Ekonomıka • 05 Tamyz, 2020

Ulttyq Bank Qazaqstan ekonomıkasynyń qurylymdyq problemalary týraly aıtyp berdi

52 ret kórsetildi

Qazaqstan Ulttyq Bankiniń baspasóz qyzmeti bank tóraǵasynyń orynbasary Aqyljan Baımaǵambetovtiń bazalyq mólsherleme, ınflıasııany tómendetý jáne 2020 jyldyń birinshi jartyjyldyǵyndaǵy tólem balansynyń jaı-kúıi týraly negizgi tezısterin taratty. Biz sonyń yqshamdalǵan nusqasyn daıyndadyq, - dep habarlaıdy Egemen.kz.

 Bazalyq mólsherlemeniń tómendeý sebepteri týraly

Osy jyldyń mamyr-maýsym aılaryndaǵy ınflıasııa boljamyn qaıta qaradyq. Ol jyl aıaǵynda 8-8,5% dálizinde qalyptasady, al munaıdyń barreli 35-40 dollar bolady. Inflıasııanyń naqty traektorııasy bizdiń boljamymyzǵa sáıkes keledi. Bizdiń boljam boıynsha, biz IJО́-niń ústimizdegi jyldyń birinshi jartyjyldyǵynda 1,5 paıyzǵa qysqaratynyn kútken edik. Sonymen birge, qazir naqty derekterdi ala otyryp, biz koronavırýstyq pandemııaǵa baılanysty ekonomıkalyq belsendiliktiń boljanǵannan tómendegenin baıqaımyz (-1,8%), ınflıasııaǵa qarsy táýekelder álsiredi.
Bul neni bildiredi? Ekonomıkadaǵy qysylǵan suranys baǵany tómendetedi, ıaǵnı olar burynǵydan baıaý ósedi. Máselen, mysaly, ınflıasııaǵa eń úlken úles azyq-túlik taýarlarynyń ınflıasııasy bolyp tabylady, ol maýsymdyq bazalyq mólsherlemeni sheshken kezde jyldyq kórsetýde 11,1% -ǵa ósti (shilde aıynyń aıaǵynda olar 11,3% deıin birshama jedeldedi.

Maýsymda depozıtterdi dollarlandyrý deńgeıi jaǵymdy úrdisti kórsetti - 40%. Naýryzda 46,7% kóterilgennen keıin úsh aı ishinde tómendeý boldy. Bul bizdiń tarıfimizdi shildede 0,5 paıyzdyq tarmaqqa 9,0% deıin tómendetýge múmkindik berdi.Osylaısha, jyldyń aıaǵynda kútiletin ınflıasııany eskere otyryp, naqty bazalyq mólsherleme deńgeıi (kútiletin ınflıasııany eseptemegende) qazir 0,5-1% quraıdy. Iаǵnı, biz qazirgi aqsha-kredıt saıasatyn edáýir jumsarta aldyq. Bazalyq mólsherlemeni belgileı otyryp, biz ınflıasııalyq tendensııalardy jáne mańyzdy ekonomıkalyq kórsetkishterdiń barlyq spektrin eskere otyryp ońtaıly sheshim tabýǵa tyrysamyz.


Bazalyq mólsherlemeni 4-5% deıin tómendetý týraly

Mundaı kúrt tómendeý is júzinde aıtarlyqtaı jaǵymsyz saldarǵa ákeledi. Qarapaıym mysalmen túsindireıik. Erteń Ulttyq Bank stavkany 4 paıyzǵa deıin tómendetse, ne bolatynyn elestetip kórińiz. Shamasy, bankter depozıttik mólsherlemeni 4-5 paıyzǵa deıin tómendetýi kerek. Ulttyq valıýtadaǵy salymy bar salymshy retinde sizdiń reaksııańyz qandaı bolady, ınflıasııa 7,1% jáne jyldyń aıaǵynda 8-8,5% deńgeıinde bolady?Sirá, kóptegen ınvestorlar shetel valıýtasyna barady. Depozıtter bankterdi qarjylandyrýǵa negiz bolyp tabylady jáne olardyń mindettemeleriniń 2/3 bóligin quraıdy. Demek, bankter teńgelik qarjylandyrý bazasyn aıtarlyqtaı qysqartady. Ekonomıka qanǵa aınalady, barlyǵy valıýta naryǵynda oınaı bastaıdy. Nátıje josparlanǵannyń kerisinshe bolady.Aǵymdaǵy jáne kútiletin ınflıasııa mundaı mólsherlemeni tómendetýge múmkindik bermeıdi. Bazalyq mólsherleme ekonomıkadaǵy aqshanyń naqty baǵasyn kórsetýi kerek. Eger bul baǵa teńdestirilmese, biz ekonomıkanyń damýy úshin qajetti oń nátıjege qol jetkize almaımyz.
Tarıf týraly sheshimdi talqylaǵanda, nomınaldy mólsherlemeniń deńgeıi onyń naqty máni sııaqty mańyzdy emes, ıaǵnı kútiletin jyldyq ınflıasııany alyp tastaǵanda. Men aıtqanymdaı, naqty sheshimdi eskere otyryp, naqty mólsherleme deńgeıi 0,5-1% quraıdy. Aqsha-kredıt saıasaty edáýir jeńildedi jáne iskerlik belsendilik pen ınflıasııany ustap turý arasyndaǵy tepe-teńdikti buzýǵa baǵyttalǵan.

