Aımaqtar • 07 Tamyz, 2020

Tarazda qoqys órteıtin zaýyt salý josparlanýda

35 ret kórsetildi

Oblys aýmaǵyndaǵy stıhııalyq qoqystar men aýzyna deıin tolyp, shashylyp jatqan konteınerler turǵyndardyń áleýmettik jelilerdegi shaǵymdarynyń ózegine aınaldy. Bul ózekti másele oblys ákimi Berdibek Saparbaevtyń tóraǵalyǵymen ótken kezekti apparattyq keńestiń negizgi taqyryby retinde jan-jaqty saralandy, - dep habarlaıdy Egemen.kz oblys ákimdigine silteme jasap.

Oblystyq tabıǵı resýrstar jáne tabıǵat paıdalanýdy retteý basqarmasynyń basshysy Aslan Orazbekovtiń aıtýynsha, aımaqta 163 qatty qaldyqtar polıgony bar desek, onda úsh mıllıon tonnaǵa jýyq qatty qaldyqtar jınaqtalǵan. Alaıda olardyń 65-i áli qorshaýsyz jatyr. Aǵymdaǵy jyldyń alty aıynda taǵy 21,6 myń tonna qaldyq jınalsa, onyń 11,9 paıyzy suryptalǵan. Búgingi tańda bul proseske aıryqsha nazar aýdarylady. О́ıtkeni bul ekologııalyq tazalyq jáne qaldyqtardy barynsha tıimdi paıdalaný men joıýdyń negizgi tetigi.

Bul turǵyda birinshiden adamdardy qaldyqtardy bólek jınaýǵa úıretý jáne oǵan jaǵdaı jasaý jaıy mańyzdyraq. Degenmen sheshimin kútken másele az emes. Aıtalyq qarapaıym ǵana qoqys jáshigi jetkiliksiz. Slaıdtarda kórsetilgen kórinister kóńilge kóp kúdik uıalatady. Olardyń tóńiregi qoqysqa tolyp qalǵan. Tıisti uıymdar kúnine eki ret konteınerlerdi tazalap, bosatyp otyrýy kerek. Bir Taraz qalasynyń ózinde osy ispen aınalysatyn 8 kásiporyn bar, olar 150 myńnan astam abonentke qyzmet kórsetedi. Al oblys boıynsha mundaı 23 kásiporyn bar.

Jalpy oblys boıynsha 3,5 myńnan astam konteıner jetispeıdi. Taraz qalasynyń ákimdigi 700 konteıner alýǵa ótinish berse, qazirge deıin onyń 200-i kelip úlgerilgen. Qala ákimi Aıtqazy Qarabalaevtyń aıtýynsha, arnaıy tehnıkalar jetispeýshiligi týyndaǵan. Alaıda bul másele birtindep kezeń-kezeńimen sheshilip jatyr. Jaqynda ǵana taǵy tórt qondyrǵy satyp alynǵan. Aımaq basshysy Berdibek Saparbaev óz avtoparkin jańartý qyzmet kórsetýshi kompanııalardyń basty mindeti bolýy tıis ekenin atap ótti. Osy oraıda olardyń tarazdyqtardan minsiz qyzmeti úshin turaqty túrde aqsha jınap otyratyndyǵy aıtyldy.

Taǵy bir másele – konteınerlerdiń ornalasý normasynyń durys anyqtalmaýy. Sonyń saldarynan, jeke sektor turǵyndary qaldyqtardy kóppáterli úılerdiń turǵyndaryna arnalǵan konteınerlerge únemi shyǵaryp otyratyny jasyryn emes. Budan bólek,óz konteıneri men qyzmet kórsetýshi kompanııamen kelisimsharttyń ShOB sýbektileri, birinshi kezekte qyzmet kórsetý salalary bolýy tıis.Qurylys qaldyqtaryna arnalǵan arnaıy polıgonnyń bolmaýy saldarynan tolyp ketken konteınerler men qoqys úıilip jatqan alańdar kóptep kezdesedi. Eldi mekenderdiń janynda stıhııalyq qoqys úıindileriniń paıda bolýynyń negizgi sebebiniń biri de sol bolyp tabylady. Sondaı-aq, jaýapsyz jergilikti turǵyndar da olardyń ulǵaıýyna yqpal etti. Ǵaryshtyq monıtorıng osyndaı 168 qoqys úıindisiniń bar ekenin anyqtap berse, olardyń 97-i joıyldy.

