǵymen sheshedi. Ishtegi ot mánisi myna shýmaqta aıqyndalady. Ol – talap, umtylys, qushtarlyq, asyl murat, jarqyn oı. Biraq ony sezinip, túsinetin jastar ma?

Talappen ushyp, talpynyp,

Shartarapty kózdemes.

Paıdany qýyp, alqynyp,

О́zgeni áste sóz demes.

Aqyn talap qýyp, talpynyp, jiger­lenip, arman kógine samǵap, shartarapqa sharyqtaýdy kózdeıtin úmittilerdi iz­deıdi. Shartarap – dúnıe júzi, álem, ǵa­lam maǵynasymen sınonımdes. Abaı «Talappen talpynyp ushyp, shartarapty kózde» degende, bilim, ǵylymdy, ónerdi meńgerip, ózge órkendegen elder qataryna qosylýdy, órkenıet álemimen toǵysýdy ónegeleıdi. Muny halqy túsindi me? Bas paıdasyn qýyp, qaıtsem baıysam, ishsem, kısem, jesem, malymdy, dáýletimdi qa­laı saqtasam degen pasyq pıǵyldan aryla almady. О́negeli sózderdi elep, eskerip, quptap, qoldap, qajetine jaratar jurttyń sıqy mynaý.

Keýdesi tolǵan qýlyq oı,

Bári de pysyq, ezbe emes.

Qumary onyń – aıt pen toı,

Paıda men maqtan ózge emes.

Mundaı qaýymǵa pálendeı aqyl aıtý da, baǵyt, baǵdar berý de qıyn. Bári de pysyq, ezbe bolmaǵanymen, kópshiliginiń keýdesindegi qýlyq, sumdyqty tazalamaı, jarqyn, izgi oılarǵa jol ashylmaıdy. Onyń ústine aıttaý, toılaý, dýmandatý, bir nárseden paıda túsirý, ebin taýyp eki asaý, odan qalsa esil-derti maqtaýǵa aýyp, eshteńeni elep, eskermeıtin, elirgen, erteńin oılamaǵan jurt qalaı ońalady? Aqyn sondaı qý, zymııan zalymdardyń jekkórinishti qy­lyǵyn ótkir beıneleıdi.

«Aldadym, urdym, qyrdym», – dep,

Shalyqtap, shalqyp, shatpaı ma?

«Qapysyn ańdyp turdym», – dep,

Qýlyǵyn buldap, satpaı ma?

Sol kezdegi halyqtyń arasynda júr­gen qýlar, sumdar, alaıaqtar men neshe túrli aıla-sharǵymen kún keshe­tinder minezdelgen. Bir nársege tap bol­sa, «pálendi aldadym, ana bireýdi urdym, qyryp jiberdim, qorqyttym, men qandaımyn» dep ózinshe shalyqtap, shal­qyp, elirip sóıleıtin urdajyqtardyń jaǵymsyz minezderin, maqtanshaqtyǵyn mineıdi. Ár nárseniń basyn bir shalyp, shatyp-butyp sóıleıtin, ne sózinde, ne isinde mán joq berekesizderdi synaıdy. «Qapysyn ańdyp turdym da, jónge keltirdim» ne «babyn taýyp, amalymdy asyrdym» dep. Ne jasasa da qýlyǵyn buldap, satyp, soǵan syı-syıapat kútip, ár isinen birdeńe dámetip júretin, tili men jaǵyna súıengen ezder elde ár kez bolǵan. Qazir de tabylady. Nebir qýlyq, sumdyqpen, aramzalyqpen ańqaý halyqty aldap, jep, tonap, qurtýǵa qumar pysyqaılar men sumyraılardan halqyn saqtandyrady. «Momynnan jaman qorqaq joq», «Qý, pysyq» degen at qaıda?» dep halyqtyń boıyndaǵy nadandyqtan bólek bir jaǵymsyz nárse momyndyq dep biledi. «Qý», «pysyq» degende nege osylaı bolmaısyńdar demeıdi. El bolǵasyn momyndyqtan arylyp, serpilip, jańa isterge, qoǵam talabyna ilesken jón. Qoıdaı jýas halyqtyń momyndyqtan zardap shekkenin ashyq kórsetken.

