Prezıdent • 10 Tamyz, 2020

Qasym-Jomart Toqaev: Abaı – rýhanı reformator

8197 ret kórsetildi

10 tamyzda ul­­ty­­myzdyń uly aqy­ny, oıshyl tul­­ǵasy Abaı Qunan­­baı­­uly­nyń tý­ǵa­nyna 175 jyl tol­dy. Bu­dan shı­rek ǵa­syr ýaqyt bu­ryn Tuńǵysh Prezı­dentimiz – Elbasy Nursultan Nazarbaev­tyń bastamasymen Abaıdyń 150 jyl­dyǵy IýNESKO deńgeıinde ótki­zil­gen edi. Bul torqaly toı – sol tama­sha dástúrdiń jalǵasy.

Bıylǵy mereıtoıǵa oraı birqatar is-shara josparlanǵan bolatyn. Biraq álemdi jaılaǵan indetke baılanysty so­nyń kópshiligin onlaın formatqa aýys­tyrdyq. Árıne san synaqtan sú­rin­begen halqymyz bul dertti de jeńe­di. Qıyndyq  ótpeli, al Abaı murasy máń­gilik.

Meniń tapsyrmam boıynsha Úkimet onynshy tamyzdy «Abaı kúni» dep bel­gilep, merekeler tizbesine engizdi (biraq jumys kúni bolyp qala beredi). Uly aqynnyń murasyn ulyqtaýǵa arnalǵan is-sharalar jyl saıyn ótki­zilip turatyn bolady. Másele mereıtoıda emes – tuǵyrly tulǵanyń týyn­dy­larynan tereń tálim alýda. Abaı­dyń rýhyna taǵzym etý – onyń qaǵı­datyn ustaný, amanatyna adal bolý. Sonda ǵana jas urpaqtyń sana­syna qasterli qundylyqtardy sińi­remiz.

Biz uly oıshyldyń ónegeli ómiri men taǵylymy týraly aıtýdan ja­lyq­­paımyz. Ásirese qazirgi Qazaqstan qoǵa­myn Abaıdyń rýhanı ustanymyna saı damytý asa mańyzdy. Men bul jóninde «Abaı jáne HHI ǵasyrdaǵy Qazaqstan» atty maqalamda keńinen aıttym.

Bıylǵy jyl halyqaralyq «Abaı jylyna» aınaldy. Álemniń kóptegen elderi onyń shyǵarmashylyǵyna nazar aýdarýda. Qazaqstannyń bastamasymen jáne IýNESKO-nyń qoldaýymen uly aqynymyzdyń 175 jyldyq mereı­toıy jahandyq deńgeıde atalyp
ótýde.

Aqynnyń baǵa jetpes murasyn uǵyn­dyrý jáne dáripteý – azamattyq pary­­zymyz. О́ıtkeni Abaı – álem­dik deń­geı­degi kemeńger tulǵa. Abaı­taný­dyń tu­ǵyr­namalyq negizi de osy bolýǵa tıis.

Qazir aqynnyń eńbekterin halyq­ara­lyq ǵylymı aınalymǵa engizý úshin naqty jáne maqsatty jumys­tar qol­ǵa alynýda. Onyń shyǵarma­la­ry álem­niń on tiline aýdarylyp, bas­paǵa ázirlendi. Bul kitaptar júz­den astam eldiń kitaphanalary men máde­nı orta­lyqtaryna jiberiledi. Birqa­tar shetel­dik aýdarmashylarǵa, Abaı­dyń shyǵar­mashylyq murasyn zertteý­shi­ler men nasıhattaýshylarǵa meniń Jar­lyǵymmen memlekettik nagrada berildi.

Abaı rýhyn ulyqtaý sharala­ry jalǵasýda. Sheteldegi elshilik­teri­mizdiń janynan Abaı ortalyqtary ashyla bas­tady. Aqynnyń shyǵar­ma­shylyǵyn júıeli zertteý úshin L.N.Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıteti janynan Abaı akademııa­sy quryldy.