Aıta ketý kerek, el Úkimeti Tarazdy qoqys órteıtin zaýyttardyń qurylysy bastalatyn 6 qalanyń tizimine engizdi. Halyqaralyq jasyl tehnologııalar men ınvestısııalyq jobalar ortalyǵynyń mamandary jergilikti qatty qaldyqtar men olardyń morfologııalyq quramyn ólshep, geologııalyq zertteýler júrgizip úlgerdi. Joba boıynsha zaýyt 50 myń tonna qoqysty órtep, bir ýaqytta 3 MVt elektr qýatyn óndiredi. Investısııa kólemi shamamen 5 mıllıard teńgeni quraıdy. Jergilikti bılik polıgonnyń janynan bes gektar jer bólip, ınfraqurylym tartý qajet.
Berdibek Saparbaev atqarylǵan jumystardyń qorytyndysyn nashar dep baǵalady.

"Aldaǵy áreketterdiń tıimdiligi boıynsha suraq kóp. Mysaly stıhııalyq polıgondar taban astynda paıda bolady. Bul tıisti baqylaý men túsindirý jumystarynyń joqtyǵyn kórsetedi. Meniń orynbasarymnyń basshylyǵymen jumys tobyn qurýdy, jaǵdaıdy taldap, qoqys máselesin sheshýdiń tıimdi strategııasyn tańdaýdy tapsyramyn. Bul ulttyń, balalarymyzdyń densaýlyǵyna qatysty ótkir másele ekenin esten shyǵarmaýymyz kerek.

Qaldyqtardy suryptap, tıisti sehtar men shaǵyn zaýyttar qurýǵa basty nazar aýdarý kerek. Zamanaýı qoqysty óńdeıtin zaýyt salýǵa qabiletti ınvestorlarmen jumys ta jandandyrýdy qajet etedi. Qyzmet kórsetý uıymdarmen jasalǵan kelisimsharttarǵa konteıner alańdaryn tazalaý týraly erejeni mindetti túrde engizý qajet. Qoqystardy kóringen jerge beı-bereket tastap, jabaıy úıindige aınaldyrǵany úshin de jazany qataıtyp, túsindirý jumystaryn barynsha júrgizý kerek. Turǵyndar arasynda tek óz úıin ǵana emes, týyp-ósken qalasyn da taza ustaýǵa úndep, qoǵamdastyq mádenıetin qalyptastyrýymyz kerek", – dedi oblys ákimi.

Budan keıin oblys ákimdigi energetıka jáne turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyq basqarmasynyń basshysy Qudaıbergen Qorǵanbaev ıesiz qalǵan elektr jelileri men transformatorlardaǵy jaǵdaı týraly baıandady. Aldymen 120,9 shaqyrym jeliniń 113,9-y Taraz qalalyq jáne aýdandyq ákimdikterdiń balansyna berilgen, odan keıin 49 ıesi joq transformatordyń 47-si balansqa ótken. Jaǵdaıdy Talas aýdany qıyndatyp otyr eken, ıaǵnı Qarataý qalasynda 7 shaqyrymdyq elektr symy men eki transformator qaraýsyz qalǵan.

Talas aýdanynyń ákimi Baqyt Qazanbasov áńgimege arqaý bolǵan osy saıajaı aýmaǵynda jaqyn arada elektr qondyrǵylary óz ıesin tabatynyna sendirdi. Dese de Berdibek Saparbaev mundaı túsiniksiz jaýapqa kóńili tolmaı, máseleni bir apta ishinde sheshýdi tapsyrdy.

"Keıbir transformatorlar turǵyn úı aýmaǵynda, oıyn alańdarynyń janynda ornalasqan, biraq qorshalmaǵan. Munda qaıǵyly jaǵdaı oryn almasyna kim kepil? Aýdan ákimderi bir aıdyń ishinde olqylyqtardy joıý qajet. Transformatorlardyń ıelerin taýyp, olar barlyq qaýipsizdik sharalaryn qabyldaýy, eskirgen jabdyqtardy jańartyp otyrýy kerek", – dedi aımaq basshysy.

