Kıno • 31 Shilde, 2020

Nurjuman Yqtymbaev: Kıno – ulttyń tólqujaty

28 ret kórsetildi

Qazaq kınosynyń tarıhynda dara atalatyn esimniń biri – Nurjuman Yqtymbaev. О́ner degen kıeli kásiptiń tulparyn bozbala kúninen tizgindep mingen akter qashanda ult múddesin joǵary qoıa otyryp, óz isiniń bıiginen túspeı keledi. Qazaqstannyń halyq ártisi, KSRO Memlekettik syılyǵynyń, «Parasat» ordeniniń, «Táýelsiz Tarlan» syılyǵynyń jáne de kóptegen halyqaralyq júldelerdiń ıegeri Nurjuman Yqtymbaev Qyrǵyzstan, Polsha, Italııa, Fransııa, t.b. shetelderden shaqyrtý alyp, J.Deparde, H.Tagava, D.Lı sııaqty álemge tanymal akterlermen kınoǵa tústi. Qazirgi kezde Gollıvýdtyń «Kombat» fılmine túsip jatqan aktermen úzilis kúnderinde suhbattasýdyń sáti túsken edi.

– Nurjuman aǵa, siz tús­ken alǵashqy kartınaǵa da jar­­­­­ty ǵasyrdan asypty. Osy ýaqyt aralyǵynda júz­den astam keıipkerdi kórer­me­ni­men qaýyshtyryp, taǵdy­ry ár­qı­ly obrazdardy comda­dy­ńyz. Jaýap­­kershilik pen jan­kesh­ti­lik­ti talap etetin kásiptiń babyn tabýda ár akterdiń ózindik ádis-tásili bolatyny zańdylyq deı­tin bolsaq, básekesi joǵary or­ta­da kásibı tájirıbeńizdi qa­laı­­­sha utymdy paıdalanyp ke­­­­­lesiz?

– Kıno – men úshin kıeli óner, úlken mektep. Al osy kınoǵa jan beretin akterlik te ana sútimen da­rıdy desem qatelespeımin. Kıno­ǵa akter júregin salmasa, jan­dy obraz týa ma? Myqty akter bolý úshin basty rólderdiń birne­she­ýinde oınap dáleldeý qajet. Ár fılmde akter júreginiń, taǵ­dy­rynyń bir parasy jatady. Al shetel fılmderine túsýde ózin­dik tásil­derim bar. Shetel kıno­laryna túserden buryn birne­she aktermen saıysqa túsýge tý­ra keledi. Bizdiń kınonyń kem­shin qalyp jatqan tusy – osy. Qansha kınoǵa túskenimdi dál sa­nap aıta almaǵanymmen, ekran­ǵa alyp shyqqan árbir ke­ıip­ke­rim kókeıimde saırap tur. Bu­ıyrǵan rólderdi joǵary deń­geı­de oınap shyǵýǵa tyrysamyn. Kemshiligimdi de baıqap oty­­­ramyn. Degenmen kez kelgen róldi oınaýǵa kelise bermeımin. Ssenarıımen tanysqannan ke­ıin róldi jaýapkershilikpen alyp shyǵýdaǵy ishki túısigime úńi­lý ómirlik tájirıbemnen qa­lyptasty. Anaý bir jyldarda túrik aǵaıyndarymyz Qoja Ahmet Iаsaýı týraly fılm túsir­mek bolyp, babamyzdyń rólin somdaýǵa usynys jasady. Men bir apta boıy oılandym. Muhammed (s.ǵ.s.) bútin musylmannyń paı­ǵam­bary bolsa, Iаsaýı qazaq hal­qynyń paı­ǵambary dep bilemiz, al súıegi jat­qan Túrkistan jeri kıeli. Bul bir ǵana mysal, degenmen kez kelgen róldi alyp shy­ǵýǵa kásibı deń­geıim jetedi. Biraq qasıetin sezetin bolsam, oǵan ja­qyndamaý qaǵıdasyn qatań us­tap, fılmge túser aldynda ata-babalarymnyń arýaǵyna syıynyp otyramyn.