Arsyz bolmaı ataq joq,

Aldamshy bolmaı baq qaıda?!

Aqyn ataq úshin ar-uıatyńdy aıama, arsyzdyqqa bar dep turǵan joq. Qaıta, kerisinshe, keıbireýlerdiń arsyzdyqpen, aramdyqpen ataq-abyroı ıelenip, kisi­likten ketýine qynjylady. Halyqtan adaldyq pen ar-uıat ketkenin, árkimniń óz betinshe ómir súrýge jantalasqanyn, adamgershilik qasıetterdiń joǵalýyn zamanyna ǵana emes, keleshekke de eskertip dabyl qaǵady. Aqynnyń kúıinetini – Qudaıdyń mańdaıǵa berer baǵynan góri, keıbir baı-dáýlettilerdiń neshe túrli qýlyq, sumdyqpen, aıla-sharǵymen óz esebin túgendep, halyqty qanap, tonap kún kóretindigi. Baq olarǵa aldam­shylyqpen keletin bir nárse ispetti. Abaı zamanynyń bul shyndyǵy búgingi ýaqytpen de úndesip, qazirgi zamannyń da sumdyǵyna aınalyp ketti.

Abaıdyń «Arsyz bolmaı ataq joq» deıtin danalyq qaǵıdasy ómir súrgen dáýrenine ǵana emes, búgingi kúnge de úılesedi. Zııaly qaýym shyǵarmashylyq jáne ǵylym ókilderi keıde ataq, bılik, mansap, dáreje jolynda aryn satady. Adamnyń bolmysyn ar-namyspen saralaıdy. Álbette, ar-namysy joq, kisiligi, uıaty ketken eldiń izgilikke bet burýy da qıyn. Muny Abaıdan keıingi zaman aǵymy da ańdatyp keledi.

 

Ánýar Taraqov,

Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ-dyń fılologııa jáne álem tilderi fakýltetiniń professory, fılologııa ǵylymdarynyń doktory

 

Sońǵy jańalyqtar

Aqyn esimi jazylǵan brasletterdi taratty

Aımaqtar • Búgin, 15:33

Memlekettik BAQ portaly iske qosyldy

Qazaqstan • Búgin, 15:08

Ulylyqty ulyqtaýdyń ustanymy

Abaı • Búgin, 11:13

Qaraquıryq atqan brakoner ustaldy

Aımaqtar • Búgin, 10:10

Máńgilik mura taǵylymy

Abaı • Búgin, 10:01

Indetten jazylǵandar sany 73 702-ge jetti

Koronavırýs • Búgin, 09:25

108 bala stasıonarda em qabyldap jatyr

Koronavırýs • Búgin, 09:20

Bir aptada koronavırýstan 211 adam kóz jumdy

Koronavırýs • Búgin, 09:15

Týrnırge qatysýdan bas tartýda

Tennıs • Búgin, 08:18

QHL kestesi jarııalandy

Hokkeı • Búgin, 08:16

Taıjan murasy tozbaıdy

Rýhanııat • Búgin, 08:15

95 jasynda kýálik aldy

Oqıǵa • Búgin, 08:11

Jemqorlar alleıasy kerek pe?

Saıasat • Búgin, 08:03

Ekpeni ózderine saldyrdy

Qoǵam • Búgin, 08:00

Pandemııa kezindegi perzenthana

Medısına • Búgin, 07:57

Otandyq vaksına daıarlaýdaǵy oń izdenis

Medısına • Búgin, 07:49

Adamzat ıgiligine aınalǵan mura

Oqıǵa • Búgin, 07:45

Jańa maýsymdaǵy ózgerister

Fýtbol • Búgin, 07:37

Qaterli maýsym

Álem • Búgin, 07:26

Hakim armandaǵan tolyq adamnyń úsh qasıeti

Rýhanııat • Búgin, 07:20

Úzdik 8 komanda anyqtaldy

Fýtbol • Búgin, 07:20

Qulqyn hám quldyq

Qoǵam • Búgin, 07:15

Dosjan haziret kesenesi jóndelip jatyr

Rýhanııat • Búgin, 07:10

Uqsas jańalyqtar