Rýhanııat • 31 Shilde, 2020

Sóz soıyl №94

2613 ret kórsetildi

Birde...

Jazýshy Tólen Ábdik birde kóshede kele jatyp aqyn О́tejan Nurǵalıevti jolyqtyrady. Salǵan betten О́tejan shabyttana sóılep, ekeýara myna mazmunda dıalog bolypty:

– Tóke, meniń tvorchestvoma belesti ózgeris endi!

– Iá, ol ne ózgeris, aıtsańshy?

– Men sońǵy kezde kúndelik jazýǵa kiristim.

– E-e, onyń durys eken...

– Dál qazir siz ne aıtar eken dep aýzyńyzdy ańdyp turmyn!...

***

 

Jazýshy Dýlat Isabekov birde aqyn Shómishbaı Sarıevpen jolyǵyp qalady.

– Shóke, sen máńgi tarıhta qalǵan aqynsyń! – deıdi Dýlat.

Shókeń ataqty jazýshy aǵasynyń óz shyǵarmashylyǵyna bergen bul baǵasyna kádimgideı jelpine túsedi.

– Rahmet, Dýqa! – deıdi jalpyldap. – Shúkir, jaqsy aqynbyz ǵoı...

Sonda Dýlat:

– Aıtaıyn degenim – endi birde-bir qazaq óziniń balasyna «Shómishbaı» dep at qoımaıtyn bolady. Bul atty ıelengen sen jalǵyz adam bop tarıhta máńgi qaldyń, – degen eken.

***

Aqyn Jarasqan Ábdirash tósek tartyp aýyryp jatady. Birde aýrýhananyń bas dárigeri kelip Premer-mınıstrdiń orynbasary Imanǵalı Tasmaǵambetov keletinin, aqynnyń kóńilin suramaqshy ekenin eskertedi. Bólmeni jınastyryp, tósek-orndy jańartyp, tipti Jarasqannyń shashyn da retke keltirip tarap, daıyndaıdy.

Sonda aýyr naýqas bolsa da ázili qalmaǵan Jarasqan aqyn:

– Apyrmaı, qatty daıyndalyp kettik qoı... Jazylyp ketip uıatqa qalyp júrmeıik! – degen eken.

***

Bir jas jýrnalıst Batyr Baýyrjannyń uly, jazýshy Baqytjan Momyshulynan: «Aǵa, soǵys týraly aıtyp berińizshi?», – dep surapty. Sonda Baqytjan: «Shyraǵym, soǵys kezinde men okopta emes, besikte jatqam», – dep jaýap beripti.

***

Aqyn Shómishbaı Sarıev jazýshy Ábdijámil Nurpeıisovpen syılas aǵasy bolǵan soń áńgimeleri jarasyp, ázildese beredi eken. Birde Shókeńniń úıinde qonaqta otyrǵan Ábeń sýret-albomdy aqtaryp otyryp, Shómishbaı inisimen qatar túsken bir sýretke kózi túsedi. Ábeń jaılap sýretti qolyna alyp qaraıdy da, sýret astyndaǵy «Uly adammen birge» degen jazýdy oqıdy.

– Iá, jón eken, – deıdi Ábeń basyn shulǵyp. – Sosyn sen bul jerde «uly» dep kimdi meńzep tursyń?

Sonda Shómishbaı: – Ábe, ony áli ýaqyt kórsetedi! – dep salmaqpen jaýap beripti.

Kórgen BILGENOV

NUR-SULTAN

 Qaıyrma men aıyrma

«Kórshiniń qyzy» óleńiniń qaıyrmasy:

Kórshiniń qyzy keremet edi,

Ákesi onyń jaqsy adam.

Aýyldan bizdiń nege ketedi,

Aýa raıy ma jaqpaǵan?

Iá, kórshiniń qyzy –

Kúıeýge ketken bolýy kerek...

 

Al Karapýnov kezinde keremet edi,

Deýshi edik ony jaqsy adam.

Shetel asyp nege ketedi,

Shaı-sýymyz ba jaqpaǵan?

 

Al Qaǵylıazov ta keremet edi,

Kezinde edik maqtaǵan...

Elden ol da nege ketedi,

Jaqpady ma dattaǵan?

 

Jıǵanbaev ta keremet edi,

Saqtandyrýdy «saqtaǵan».

Basy aýǵan jaqqa nege ketedi,

Asap, jep nege jatpaǵan?

 

Sergeı de tym keremet edi,

Emes eken qatty adam.

Shekara asyp nege ketedi,

Boldyq-aı izdep «tappaǵan»?

 

Ketpegender keremet eken,

Anttaryn adal aqtaǵan.

Al ketkender er emes eken,

Ardan qalaı attaǵan?!

 

Alyptar arasyndaǵy aıqas

 

Qazirgi shonjarlar,

Qarjysy mol jandar.

Bolsyn!