– Qazaq kınoakterleriniń arasynda birinshi bolyp KSRO Mem­lekettik syılyǵyn ıelen­dińiz. Elimizde, sondaı-aq shetelderde jıyrmadan astam bas júlde Sizdiń enshińizge buıyrdy. Birtýar tulǵa D.Qonaevtyń ózi qazaq kınosyndaǵy eńbegińizdi joǵary baǵalasa, kezinde árip­testerińiz «kınodaǵy qubylys» dep baǵa bergen eken.

– Dinmuhamed Ahmetulymen kezdesýimiz fılmniń premera­sy barysynda ótti. Máskeýde tús­ken birneshe fılmnen keıin tórt serııaly «Nannyń dámi» fıl­minde Ydyrys Noǵaıbaev­ty – D.Qonaevtyń, meni – A.Asqarov­tyń róline bekitti. Fılmniń pre­­­merasy jáne Tyńnyń 25 jyl­­­­dyǵy Respýblıka saraıynda ótip, merekelik sharanyń sońyna qa­raı dastarqan jaıyldy. Osy kez­de Dinmuhamed Ahmetuly «Ne­skromnyı sekretar» qaıda?» dep meni izdeıdi. Ydyrys túrtip qa­lyp, ornyńnan tur degendeı belgi berdi. Ornymnan turyp Dı­mekeńniń qasyna kelip edim, «Áı, azamat, qatyrdyń, qatyrdyń!» degen qýanyshyn jasyrmady. Dı­mekeńniń qolpashtaýynan qa­nat­tanyp ketkendeı boldym. Fılm­niń rejısseri A.Saharov «So­vetskıı ekran» jýrnalyna «kınoǵa qazaq akteriniń kelýi – qu­bylys» dep jazyp júrgeni osy kez bolatyn. Keıinnen KSRO Mem­lekettik syılyǵyn ıelendim.

– Qazaq kınosynyń atasy atanǵan Sháken Aımanovtyń ózi qamqorlyq tanytyp, Nurmuhan Jantórındeı tulǵanyń mek­te­binen ótý baqytynyń bu­ıy­rýy da kezdeısoqtyq emes. Ol kezde jas akterlerge qandaı ta­laptar qoıylýshy edi?

– Sháken Aımanovtyń «Abaı áni», «Aldar kóse» fılmderin­de­gi ról­derin kórip óstik. Birde Sháken Aımanov shaqyryp jatyr degen soń qabyldaýyna keldim. Ol «Qıly kezeń» fılmine túsken kezim. «Áı, qalqan qulaq, keldiń be?», – dedi. Keıinnen erkeletip osylaı atap ketti. Saǵan attas aǵań bar dep, Nurmuhan Jantórındi kabınetine shaqyrdy. «Aǵaly-inili bolyp júrińder, rejısserlermen tanystyr» dep tabystaǵan kezin maǵan emes, ulttyq kınoǵa jasaǵan qamqorlyǵy dep bilemin. Sodan Nurmuhan aǵa meni dýblıajǵa ertip kelip rejısserlermen tanystyrdy. Búginde daýystary altyn qor­da jazylǵan M.Baqtygereev, O.Qal­myrzaev, Z.Sháripova, F.Sháripova, T.Tasybekovamen tanysyp, dýb­­lıajda birge jumys istep, osy salaǵa barymyzdy berdik. Keıip­­kerlermen birge jyladyq, bir­ge kúldik. Al Shoqandy, Qodar­dy somdaǵan Jantórınmen men osy­laı tanysqan edim. Qa­zaq kıno­synyń damýynda K.Sma­ıylov, A.Fedýlındeı tulǵalar­dyń da eńbegi ólsheýsiz. Birde Ka­mal aǵa­­nyń shaqyrtýymen qabyl­daýy­na keldim. Bul eki fılmge tús­ken kezim. «Áı, seni Máskeýdegi áıe­liń shaqyrtyp jatyr. Mine, telegramma», dedi. Kelsem, Ǵabıt Músirepov, Sahı Romanov otyr eken. Eshteńeni túsinbesten, abdyrap qaldym. Artynan belgili bolǵanyndaı, Kamal aǵanyń «Mos­kovskaıa jena» (keıin «Jetinshi aspan» bolyp ózgerdi) fılmine shaqyrtý alǵanymdy qaljyńmen jetkizgeni eken. Ol jyldarda qazaq, qyrǵyz akterlerin orta­lyq kınostýdııanyń irikteýsiz be­kitýi kıno tarıhynda múlde bol­maǵan. Osy fılmnen keıin «Sverd­lovsk», «Mosfılm», «Odessa» kınostýdııalarynan shaqyrtý ala bastadym.

