Tehnologııa • 31 Shilde, 2020

Internet ashtyǵy

31 ret kórsetildi

Internet ashtyǵy nemese ashar­shy­lyǵy bola ma? Árıne, bolady. Biraq ın­ter­nettiń, odan keıin ómirge kelgen sıfr­landyrýdyń alǵashqy damý satysynda biz muny pálendeı sezinbeýimiz múmkin. О́ıt­keni bul – órkenıet jetistikterine sáıkes týyn­daıtyn keselderdiń biri.

HHI ǵasyrda osyndaı keselder qatary kóbeıe túsetin sekildi. Tehnologııalyq jetis­tikterdiń jańa tolqyndary adamzattyń ómir súrý formasyna, daǵdysyna úlken ózgeristerin usynýda. Onyń tipti adamnyń ózine degen kózqarasyn da ózgerte bastaǵany seziledi. Sonyń bir mysaly, adamnyń eńbek etýshiden tutynýshy qaýymǵa qaraı aýysýy boldy.

О́tken jyly Alakólge baryp on kún demaldyq. Sonda ınternet ashtyǵyn az bolsa da sezindim dep aıta alamyn. Tamaq toq, kóńil kók. Biraq báribir birdeme jetispeı turǵan sekildi. Sebebi onda ınternet durys jumys istemeıdi eken. Qaptaǵan demalýshylardyń ortasynda bola otyryp, ózimdi sát saıyn, saǵat saıyn bolyp jatatyn el men álem jańalyqtarynan quralaqan qalǵandaı sezin­dim. Qazaqstannyń týrızm turǵysynan eń tartymdy jeriniń ózi áli kúnge deıin ınternetpen durys qamtylmaýy kóp jaǵdaıdan syr ańǵartsa kerek.

Jaraıdy, muny erikkenniń ermegi deıik. Al aýyldy jerlerde ózderiniń ınternetke qatysty naqty jumys pen tirshilik muq­taj­dyqtaryn júzege asyra almaı otyr­ǵan qanshama adam bar. Bir tanysymyz aýyl mektebinde muǵalim bolyp eńbek etedi. Aýyl muǵalimi demeseńiz, jumysqa berilgeni keremet. Sol tanysymyz joǵary sanatty mu­­ǵalim ataǵyna qujattaryn tapsyryp, onyń barlyq talabyn oryndaǵan. Bul ataqty alýyna bilimi men biliktiligi, barlyq jumys kórsetkishi sáıkes kelgen. Sóıtip oǵan joǵary sanattaǵy muǵalim mártebesi berilgen. Biraq ol ataqty qýattaıtyn q­u­jatty alýdyń ózi qıyn bolǵan. Sebebi aýyl­da ınternet jumys istemeıdi. Internet aýylda bir-aq jerde, tek mektepte ǵana bar eken. Sol mektepke jazǵy demalys kezinde qaıta-qaıta bara júrip, jańaǵy qaǵazǵa úsh-tórt kúnniń ishinde qol jetkizgen. Qujattyń keshiktirilý sebebi sol mekteptiń ózinde de ınternettiń durys jumys istemeıtindigi bolyp shyǵypty.

BUU-nyń Azyq-túlik qaýipsizdigi uıy­my bar. Bul uıym álem halyqtarynyń ara­syn­daǵy asharshylyqqa túrli zertteýlermen qatar naqty esep te júrgizip otyrady. Onyń sarapshylary «byltyr jer betinde adamzattyń pálenshe paıyzy nemese sany pálenshe kún ashtyqty sezindi» nemese «pálenshe kún sý tapshylyǵyn sezindi» dep jazyp qoıady. Ázirge ınternet ashtyǵyn esepteý qajettigi men múmkindigi mundaı deńgeıge deıin jete qoıǵan joq. О́ıtkeni osy ýaqytqa deıin ınternet qyzmetin durys paıdalanyp kórmegen adamdardyń eleýli bóligi onyń ashtyǵy bolatyndyǵyn da sezine bermeıdi. О́ıtpegen jaǵdaıda BUU-nyń aıasynda endi Internet qoljetimdiligi sekildi uıym qurylyp, onyń sarapshylary «byltyr Qazaqstanda adamdardyń pálenshe paıyzy nemese sany pálenshe kún ınternet ashtyǵyn sezindi» dep jazyp qoıǵan bolar edi jáne meniń ózim men joǵarydaǵy tanysym sol tizimniń ishinde júrer edik.

Elimizde ınternet qoljetimsizdigi prob­lemasynyń bar ekeni koronavırýs kezinde aıqyn kórindi. Aýyldardaǵy myńdaǵan mektep balalardy qashyqtan oqy­tý­ǵa múldem daıyn bolmaı shyqty. Adam­dar ózderine Úkimet taǵaıyndaǵan járdem­aqy­lardy ala almaı sarsańǵa tústi. Sebebi mıllıondaǵan adamdardyń ótinish­terin qabyldap, sheshim shyǵarýǵa, tıisti qarajatty adamdarǵa jet­kizip berýge Elektrondy úkimet pen bank júıesiniń ózi ázir emes eken. Mine, osy kezde elimizde qoǵam damýyn jańa satyǵa kóteredi dep eseptelgen «sıfrlandyrý sıqyrynyń» tolyq kóleminde, ıaǵnı qoıylyp otyrǵan talapqa sáıkes júzege aspaǵandyǵy málim boldy.

Maıkrosoft kompanııasynyń negizin qalaǵan álemniń ataqty baıy Bıll Geıts «bolashaqta ınternetten tys qalǵan adam ómirden de tys qalady» degen sózdi osydan shırek ǵasyr buryn aıtqan bolatyn. Aıtqany aıdaı keldi. Qazirgi ómirdi, jumys pen turmysty ınternetsiz elestetý múmkin emes. Mine, osyndaı sátte ınternet ashtyǵyn seziný birte-birte tamaq ashtyǵyn sezinýmen birdeı áser etetini aıqyn.

Sondyqtan elimizdiń shalǵaıdaǵy eldi-mekenderin keń jolaqty ınternetpen qam­tamasyz etýdiń ózektiligi ýaqyt ótken sa­ıyn arta túsedi. Bul keń baıtaq jeri bar Qazaqstan úshin qymbatqa túskenimen, adam men qoǵam ıgiligi jolynda ózin ózi aqtaıtyn aýqymdy jobaǵa aınalady dep senemiz.

 

Sońǵy jańalyqtar

Beınebaqylaý kamerasynyń kómegi kóp

Aımaqtar • Búgin, 22:42

Úsharal garnızony tekserildi

Aımaqtar • Búgin, 20:26

Jastar saıty iske qosyldy

Aımaqtar • Búgin, 18:37

Apat eki adamnyń ómirin qıyp ketti

Aımaqtar • Búgin, 18:30

Sýǵa ketken balalar tabylmaı jatyr

Aımaqtar • Búgin, 17:55

Aqmaral Álnazarova – Senat depýtaty

Saıasat • Búgin, 16:18

Ustaz joly

Rýhanııat • Búgin, 16:00

Uqsas jańalyqtar