Abaı • 31 Shilde, 2020

Abaı shyǵarmalary – shet tilderinde

62 ret kórsetildi

Qazaq eliniń mádenı, ádebı, baspa tarıhynda tuńǵysh ret qazaq halqynyń uly aqyny, danyshpan oıshyly, óz ultyn qalyptastyrýǵa janyn salǵan dana tulǵa – Abaı Qunanbaıulynyń 175 jyldyq mereıtoıyna arnap «Halyqaralyq Abaı klýby» tuǵyry bıik tulǵanyń ontomdyq tolyq shyǵarmalar jınaǵyn qazaq, orys, aǵyl­shyn, fransýz, nemis tilderinde shyǵaryp, tartý jasady.

Aqynnyń shyǵarmalaryn shetelderdiń tilderine aýdar­ǵan aıtýly aýdarmashy­lar – ja­zýshy Rollan Seısen­baev­tyń ádebıettegi jáne ómir­degi jaqyn dostary.

Abaıdyń óleńderin orys tiline aýdarǵan orystyń HH ǵasyrdaǵy uly aqyndarynyń biri Iýrıı Kýznesov.

«Qarasózin» («Ǵaqlııa») orys tilinde sóıletken belgili aýdarmashy Klara Serikbaeva.

Aqynnyń óleńderi men «Qa­rasózin» aǵylshyn tiline aýdarǵan aǵylshynnyń áıgi­li aqyny, aýdarmashy, túr­kitanýshy Rıchard MakKeın. Rıchard MakKeın aǵylshyn tiline túriktiń uly aqyny Jú­nis Emreniń, Jalaladdın Rýmıdiń, orystyń uly aqyn­dary Anna Ahmatovanyń, Bo­rıs Pasternaktyń óleńderin aýdaryp, Ulybrıtanııanyń belgili «Penguin» baspasynan shyǵarǵan.

Abaıdyń óleńderi men «Qara­sózin» fransýz tiline aýdarǵan Antýan Garsıa. Ol – Lev Tolstoıdyń, basqa da ataq­ty orys jazýshylarynyń shy­ǵar­malaryn aýdaryp, Pa­rıjde kitap qylyp shyǵarǵan beldi aýdarmashy.

Aqynnyń «Qarasózin» Ge­teniń tilinde sóıletken – qa­zaq jeriniń týmasy, nemis, qa­zaq, orys tilderin jete meń­gergen nemis qyzy Larısa Zaha­rova jáne almanııalyq aýdar­ma­shy Hans Fraıtag. Abaı­dyń óleńderin nemis tiline aýdar­ǵan belgili aýdarma­shy, baspager Leo Koshýt.

Abaıdyń fılosofııalyq dú­nıe­tanymyn óz tilderinde jet­­kizý úshin, aýdarmashylar, ál­bette, qazaq dalasynyń ke­meń­ger oıshyly kóterip otyr­ǵan ada­mı-qulyqtyq, rýhanı oı-tol­ǵamdaryna aldymen ózderi qa­nyq boldy. О́ıtkeni Abaıdy tol­ǵan­dyrǵan oılar HHI ǵasyrda da búkil adamzat úshin durys she­shimin tappaı jatqan ózekti máseleler. Aýdarmashylardyń Abaıdaı qazaq danasynyń shyqqan jeri, ulylardyń tabany tıgen kıeli topyraqty kórý­ge ar­­naıy Jıdebaıǵa zııarat qy­lý­ǵa asyqqandary sondyqtan bolar.

Abaıdyń eńbekterin shet til­derine alǵash ret aýdartqan, ki­tap qylyp basyp shyǵarǵan Lon­dondaǵy «Abaı úıin» ashqan Rol­lan Seısenbaev bolatyn.

«Halyqaralyq Abaı úıi» tuń­ǵysh ret aqyn shyǵar­mala­ryn fa­ksımıle túrinde Túr­kııada basyp shyǵarýdy jo­s­­parlaýda. Osydan tórt-bes jyl buryn «Abaı klý­by» par­synyń uly aqyny Fır­doý­sıdiń «Shahnama» epo­synyń qypshaq tilindegi aýdarmasyn Ulybrıtanııa men Túrkııa bas­palarynda basyp shyǵarǵan.

Abaıdyń birtomdyq tań­damaly shyǵarmalar kitaby Amerıkanyń «Amazon» baspasynda jaryq kórmek.

Jınaqtyń toǵyzynshy to­my «Abaı týraly sóz» kita­byn­da álem elderiniń áıgi­li áde­bıetshileri, aqyn-jazý­shy­lary, ǵalymdary, din qaı­rat­kerleri Abaı babamyz tý­ra­­ly tereń oılaryn bil­di­re­di. Bul Abaı áleminiń shal­qar keń­digin, asqaq bıiktigin, búkil adam­zatqa ortaq rýhanı qun­dylyq ekenin kórsetedi.

Muhtar Áýezovtiń «Abaı lebi, Abaı úni, Abaı tynysy – za­­man ty­nysy, halyq úni. Búgin ol ún biz­diń de únge qo­sylyp, jań­­­­­­ǵyryp, jańa óris alyp tur», de­­ýi ta­rıhı shyn­dyqqa aınalýda.

Sońǵy jańalyqtar

Almaty qalasynda jer silkindi

Ekologııa • Keshe

Adasqan balalar aman-esen tabyldy

Aımaqtar • 07 Tamyz, 2020

Prezıdent Ahmetjan Esimovti qabyldady

Prezıdent • 07 Tamyz, 2020

Uqsas jańalyqtar