– Akterlikten buryn ánshi­likke mamandanyp, Ulyqpan Qu­byshev, Ǵarıfolla Qurman­ǵa­­lıevteı óner maıtalmandary­nan oqydyńyz. О́ner jolyn tań­daýyńyzǵa ónerli otbasynan shy­ǵýyńyzdyń áseri kóp yqpal etken bolar.

– Qazaq óneriniń korıfeı­le­rinen dáris alý baqyty buıyrǵan meniń bul salaǵa kelýimniń ózi bir qyzyq. U.Qubyshev, Ǵ.Qur­man­ǵalıevtiń mektebi úlken ómir­diń bastaýy boldy. Ulyqpan aǵa dom­byrany solaqaı shertetin edi. Ár qımylyn qalt jibermeýge tyrysatynmyn. Oryndaý she­ber­­ligi myqty, saýsaqtary kóz iles­pes jyldamdyqpen qozǵa­la­tyn. Ustazdaryma jaratýshy­dan berilgen daryn meniń boıy­ma kásibı bilim ǵana emes, kisi­lik pen kishilikti de darytty. Qaı­­da júrsem de aldymnan ja­ny jaısań óner janashyrlary shyq­ty. Kezinde jeti jyldyq bi­­limmen Almaty qaıdasyń dep, horeo­grafııa ýchılıshesinen bir-aq shyqqanym bar. Keıinnen hor, dombyra úıretedi dep júrgen oqý orny bı úıretetin bolyp shyqqanda ustazym Dúngenbaı Botbaevqa «Men qaıda tap boldym?», dedim. Sodan qabyldaý ýaqyty ótip ket­kenine qaramastan, mýzykalyq ýchılıshege ertip baryp, oqýǵa ili­gýime kómektesti. Komıssııa mú­shesi Sokolskıı oryndaýymdy tyńdap kórgennen keıin, kesh te bolsa oqýǵa qabyldady. Ol jyldary Panfılov parki mańyndaǵy ǵımaratta bilim alamyz. Birde dom­byramen «Nurjamaldy» quı­qyljyta salyp otyrǵanymda ból­mege beıtanys kisi kirip kelip, «О́leń aıtqan kim?» dep surady. Su­raýyna jaýabyn estisimen «Kór­shi bólmege kelip menen sabaq al» dep shyǵyp ketti. Dún­gen­baı aǵadan surap bilsek, ataqty kompozıtor, ánshi aǵamyz Ǵarıfolla Qurmanǵalıev eken. «Nurjamaldy» oryndaǵanym unap qalsa kerek. Ol kezde daýys ta zor, baryńdy salyp án aı­tasyń. Anam aıtqan mysal óleń­derdi qulaǵyma barynsha qu­ıyp ósken balamyn. Ánshilik na­ǵashylarymnan daryǵan men bes jasymnan bastap erleri soǵystan oralmaǵan otbasylardyń kóńilin aýlap, ákemmen ere baryp, bir mezgil «Alpamys», «Muńlyq-Zar­lyq» «Qozy Kórpesh-Baıan sulý», «Qyz Jibek», basqa da qıssa-das­tandardy jatqa aıtatyn edim. Kúl­diretin jerde kúldiremin, jy­la­tatyn kezde jylatyp aıtamyn. Akterlikke degen qadamym osy kezde bastalǵan bolýy kerek. Jalpy, otbasymyz ǵana emes, Mataı taýynyń baýraıyn meken etken aýylymyz derlik ónerli jandar bolatyn. Ýchılıshede oqyp júrgenimde ákem qaıtys bolyp, aýylǵa oralýyma týra keldi.

– О́nerdi qara jumysqa aıyr­bastaǵanyńyzǵa ókindińiz be? Us­tazyńyz Dúngenbaı Botbaev ónerdi tastamaýǵa, keri qaıtýǵa úgittegen degendi jıi estımiz.