Kúndemeımiz.

Tolsyn!

Tildemeımiz.

Degenmen,

Bular bir-biriniń júristerin,

Ishten-syrttan kiristerin,

Kúndiz-túni sanap júredi...

Aralasatyn adamdaryn,

Árbir basqan qadamdaryn,

Kirpik qaqpaı qarap júredi...

Biriniń qylyǵy jaqpaı qalsa,

«Qoı!»-ǵa qulaq qaqpaı qalsa,

Tabanda birden «túrtip» jiberedi.

Kópten syılastyqty,

Keshegi qımastyqty,

Sanadan múldem súrtip jiberedi.

Sonymen, eldiń «maqtany»,

Solaı sottasyp jatqany...

Iá, bul da korrýpsııamen kúrestiń bir túri,

Kúresýdiń basqa da bar túr-túri...

Alyptar tirligi ala bolmasa,

Jazyqsyz jabylǵan jala bolmasa,

«Márege» jetpeı shala bolmasa,

Shyn meshkeıge saýap-aý!

 Qazybek ÁShIRBEKULY

QYZYLORDA

 «Oı, endi biz oryssha oqydyq qoı»

Qurdasy Kóbik sóıleı bastasa boldy, Qısyqtyń arqasy qurysyp, shekesi tyrysa bastaıdy. Kóbekeń oılamaǵan jerden taǵy bir áńgime bastap:

–  Jaqynda Kokchetavtaǵy qudama bardym, – degeni sol edi, Qısyq aıaq astynan aıqaıǵa basty:

–  Áı, áýmeser, seniń Kokchetavyń  ne! Kokchetav emes, Kókshetaý ǵoı ol. Qazaqsha ataýlardy nege burmalaısyń?

–  Oı, endi biz oryssha oqydyq qoı. Ne qyl deısiń maǵan?

–  Oryssha oqydyq  dep neńe álde­qandaı bolasyń? Sonda tildi burmalaýyń kerek pe?

–  Jaraıdy, seniki-aq durys bolsyn. Ári qaraı tyńda. Sonda Aljas qudam ekeýmiz...

–  O, qudaı! – dep Qısyq kúıip ketti. – Áı, ıt, qara ıt, Aljas emes qoı bul, Oljas qoı, Oljas...

–  Oı, endi biz oryssha oqydyq qoı. Ne qyl deısiń maǵan?

–  Oryssha oqysań nemene, qazaqsha sóıleı almaıtyndaı tilińdi burap tastady ma? Oryssha oqydyq dep nemeneńe máz bolasyń, naqurys. Qazaqtyń óz dybys úndestigi bolmaı ma? Sol dybys úndestigimen nege sóılemeısiń?

– Jaraıdy, seniki-aq durys bolsyn. Ári qaraı tyńda. Sodan álgi qudamyz ekeýmiz qaladaǵy mechetke bardyq.

– Alda qudaı-aı, myna máńkúske men ne aıtyp turmyn, bul ne aıtyp tur, – dep Qısyq yzalanǵannan qaqalyp-shashalyp qaldy. – Áı, máńkús, manadan beri men saǵan ne aıtyp turmyn, sen ne aıtyp tursyń? Qashanǵy aıtam, qazaqtyń óz dybys úndestigin saqtap nege sóılemeısiń? Mechet emes, meshit qoı, meshit...

– Oı, endi biz oryssha oqydyq qoı. Ne qyl deısiń maǵan? Jurttyń bári de mechet dep júr ǵoı.

– Áı, áńgúdik, oryssha oqydyq qoı dep nemenege aıta beresiń? Oryssha oqyǵandaǵy jetiskeniń qane? Júrsiń ǵoı «ıt» bolyp. Osy sen sııaqty ıtter qazaq tilin qorlap boldy-aý. Kóshedegi jarnamalardyń qazaqshasyn qa­rasań, seniki sııaqty «aýyzdary qısaıyp», «yrjıyp» turǵany. Nesine «jetisip turǵanyn» bilmeısiń.  «Dýkenı Ýmýt», «Kınoteatry Shýgla» dep jazyp júrgen sen sııaqty oryssha oqyǵan «oqymystylar». Áı, seni osy jurt Kóbik emes, nege Kostıa deıdi?

– Oı, endi biz oryssha oqydyq qoı. Ne qyl deısiń maǵan?

 Damır ÁBISh

QOSTANAI

 Jumystaǵy «jumyr» sóz

Qurylysshy men tapsyrys berýshi áńgimelesip tur.

– Qabyrǵany óte juqa qalapsyzdar.

– Juqa emes, onyń syrtynan áli tusqaǵaz japsyramyz ǵoı.

*  *  *

Kompanııa dırektoryna dosy suraq qoıypty:

– Osy nege sen ózińe jumysqa boıdaqty emes, tek áıeli bar jigitterdi ǵana alasyń?

– О́ıtkeni, – depti dırektor, – áıeli barlar aıqaıymdy jaqsy kóteredi.

*  *  *

Et kombınatynyń basshysy kúzet basshysyna:

– Qoımanyń kúzetin kúsheıtińiz! Syrttaǵy kez kelgen shpanalar bizdiń shujyǵymyzdy urlap júrmesin.

– Ony kúsheıttik. Al ana shyǵar esikke kúzet qoıý kerek edi?

– Keregi joq. Urlanbaıtynyna senimdimin.  О́ıtkeni bizdiń qyzmetkerler shujyqtyń neden jasalatynyn biledi...

*  *  *

– Búgin bizdiń bastyq jumysta bir anekdot aıtty.

– Kúlkili shyǵar?

– Anekdottyń maǵynasy túsiniksiz bolsa da bárimiz ishek-silemiz qatqansha kúldik kep. 

1

 

Tóte jol

– Aý, shatyrda ne istep júrsiń?

– Men ózime ólim tilegen beı­baqpyn.

– Á,  onda óziń bilersiń. Biraq qo­lyń­daǵy kánistiriń ne?

– Aldymen ózimdi-ózim maı quıyp órteımin de, sosyn jyn soqqandaı alasuryp, sekiremin de ketemin.

– Áı, qaıdam, onyńnan eshteńe shyqpas. Zaman bolsa mynaý.

– E, maǵan ne kedergi bolady deısiń...

– Bir nársege ilinip qalyp...

– Onda aıaǵyma tas baılap sýǵa batyp ólem.

– Oı, odan da túk shyqpas.

– Nege?

– О́zen bitken qoqysqa toly. Bir nársege tirelip qalasyń da, sýǵa laqtyrǵan bótelkelerge uqsap, sý betińde qaltań-qaltań etip shoshańdap turarsyń.

– Onda atylyp ólem.

– Oı, odan da eshteńe shyǵa qoımas.

– Nege?

– Qazir myltyq bitkenniń uńǵysy qısyq. Keıde oq-dárisi dymqyl, atylmaıdy. Qazir  bárin asyǵys jasaıdy ǵoı, bilmeımisiń...

– Onda poıyzdyń astyna túsip ólem.

– Oı, qoımaıdy ekensiń. Búginde poıyz bitken keshigip júredi ǵoı.

– Onda asylyp ólem.

– Odan da túk shyqpaıdy. Qurylys bitken salǵyrt-salaq sylanady emes pe. Ne ilgegiń julynyp ketedi, ne jibiń úzilip qalady.

– Ýly sańyraýqulaqqa ábden toıyp...

– Qazir qaısysy ýly, qaısysy ýsyz ekenin eshkim ajyrata almaıdy.

– Ashtyqtan tıtyqtap ólem.

– Túsinbedim.

– Ashtan ólem!

– E-e, qazir barshamyz ashtyqpen aınalysyp júrmiz ǵoı. Oǵan búkil ǵumyryń ketedi.

– Kókesi, kókesi!!!

– Nemene?

– Endi qaıtsem eken?

– Onyń bir-aq tóte joly bar.

– Qandaı?

– Jaqsy ómir súrý kerek. Qalaı jaqsy ómir súre bastaısyń, solaı moı­nyńdy burap, janyńdy jahanamǵa ózderi-aq jiberer.

1

Anatolıı TRÝShKIN

 

Múıisti júrgizetin Berik SADYR

 

 

 

 

 

Sońǵy jańalyqtar

Aqyn esimi jazylǵan brasletterdi taratty

Aımaqtar • Búgin, 15:33

Memlekettik BAQ portaly iske qosyldy

Qazaqstan • Búgin, 15:08

Ulylyqty ulyqtaýdyń ustanymy

Abaı • Búgin, 11:13

Qaraquıryq atqan brakoner ustaldy

Aımaqtar • Búgin, 10:10

Máńgilik mura taǵylymy

Abaı • Búgin, 10:01

Indetten jazylǵandar sany 73 702-ge jetti

Koronavırýs • Búgin, 09:25

108 bala stasıonarda em qabyldap jatyr

Koronavırýs • Búgin, 09:20

Bir aptada koronavırýstan 211 adam kóz jumdy

Koronavırýs • Búgin, 09:15

Týrnırge qatysýdan bas tartýda

Tennıs • Búgin, 08:18

QHL kestesi jarııalandy

Hokkeı • Búgin, 08:16

Taıjan murasy tozbaıdy

Rýhanııat • Búgin, 08:15

95 jasynda kýálik aldy

Oqıǵa • Búgin, 08:11

Jemqorlar alleıasy kerek pe?

Saıasat • Búgin, 08:03

Ekpeni ózderine saldyrdy

Qoǵam • Búgin, 08:00

Pandemııa kezindegi perzenthana

Medısına • Búgin, 07:57

Uqsas jańalyqtar