Kún tártibindegi sońǵy másele tólemderge qatysty órbidi. Sáýir-mamyr aılarynda 119 myń turǵynnyń kommýnaldyq tólemderdi óteýine respýblıkalyq bıýdjetten 3,5 mıllıard teńgeden astam qarajat bólingen. Onyń 2,6 mıllıard teńgesi jumsalyp, qalǵan qarajat bıýdjetke qaıtarylady.

Áleýmettik tólemderge toqtalsaq, 42500 teńgeni 167 199 turǵyn alǵan. Al 54,4 myńnan astam adam jalpy somasy 2,3 mıllıard teńge ataýly áleýmettik kómek aldy.

Mıkronesıeler berý ortasha respýblıkalyq deńgeıden tómen bolyp qala beredi. Al granttar kerisinshe 100 paıyz nátıje beredi. Oblys ákimi atap ótkendeı, bólingen aqsha ıgerilip qoıǵan jaǵdaıda tıisti mınıstrlikpen qosymsha qarajat bólý týraly kelisim jasalǵan.

Jıyn sońynda Berdibek Saparbaev otyrysta qaralǵan ár máseleniń mańyzdylyǵyna taǵy bir márte qysqasha taldaý jasap, syn-eskertpelerge toqtalyp, atqarylar jumystyń baǵytyn da baǵdarlap berdi.

"Biz úshin qazir bastysy másele – jumys oryndaryn ashý, ol úshin "Nurly jol", "Nurly jer" memlekettik baǵdarlamalary men Indýstrıaldy-ınnovasııalyq damytý baǵdarlamasyn barynsha iske asyrýymyz kerek. Halyqtyń tabysyn arttyryp, jumyssyzdar men ózin-ózi jumyspen qamtyǵandardyń, áleýmettik tólem alýshylardyń sanyn azaıtý úshin jumys isteýimiz kerek.

Alda oqý jyly bastalaǵaly tur. Al biraq kóptegen muǵalimder qashyqtyqtan oqytýǵa áli tolyq daǵdylanbaǵan. Bul máseleni ár mektep túrli qadamdarmen sheshýge tyrysyp, bastaýysh synyp oqýshylary múmkindiginshe dástúrli túrde oqyǵandary jón. Mektep tabaldyryǵyn tuńysh attaǵan bala bilim uıasynyń shapaǵatyn sezinip, synyptardy kórip, alǵashqy ustazymen jaqyn tanysqany qandaı jaqsy", – dep qorytyndylady Berdibek Saparbaev.

Sońǵy jańalyqtar

Qarýly Kúshterdiń spartakıadasy ótti

Aımaqtar • Búgin, 15:17

Aqtaýdaǵy "Masat" bazarynda órt shyqty

Aımaqtar • Búgin, 14:00

Tarıhı nysandar jańǵyrtylýda

Qazaqstan • Búgin, 13:05

"Balapan" telearnasyna - 10 jyl

Qazaqstan • Búgin, 11:00

Oralda "Juban" qoıylymynyń premerasy ótti

Rýhanııat • Búgin, 10:20

Búgin – Eńbek kúni

Qazaqstan • Búgin, 09:20

Shekten shyqqan ahýal joq

Aımaqtar • Keshe

Atyraýda egiz ul aman-esen tabyldy

Aımaqtar • 25 Qyrkúıek, 2020

Shymkentte karantındik shekteýler 12 qazanǵa deıin uzartylady

Ońtústik Qazaqstan • 25 Qyrkúıek, 2020

Atyraýda jol boıynda traktor aýdaryldy

Aımaqtar • 25 Qyrkúıek, 2020

Qostanaı oblysynda qus fabrıkasy ashylady

Aımaqtar • 25 Qyrkúıek, 2020

Or ózenin ortaıtyp otyrǵan kimder?

Vıdeo • 25 Qyrkúıek, 2020

Uqsas jańalyqtar