– Shyndyǵynda da solaı. Dún­genbaı aǵa artymnan qýyp kelip, keri qaıt degenimen, meniń aýylda qalmaýǵa amalym qalmady. She­shem jalǵyz, al úlken baýy­rym oqýda. Sodan tórt aılyq sho­pyrlyq kýrsty oqyp alyp, kó­liktiń rýline otyrdym. Ákeniń jıǵany balaǵa mal bolmaıdy degenniń jóni bar eken, úıdiń tirshiligin qaıta jónge saldym. Ol kezde basshylyqtyń «Volgasyn» júrgizemin. Aýylǵa bir kezde elý­ge kelgen kezi eken, Kálpede tý­ǵan Qanabek Baıseıitov, Ermek Serkebaev, Abaı Baıtoǵaev, bılep júrip án salatyn Aıymtory Toıǵarına kele qaldy. Osy kezdesýde emen-jarqyn áńgimelesýdiń sáti túspedi. Biraq olar ketkennen keıin jaqyndarymnan ajyrap qalǵandaı kúı keship, ishteı qımaı qoshtastym. Al aýyl tir­ligi ári qaraı jalǵasyp jatty. Kezinde ákem ózi janashyr bolǵan jandardyń biri, ustazym Baıahmet Qusaıynov birde meni kórip: «Ne istep otyrsyń?», dedi zildi daýyspen. «Karbıýrator tazalap otyr­myn», dedim. «Kósheden kez kelgendi ákelseń tazalaıdy. Se­niń jaǵdaıyń basqa, maı-maı bolyp otyrǵanyń ne?» dep namysyma tıe sóılep, onyń ústine aýylǵa da syımaı barasyń, dep qoıyp qaldy. Qasqyr minezdi halyq emespiz be, taý taǵysynyń balasy alty aılyǵynda ózin tekserip kóretini sııaqty, bilektiń kúshin synap kórip, aýylǵa atym shyǵa bastaǵan kez. Ne de bolsa, osy áre­ketimdi betime basyp tur-aý dep topshyladym. Osylaısha Baıah­met aǵanyń jón silteýimen Jarkenttegi mýzykalyq ýchılıshe­ge oqýǵa tústim. 1962 jyly Más­keýge baryp «On alty qyzdy» oryn­dap, «Bas júldeni» ıelenip qaıttym. Bul ustazdarymnan alǵan bilimniń alǵashqy jemisindeı edi. Osy sapardan keıin men esep­ti konsertimdi berýge kirisip jatqan kezimde kınonyń adamdary izdep júr degendi estidim. Osy joly ózin Sara Jorabaevamyn dep tanystyrǵan apaıymyz kı­noǵa túsýge shaqyrdy. Sodan «Qazaq­fılmge» ertip keldi. Qabyldaýda Májıt Begalınniń ózi otyr eken. Syrtta shylym shegip, bir-birine dóreki sóılep turǵan jastardy kórip kóńilim qulazyp ketti. Dereý kınoǵa túsem degen raıymnan qaıtyp, «Jarkent qaıdasyń?» dep keri qaıtyp kettim. Jarkenttegi ýchılıshege oqýǵa túserde de, bi­lim alyp júrgenimde de dırek­tor Nurmaq Shegebaevtyń, ke­ıin­nen sol kisiniń tabystaýymen Ábilmájin Kenjebekovtiń sha­paǵatyn kóp kórdim. Munda júrgizýshi bolýymnyń da septigi tı­di. Áskerden oralǵan Volodıa ekeýmiz aýlada buzylyp turǵan «Zahar» mashınasyn jóndep alyp, ózim qurǵan shyǵarmashylyq top­pen birge aýyl-aýyldy aralap, kon­sert qoıyp, tabys taýyp júr­dik. Trýba, klarnet sııaq­ty úr­meli aspaptardy ıgerip al­ǵa­nymnyń da paıdasy boldy. Tap­qan tabysymyzdy jetek­shi­­mizge ákep ótkizemiz. Keıin oqý­­dy bitirgenimizde Ábilmájin aǵa­­ıymyz birde-bir tıynyna tı­mesten, uldarǵa kostıým, qyz­dar­ǵa kóılek alyńdar dep bólip berdi. Nurmaq Shegebaev qaıtys bol­ǵannan keıin basshylyqqa erek­she sulý, symbatty jan Kla­ra Jumaǵulova keldi. Bizderge qam­qorlyǵy sheksiz boldy. Úılenýime de qolǵabysy tıdi. Ýchılıshe qabyrǵasynda tanysqan jubaıym Sholpanmen otasqanyma 56 jyl boldy. Eki ul, bir qyz ósirip, bes nemere, eki shóbereniń qyzyǵyn kórip otyrmyn.