Álemniń ortalyq bankteri mólsherleme boıynsha ártúrli sheshimder qabyldaý sebepteri týraly

Bul ekonomıkanyń ishki qurylymynyń erekshelikterine jáne syrtqy faktorlardyń ártúrli áserine baılanysty. Kóbinese sheshimder qazirgi ýaqytta, oqıǵalar, prosester men boljamdardy eskere otyryp qabyldanady.
Soqqy kezindegi eldegi makroekonomıkalyq jaǵdaılar mańyzdy. Mysaly, JIО́-niń tómen ósýine baılanysty tómen ınflıasııa jáne pandemııadan týyndaǵan ekonomıkalyq quldyraý qaýpi birqatar ortalyq bankterge stavkalardy tómendetýge jáne ekonomıkany yntalandyrý úshin sandyq jumsartýdy qoldanýǵa múmkindik berdi. Qazaqstan tarıhı JIО́-niń ósý qarqynymen jáne mańyzdy ınflıasııamen erekshelenedi, bul bizdiń tutyný naryǵymyzdyń ımportqa aıtarlyqtaı táýeldiligine aıtarlyqtaı áser etedi.


Inflıasııalyq prosesterdiń údeýiniń sebepteri týraly

Jyl basynan beri ınflıasııa qarqyn aldy. Shildede jyldyq ınflıasııa 7,1% -dy qurady, bul ótken jylǵy jeltoqsandaǵy 5,4% -dan. Negizgi úlesti azyq-túlik baǵasynyń ósýi jalǵastyrýda, olar jyldyq kórsetýde 11,3% -ǵa ósti. Kóbine dándi daqyldar (40,4%), jemister (23,1%), jumyrtqa (19,8%) jáne et (12,9%) qymbattady. Sonymen birge, azyq-túlikke jatpaıtyn taýarlar men qyzmetterge baǵanyń ósýi qalypty deńgeıde qaldy - tıisinshe 5,4% jáne 3,2%. Jarma ónimderine keletin bolsaq, men qaraqumyq jarmasy (baǵanyń ósýi 67,9%) qamtamasyz etkenin atap ótemin, ótken jyly Qazaqstanda tutyný 43,8 myń tonnany qurady.Baǵanyń ósýi shekteýli usynyspen belgili bir taýarlarǵa suranystyń artýymen baılanysty bolýy múmkin. Bul, negizinen, karantın jaǵdaıynda jetkizý tizbeginiń úzilýi, sondaı-aq teńgeniń álsireýi aıasynda ımporttalatyn ónim baǵasynyń ósýine baılanysty boldy.Inflıasııa belgili bir taýarǵa suranystyń kúrt artýy áser etetinin atap ótkim keledi. Pandemııamen kúresý úshin sanıtarlyq sharalardy kúsheıtý antıseptıkterge degen suranysty týdyrdy. Bul ınflıasııanyń jalpy kórsetkishterine de, jýǵysh zattar men tazalaǵysh zattar tobynyń baǵasynyń ósýine de áser etti (9,2%).