Biz básekege qabiletti memleket bolý úshin Abaı murasyn esten shyǵarmaýymyz kerek. Sebebi ult retindegi jańarý ıdeıa­sy da onyń kózqarasymen úndesip jat­qany anyq.

Kelesi jyly Qazaqstan Táýel­siz­digi­niń 30 jyldyǵyn atap ótemiz. Biraq ke­zinde uly oıshyldy qatty tolǵan­dyrǵan keıbir keleńsizdikter qoǵamda áli de kezdesedi. О́kinishke qaraı Abaı aıt­qan «bes dushpannan» tolyq arylyp bolǵan joqpyz.

Azamattarymyzdyń arasynda jal­qaýlyq pen sózýarlyq jıi kezdesetini qynjyltady. Bular burynǵysha toı­qumarlyqtan tartynbaı, kúndelikti tynymsyz tirlikti dáripteýdiń ornyna, árbir qoǵamdyq oqıǵadan saıası astar izdeıdi de otyrady.

Abaı halyqty toı toılaýǵa emes, eńbek etýge, rýhanı kemeldenýge shaqyrdy. Abaıdyń ulaǵaty áli kúnge deıin mańyzyn da, qundylyǵyn da joǵaltqan joq. Sondyqtan biz onyń tereń oılaryna, keleshektiń kelbetine úńilgen kóregendigine tańyrqaýdan jalyqqan emespiz. Abaı ilimi búgingi birqatar baǵyttarǵa oraılas keledi.  

Eń aldymen, bilim ıgerý. Biz bú­kil álemdi aqyl-oı men parasatty paıym arqyly ǵana moıyndata alamyz. Za­man talabyna saı bilim alý ıntel­lek­týaldy ult qalyptastyrýǵa jol ashady.

Ekinshi, tárbıe máselesi. Son­dyqtan, óskeleń urpaqqa durys baǵyt bergen jón. Aqynnyń «Paıda oılama, ar oıla, talap qyl artyq bilýge» degen ósıetin árdaıym sanaǵa sińirý qajet.

Úshinshi, jańa kásip ıgerý. Aqyn ár qazaq óz isiniń sheberi bolsa dep ar­­man­dady. Ásirese básekelestikke toly al­maǵaıyp zamanda munyń máni zor. Abaı: «Mal kerek bolsa, qol­óner úı­renbek kerek. Mal jutaı­dy, óner juta­maıdy» deıdi. Biz eń­bekke, jańa óner ıge­rýge degen kózqa­rasymyzdy túbe­geıli ózgertýge tıispiz. Baılyqtyń da, baqyttyń da kilti – óziń súıgen kásipte.

Tórtinshi, yntymaq máselesi. Abaı árdaıym qoǵamnyń bereke-birli­gin arttyrýǵa den qoıdy. Ol «Birińdi, qazaq, biriń dos, kórmeseń istiń – bári bos» dep, eldi tatýlyqqa shaqyrdy.

Biz asa kúrdeli kezeńdi bastan ótkerý­demiz. Osyndaı sátte bir-birimizge qol ushyn berip, ózara mámile men ynty­maǵymyzdy arttyra túsý asa mańyzdy. Kemeńgerdiń de jan-júre­gimen tilegeni jurtynyń amandyǵy men ultynyń tutastyǵy edi. Son­dyq­tan búgingideı qıyn shaqta Abaı mu­rasyna júginý óte ózekti  bolyp otyr.

Abaı ónegesiniń quny dáýir almasqan saıyn artpasa, kemimeıdi. Ol barshaǵa túsinikti ári kúlli adamzatqa ortaq. Onyń qara óleń bolyp órilgen jáne qara sóz bolyp tógilgen oralymdy oılary áli kúnge deıin ómirlik baǵdar bolyp keledi.