– Jarkent jeri aldaǵy ómi­rińizge serpin berip, óner soq­pa­ǵyna qaıta túsirgen eken. Sara apaıyńyz boıyńyzdan ak­ter­likti dóp tanyǵan bolyp shyq­ty ǵoı. «Qıly kezeń» fıl­mine túsý barysynda kadrdan tys qyzyqty sátterdiń kóp bol­ǵa­nyn, ári epızodtan bir­qa­tar kó­rinistiń alynyp qal­ǵa­ny týraly derekterdi ózińiz­den estisek...

– Ol kezde páterde turamyn. Úıli bolǵan kezim, kishkentaı qy­zym bar. Taǵy da kınonyń adamdary izdep jatyr, dedi. О́zim jat­tyqtyryp júrgen jigitter kı­no­­ǵa túsýge baryp, alańda sózge kelisip qalsa kerek, dereý meni shaqyrtypty. Kıno túsirip jatqan alańǵa kelgenimde, aldymnan jar­­­qyrap Sara apam shyǵa keldi. «Qıly kezeńde» ekinshi rejısser eken. Ol kisi «Endi qaıda barsań da, senen aıyrylmaımyn», – dedi. 1966 jyly Ábilhan aǵamyzdyń týǵan jeri Sarybelde Qurmanbek Jandarbekov týǵan kúnin atap ótpek eken. Toı bolady dep Sara apamyz shaqyrdy. On eki qanat qazaq úıdi tigip tastaǵan. Tórde Qurmanbek Jandarbekov, janynda Qanabek Baıseıitov. Ol kezde tártip qatań, úlkendi syılaý, qurmetteýge qatty mán beremiz. Sodan Sara apam aýyl­dyń alty aýyzyn tyńdap kó­reıik, dedi. Dombyramen «Boz­jor­ǵaǵa» bastym. Jambastap jat­qan Qurmanbek aǵa basyn kó­terip alyp, maǵan tesile qarap qaldy. Taǵy da eki úsh óleń ketti quıqyljyp. Sodan Qanabek Baı­seıitov «Áı, Abdolla, myna bala janyp tur eken, «epızodqa adam izdep júr ediń ǵoı, kórseńshi» de­di. Ol kisi ózi de baıqap otyr eken. Alla sátin salam dese, op-ońaı eken ǵoı. Sodan alǵashqy kı­nom «Qıly kezeńge» epızodqa tús­tim. Barymdy salyp oınadym. Julqylasý sátinde jeńimdi ju­lyp alyp, julqylasatyn kóri­nis bolǵan. Bári qyran-topan kúl­kige qaryq boldy. Komedııa bolyp ketedi degen sebeppen alyp tastaǵan kadr osy edi. Keıinnen Abdolla aǵa da, biz de ókindik. Eki dýblden keıin Álimǵazy, Ydyrys Noǵaıbaev, Jenıa Popov, Ánýar Moldabekov qol soǵa qoshemettedi. Kórkemdik keńes meni fılmge bekitýin bir apta boıy kúttik. So­dan A.Qarsaqbaevqa Kamal aǵa men A.Fedýlın kınodan keıin Almatyǵa ákelińder dep hat joldapty. Úsh aıdan keıin Almatyǵa jetý týraly jedelhat aldym. Keıinnen «Balalyq shaqqqa saıahat» ta osy Sarybelde túsirildi.

– Teatr men dýblıajǵa maman­dan­ǵanyńyz, Qýyrshaq teatrynda eńbek etken jyldaryńyz jaıly aıta bermeısiz. Ke­zin­de teatrǵa Ázirbaıjan Mám­be­tovtiń ózi shaqyrǵanda Sháken aǵa jibermeı qoıǵan degen de derekter sırek aıtylady.

– Teatrǵa meni 1970 jyly Ázir­baıjan Mámbetov shaqyrdy. Teatrǵa ketkeli júr degendi es­tip Sháken aǵa óńi sýyq, qabaǵy qa­tyńqy kúıde qabyldady. «Saǵan kınostýdııada ne jetpeı júr, ne­ge renjip júrsiń?», – dedi. Men renjimedim deımin. «Onda ne­ge keteıin dep júrsiń? Teatrǵa bar­sań sottalasyń. Sottalǵannan ke­ıin biz saǵan nan tasyp júrýimiz kerek pe? Dokýmentterińdi qaıta­dan ótkiz de, kınostýdııaǵa kir», – dedi. Ol kisi ne bolǵanyn, ne jaǵdaıda júrgenińdi bilip qoıatyn. Betimdegi tyrtyqty kórip «Myna bet kimdiki?», – dedi. «О́zimdiki!». «О́zińniń túgiń joq. Bári halyqtiki. Al halyqtyń dúnıesine qol su­ǵa­tyn bolsań, men seni aıamaımyn. Kınostýdııadan shyǵaryp jiberemin», dedi. Osylaısha, men kınoda qaldym. Al Qýyrshaq tea­t­ryna kelýimniń tarıhy bólek. Teatr, dýblıaj akteri degen dıplo­mym da bar. Joǵaryda aıtyp óttim ǵoı, kınoǵa bekitilgenim jaıly jedelhatty alǵannan keıin úsh aı kútip, «Qazaqfılmge» keldim. Kelsem Kamal aǵa da, A.Fedýlın de Máskeýge ketip qalǵan eken. Kók ­bazardy aralap júrgenimde Qýyrshyq teatrynyń jarnamasyna kózim tústi. Lımonad iship, bálish jep áldenip alǵan soń teatrǵa keldim. Ábdirahman Ásimjanov basymnan aıaǵyma deıin súzip shyqty da kóńilge qonymsyzdaý, kúnge totyqqan túrime qarap, jaraıdy ónerińdi kórset, dedi. Lımonadtan daýysym qarlyǵyp qalǵan. Kóńi­linen shyqpadym. Ishim kúıip, keri qaıttym. Baratyn jerim joq, kı­nostýdııaǵa kire beristegi ból­mede jatamyn. Qandala talap, kúıim bolmady. Sodan ákemniń kózi tirisinde jıi keletin kúıeý balasy Qojykeniń úıin izdep ta­ýyp keldim. Baıjumannyń balasymyn dep edim jezdemiz de qushaq jaıa qarsy alyp, Bátes ápkemiz jylap kóristi. Jandary qalmaı, tamaqtandyryp, monshaǵa apardy. Áldenip alyp, jaqsy kıim kıinip, teatrǵa óshim ketken adamdaı qaıta keldim. Qabyldaımyz dese, «istemeımin» dep keri qaıtyp ketpek oıym bar. Aktermin dep edim, meni tanymaı qaldy. Osylaısha teatrǵa qabyldanyp, sol kezdegi dırektory Turshabaı aǵa qala tirkemesin jasap, páteraqymdy tóleýge tapsyrma berdi. Alatyn jalaqym – 170 rýbl. Teatrdyń tehnıkalyq jaǵyna qolǵabys etip, shymyldyqty ózdiginen ashylyp, jabylatyn jasap qoıdym. Teatrǵa barymdy saldym, Saǵymbek Beı­shenov, Maıra Omarbaeva, Quralaı Eshmuhambetovamen birge istedim. Osy kezde «Qazaq­fılmnen» izdes­tire bastady, biraq eki jyldaı bar­maı júrdim. Al 1968 jyly «Ba­lalyq shaqqa saıahat», «Qyzyl tas­taǵy zastava» fılmderine be­kitildim. Sol kezde akterin paı­da­lanǵany úshin Qýyrshaq teatryna qomaqty qara­jat tólenedi eken. Sonyń arqa­synda teatr tórt jyl­dyń josparyn oryndapty.

– Judyryqtasý tásilin qaı­dan meńgerip júrsiz? Sport­shy bolý da alǵa qoıǵan maqsa­tyńyzdyń biri boldy ma? О́ner­de paıdasy tımese, zııany bol­maǵan bolar?

– Namysshylmyn. Naqaqtan-na­qaq jalaǵa kónbeımin. Sal­da­rynan talaı myqty rólder­den de aıyryldym. Boks úıir­me­si­ne Almatyda ýchılıshede oqyp júr­gende boksshy, akter Áb­di­ra­shıt Ábdirahmanovqa ile­se bar­ǵan edim. Sport sheberi, ta­laı boks­shynyń tálimgeri bol­ǵan Sta­nıslav Boldyrevtiń qara­maǵynda jattyqtym. Keıinnen aýyl jastaryn osy sport túrine baýlydym.

– Keńes kınosynyń úlken mektebinen óttińiz. Al búgingi kı­nonyń baǵyt-baǵdaryna qa­tys­ty qandaı oı túıesiz? Shá­kirt­terińizge qandaı talap qoıa­syz?

– Búginde aǵa býyn men kıno­da­ǵy jańa tolqynnyń arasy alys­tap bara jatqandyǵyna alańdaımyn. Qalaı desek te, keńestik akterlik mekteptiń deńgeıi joǵary boldy. О́ner akademııasyndaǵy sheberhana jumysyna qatysýǵa ýaqyt ta bola bermeıdi. Biraq jas býynǵa ulttyq kınonyń bas­­­taýynda turǵan tulǵalardan úıren­­genimizdi berip ketý paryzy­myz. Ulttyq kınomyzdyń tili de, máni de joǵalyp bara ma dep alań­daımyn. Qazaqty qorlaıtyn, urlanǵan, jamaý-jamaý kınolardy da kórip qalamyz. Osy oraıda «Qazaqtyń tarıhy, tili qaıda?» degen oıǵa qalamyn. Kınoǵa da júrek kerek, minez kerek. Ulttyq kınonyń tilin túsinetin, ıisin sezinetin basshy men qatań tártip jetispeıdi. Kezinde kınonyń bas­shylyǵynda E.Amanshaevtaı is­ker azamattyń tusynda «Qazaq­fılm­di» búkil Eýropa tanydy. S.Narymbetov, S.Tekeev, R.Áb­­diráshev, S.Qurmanbekov, B.Qa­lymbetov, D.Manabaev, B.Shá­ri­pov, t.b. myqty rejısser­leri­miz turǵanda kınonyń qu­nyn nege tómendetip aldyq? Sse­na­­­­rıı toǵyz aı tolǵaqtan ke­ıin jaryq kóretin avtordyń tól týyn­­­dysy ekenin umytyp ket­tik. Al búgingi ssenarııdiń sal­ma­ǵy redaktordyń ıyǵyna tústi. Myq­ty degen akterlerimiz se­rıal­dar­ǵa túsip júr. Akter de bap­taýdy qajet etetini sııaqty S.Me­rekenov, A.Bektemirov, B.Ábdilmanov, E.Jol­­jaqsynov, R.Omar, D.Aq­mol­da, Q.Qystyqbaev, E. Nurym­bet, E.Daıyrov, t.b. jarqyrap shyq­qan akterlerge laıyqty ssenarııler jazylýy kerek. Táýelsiz Qazaq­stannyń akterleri alysqa emes, Qyrǵyzstan naryǵyna shy­ǵyp jatsa, kánekı. Olardyń «Qur­manjan datqa» fılminiń ózi nege turady? Búgingi jas­tar qa­zaqtyń naǵyz kınosyn kór­gen joq. Kıno – ulttyń tólqu­ja­ty. Ony óz dárejesine kóterý úshin Abaıdyń, Áýezovteı tulǵa­lardyń shyǵarmalaryn ba­la baq­shadan oqytý ýaqyt kút­tir­meı­di. Halqymyzdyń baı mu­ra­sy – tilin urpaqtyń boıyna sińir­meıinshe ulttyq kınonyń kósegesi kógermeıdi.

– Áńgimeńizge rahmet.

 

Áńgimelesken

Elvıra SERIKQYZY,

«Egemen Qazaqstan»

Sońǵy jańalyqtar

Tashkent tragedııasy

Sport • Keshe

Uqsas jańalyqtar