Azyq-túlik ınflıasııasynyń ósýi jáne ony tómendetý sharalary týraly

Sebepterden bastaıyn. Azyq-túlik ınflıasııasynyń joǵary deńgeıi men qubylmalylyǵy (ıaǵnı joǵary qubylmalylyq) tereń óńdelgen ónimdi jetkiliksiz óndirý, saqtaý men tasymaldaýdyń sapasyzdyǵy, josyqsyz básekelestik máselelerimen baılanysty. О́kinishke oraı, búginde birqatar taýarlar úshin ımportqa táýeldilik jáne ishki naryqty otandyq ónimmen jetkiliksiz qanyqtyrý, ony óndirý úshin qajetti klımattyq jaǵdaılary bar. Azyq-túlik qaýipsizdigin arttyrý jáne ımportqa táýeldilikti azaıtý - memleket basshysy alǵa qoıǵan mańyzdy mindetterdiń biri. Biz úshin tutynýshylyq naryqty otandyq taýarlarmen qanyqtyrý mańyzdy. Bul ımportqa táýeldilikti azaıtady. Máselen, sońǵy jyldary jańa kókónisterge baǵanyń qubylmalylyǵy jylyjaı alańdarynyń ósýine jáne jylyjaı kókónisteriniń jalpy túsiminiń 1,5 esege artýyna baılanysty tómendedi. Nátıjesinde biz bul taýarlardyń azyraq ımportyn bastadyq.Úkimet Ulttyq bankpen birlesip, memleket basshysynyń bul tapsyrmasyn oryndaý úshin túrli quraldardy qoldanady. Atap aıtqanda, Ulttyq Bank basqaratyn qarajattyń qatysýymen ekinshi deńgeıli bankter arqyly qarjylandyrylatyn «Qarapaıym zattar ekonomıkasy» baǵdarlamasynyń maqsaty dál azyq-túlik qaýipsizdigin arttyrý jáne ımportqa táýeldilikti azaıtý bolyp tabylady.Baǵdarlama aýylsharýashylyq ónimderin óndirýdi jáne qaıta óńdeýdi yntalandyrýǵa, naryqty otandyq taýarlarmen toltyrý úshin óńdeý ónerkásibin damytýǵa baǵyttalǵan. Úkimet sonymen birge kóterme saýda ortalyqtarynyń qurylysyn jarııalady. Bolashaqta bul sharalar azyq-túliktiń jekelegen túrlerine baǵanyń ósýin shekteıdi jáne naryqty jergilikti taýarlarmen qanyqtyrady.

Tólem balansynyń jaı-kúıi jáne onyń ekonomıkaǵa jáne valıýta baǵamyna áseri týraly

Tólem balansy - bul bizdiń elimizdiń álemniń qalǵan elderimen halyqaralyq saýda-sattyǵyn jáne elge jáne odan keletin barlyq kapıtal aǵyndaryn eskeretin analıtıkalyq esep. Aǵymdaǵy jáne oń, teris, profısıtti nemese tapshylyqty bolýy múmkin aǵymdaǵy shottyń mańyzdy kórsetkishteriniń biri bolyp tabylady.Artyqshylyqtar saýdaǵa jáne kiristerge elge tólemder shyǵys tólemderinen góri kóbirek bolǵanyn kórsetedi. Basqasha aıtqanda, el belgili bir merzimde ótkizgennen kóp paıda tapty. Jetispeýshilik jaǵdaıynda kerisinshe.О́tken jyly aǵymdaǵy shotta 6,5 mıllıard dollar tapshylyǵy boldy, eger bizdiń negizgi eksporttyq taýarymyz munaı ekenin eskersek, halyqaralyq baǵanyń tómendeýi tapshylyqqa ákeldi. Shyndyǵynda, biz 2015 jyldan bastap tapshylyqty turaqty túrde baıqap kelemiz, bul ekonomıkanyń qurylymdyq problemasynyń kórsetkishi bolyp tabylady: jetkiliksiz ártaraptandyrylǵan eksport jáne el ishinde kóptegen taýarlar óndirisiniń joqtyǵy, nátıjesinde taýarlar eksportynan túsken túsimder úshin ımporttalady. Sonymen qatar, aǵymdaǵy shottyń tapshylyǵy ishki valıýtadaǵy suranystyń ósýiniń janama belgisi bolyp tabylady, óıtkeni ımport ádette shetel valıýtasymen tólenedi.

Shıkizat emes jáne paıdalanýǵa daıyn taýarlar men qyzmetterdiń eksportyn ulǵaıtý qajettiligi týraly

Jyldyń basyndaǵy munaı baǵasynyń ósýi, ınvestorlardyń kirisiniń tómendeýi jáne ımporttyń tómendeýi jyldyń ekinshi jartysynda kebedi. Taýarlar ımportynyń jalpy tómendeý úrdisine qaramastan, men tutyný taýarlary ımportynyń 10,6% -ǵa nemese 460,9 mln Dollarǵa ulǵaıýyn atap ótemin, bul bizdiń ekonomıkamyzdyń tómen ártaraptandyrylýyna jáne el ishinde tutynýshylyq taýarlardyń keń spektrin óndirýdiń bolmaýyna baılanysty.
Qazaqstan eksporty eń aldymen shıkizatqa baǵyttalǵan. Eksport qurylymynda 2020 jyldyń birinshi jartyjyldyǵynda mıneraldy ónimder, onyń ishinde munaı men gaz 73,5% qurady. Tústi jáne qara metaldar sáıkesinshe taǵy 7,4% jáne 6% alady. Osylaısha, metaldarmen mıneraldy ónimder Qazaqstan eksportynyń 87% quraıdy. Bul Qazaqstandaǵy makroekonomıkalyq jaǵdaıdy munaı men metaldardyń álemdik baǵasyna óte sezimtal etedi.

Tólem balansynyń defısıtin tómendetý teńgeniń aıyrbas baǵamyna qysymdy tómendetedi. Tutynýshylyq naryqty otandyq taýarlarmen qanyqtyrý ınflıasııany turaqtandyrýǵa, sodan keıin ony tómendetýge múmkindik beredi. Bul óz kezeginde bazalyq mólsherlemeni aqylǵa qonymdy túrde tómendetýge negiz bolady. Eldegi kóptegen jobalar tıimdi bolady. Ekonomıka ınklıýzıvti jáne odan da tez damıtyn bolady. Jyl sońyna deıingi boljamdar boıynsha Ulttyq Bank toqsan saıyn makroekonomıkalyq boljamdaryn jańartyp otyrady. Aldyńǵy ssenarııdi mamyr-maýsym aılarynda qarastyrǵan kezde, biz Brent markaly munaıdyń baǵasy 2020-2021 jyldary orta eseppen bir barrel úshin 35-40 dollar deńgeıinde bolady degendi negizge aldyq. Sonymen qatar, COVID-19 pandemııasynyń álemdik ekonomıkaǵa teris áseri jalǵasýda, nátıjesinde onyń tómendeýi baǵalary tarıhı quldyraýǵa jaqyn deńgeıde boldy.Biz syrtqy suranys álsiz bolady jáne saýda seriktes elderde ınfeksııanyń taralýyna qarsy shekteýli sharalar jalǵasady, bul Qazaqstandaǵy ekonomıkalyq belsendilik pen ınflıasııalyq prosesterge teris áser etedi. Nátıjesinde biz Qazaqstannyń IJО́-niń 2020 jyly 1,8% -ǵa tómendeýin baǵaladyq.

Osy jáne basqa ishki jáne syrtqy faktorlardy eskere otyryp, Ulttyq Bank kelesi boljamdy «tamyz - qyrkúıek» kezeńin bastaıdy. Bazalyq mólsherleme týraly kelesi sheshimge áser etetin makroekonomıkalyq boljamdarymyzdy jańartamyz.

Sońǵy jańalyqtar

Tarıhı nysandar jańǵyrtylýda

Qazaqstan • Búgin, 13:05

Oralda "Juban" qoıylymynyń premerasy ótti

Rýhanııat • Búgin, 10:20

Búgin – Eńbek kúni

Qazaqstan • Búgin, 09:20

Shekten shyqqan ahýal joq

Aımaqtar • Keshe

Atyraýda egiz ul aman-esen tabyldy

Aımaqtar • 25 Qyrkúıek, 2020

Shymkentte karantındik shekteýler 12 qazanǵa deıin uzartylady

Ońtústik Qazaqstan • 25 Qyrkúıek, 2020

Atyraýda jol boıynda traktor aýdaryldy

Aımaqtar • 25 Qyrkúıek, 2020

Qostanaı oblysynda qus fabrıkasy ashylady

Aımaqtar • 25 Qyrkúıek, 2020

Or ózenin ortaıtyp otyrǵan kimder?

Vıdeo • 25 Qyrkúıek, 2020

Shyǵysta jazýshy músini tuǵyrǵa qondy

Rýhanııat • 25 Qyrkúıek, 2020

Uqsas jańalyqtar