Ultynyń bolashaǵy úshin qam jegen uly oıshyl kúlli jurtshylyqty da mahabbat pen meıirimge úndedi. Aqynnyń osyndaı adamgershilik qaǵıdattary elimizdiń búgingi urpaqtary úshin de asa qajet.

Memleket táýelsizdik jaǵdaıynda ulttyq sanany qaıta jańǵyrtýǵa jáne jahandaný ózgeristerine beıimdeýge jalpyulttyq  turǵydan basymdyq berip otyr.

Uly danyshpan eldik múddeni árdaıym joǵary qoıýǵa, alǵan bilim men tájirıbeni halyq ıgiligine jumsaýǵa shaqyrdy. Búkil adamzat úshin damý úrdisin osyndaı ustanym arqyly uǵyný árdaıym mańyzdy bolmaq.

Abaı – bizdiń ultymyz ben jurty­myz­dy tanýdyń tóte joly. Uly aqyn bizge mazmundyq turǵydan ólsheý­siz, ha­­lyq­tyń rýhanı azyǵyna aınal­ǵan mura qaldyrdy. HHI ǵasyrǵa qadam bas­saq ta, Abaıdyń kózqarasy zaman­aýı iz­gi­lik qaǵıdattaryna jáne Qa­zaq­stan qo­ǵamynyń basty qundylyq­taryna, onyń birligi men berekesine tolyqtaı saı ke­letindigine taǵy da bir márte kóz jetki­zemiz.

Uly danyshpan ulttyń rýhanı má­denı, adamı bet-beınesin asqan kóre­gendikpen sıpattaǵan. Onyń ulylyǵy da osynda.

Abaıdyń danalyq sózderi qazaq halqynyń altyn tuǵyry, túp negizimizge úńilip, ulttyq ustynymyzdy izdegen kóp­tegen urpaqtyń basyn biriktiretin máń­gilik rýhanı tirek bolyp qala bermek.

Elbasy Nursultan Nazarbaev  «Abaı sózi – qazaqtyń boıtumary» degen bo­latyn. Bul tujyrym bizdi aqyn álemine tereń boılaýǵa, jańasha oılaýǵa min­detteıdi.

Qazir elimizde abaıtanýmen aına­ly­satyn birneshe ǵylymı-zertteý ortalyǵy bar. Osylardyń jumy­syn júıelep, elordamyzdaǵy Abaı akade­mııasynyń tóńiregine toptastyrǵan jón. Akademııa barlyq zertteý meke­meleriniń jumysyn ǵylymı turǵydan úılestirýshi mindetin atqara alady.

Aldaǵy ýaqytta gýmanıtarlyq pán­der­diń bólinbes bólshegi retinde «Abaı­taný» kýrsyn oqytý máselesin qolǵa alý kerek. Jańa fılosofııalyq jáne saıası ustanym turǵysynan «Abaı­ta­ný» oqýlyǵy men hrestomatııasyn ázir­leý qajet. Sondaı-aq Abaıdyń «tolyq adam» ilimi jan-jaqty ári tereń zerttelýge tıis.

Biz Abaıdy HIH ǵasyrda ómir súrip, HHI ǵasyrdyń sózin sóılegen danyshpan retinde álemge tanytýymyz kerek. Sonymen qatar ony ulttyq sanany jańǵyrtýǵa zor yqpal etken rýhanı reformator retinde dáripteýge mindettimiz.

Túptep kelgende, árbir qazaq Abaı­men maqtanýǵa tıis! Halqymyzdyń uly perzentiniń torqaly toıy qutty bolsyn!

 

Sońǵy jańalyqtar

Elik atqan brakoner ustaldy

Aımaqtar • Keshe

Bastaýdaǵy bereke

Aımaqtar • Keshe

Tutastyqtyń tuǵyr dińi

Aımaqtar • Keshe

"Damýmen" birge damıdy

Aımaqtar • Keshe

Eldiktiń jampoz jyrshysy

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar