Ekonomıka • 10 Tamyz, 2020

Azııanyń damýshy elderine jańa shyndyqqa beıimdelýge ne kedergi?

14 ret kórsetildi

Azııa Damý Bankiniń vıse-prezıdenti Shıksın Chen búgin jýrnalıstermen kezdesýinde Azııanyń damýshy elderine jańa shyndyqqa beıimdelýge ne kómektesetini týraly aıtty. Pandemııa sansyz otbasylardy kúızeliske ushyratyp, buryn-sońdy bolmaǵan ekonomıkalyq zalal ákelgenin jınalǵandardyń qaperine salyp ótti.  Pandemııamen kúresý úshin úkimetter halyqaralyq saparlardy toqtatty, karantın sharalaryn engizdi, kóp eldi mekenderdi oqshaýlap, medısınalyq qyzmet túrlerin ártaraptandyrdy, - dep jazady Egemen.kz  "Azııa damý banki" saıtyna silteme jasap.   

«Tıimdi vaksına jasalsa da, vırýs keri ketpeýi múmkin. Vırýsty juqtyrýdyń joǵary dárejesi aýrýdyń qaıtalanýy jaǵdaıynda jańadan ashylǵan aımaqtarda shekteýlerdi qaıta engizýge týra keledi. Qazaqstan, Úndistan, Pákistan, Qytaı Halyq Respýblıkasynda jáne jaqynda Vetnamda shekteýler engizildi», - deıdi Azııa Damý Bankiniń vıse-prezıdenti Shıksın Chen.

Shıksın Chenniń sondaı-aq adamdardyń kúndelikti ómirde vırýspen qatar ómir súrý dástúrin qalyptastyrý kerektigin de eske salyp ótti. Sebebi aınalamyzdaǵy jaǵdaı ekonomıkanyń tez qalpyna kelý múmkindikteri shekteýli ekenin kún saıyn dáleldep jatyr.

«Eski tártipke oralý da ekitalaı bolyp kórinedi jáne tolyq ekonomıkalyq qalpyna keltirýge ákelmeýi múmkin. Sondyqtan jańa shyndyqqa beıimdelýdiń tıimdi tásili joǵary tabys ákeletin ekonomıkanyń segmentterine nazar aýdarýǵa bolady. Tórt negizgi baǵyt boıynsha jandandyrý Azııadaǵy damýshy elderge jańa jaǵdaılarǵa beıimdelýge jáne ekonomıkany qalpyna keltirýge jol tabýǵa kómektesedi.  «Tórt negizgi baǵytty jandandyrý Azııadaǵy damýshy elderge jańa jaǵdaılarǵa beıimdelýge jáne ekonomıkany qalpyna keltirýge jol tabýǵa kómektesedi», deıdi ol.

Sondaı-aq ol birinshi kezekte nazar aýdarylýy tıis basym baǵyttar týraly da aıtyp ótti. «Birinshiden, densaýlyq saqtaý salasyn jandandyrý. Investısııalardyń bolmaýyna baılanysty aýrýhanalardyń ınfraqurylymy jaǵynan ǵana emes, alǵashqy medısınalyq-sanıtarlyq kómek deńgeıinde de mańyzdy aıyrmashylyq bar. Densaýlyq saqtaý - bul densaýlyq saqtaýdyń tıimdi júıeleri úshin qajetti adamı resýrstardy qamtıdy. Pandemııaǵa qarsy Azııadaǵy damýshy elder densaýlyq saqtaý salasyn nyǵaıtýǵa rekordty ınvestısııalar saldy. Sonymen, úndi úkimeti osy jyldyń sáýirinde kórsetiletin qyzmetterdiń aýqymyn keńeıtý arqyly COVID-19 pandemııasymen kúresý sharalaryn kúsheıtýge shamamen 1,9 mlrd dollar bóldi» deıdi Shıksın Chen.

Shıksın Chen densaýlyq saqtaýdyń farmasevtıka jáne medısınalyq saqtandyrý sııaqty salalarynda aıtarlyqtaı alshaqtyq baıqalatynyn aıtyp ótti.  Densaýlyq saqtaýdyń ámbebap deńgeıine qol jetkizý úshin ınvestısııalardyń qazirgi deńgeıi jetkiliksiz, degenmen elder 2030 jylǵa qaraı DDS-ǵa qol jetkizýge mindetteme aldy.

«Ekinshiden,  Azııanyń keıbir damyp kele jatqan elderinde densaýlyq saqtaý salasy  jetkilikti qarjylandyrylmaǵan áleýmettik qorǵaý sektoryn qaıta jandandyrý. COVID-19 pandemııasyna jaýap retinde zardap shekken halyqty áleýmettik qorǵaý baǵdarlamalarymen qamtamasyz etý úshin kóp kúsh jumsaldy. Máselen, Úndistanda úkimet 2020 jyldyń qarashasyna deıin 800 mıllıon adamdy tegin tamaqpen qamtamasyz etý shemasyn, sondaı-aq áıelderge, qart adamdarǵa jáne áleýmettik jaǵdaıy tómen toptarǵa aqshalaı járdemaqylar men aqysyz tamaq gazyn usyndy» deıdi ol.

Shıksın Chen úshinshi baǵyt retinde sandyq tehnologııalar sektoryn jandandyrý kerektigin aıtty.

Pandemııa adamnyń minez-qulqy men áleýmettik normalaryn ózgertti.  Úıden jumys jasaý adamdardyń oı-sanasyna áser etti.  Sandyq tehnologııalar saýda men týrızmdi damytý, shaǵyn jáne orta bıznesti qoldaý jáne mıkroqarjylandyrýdy yntalandyrý úshin keńinen jáne tıimdi qoldanylady jáne memlekettik basqarýda, satyp alýda jáne bilim berýde jıi qoldanylady. Strategııalyq damyp kele jatqan sandyq tehnologııalar sapaly ekonomıkalyq ósý úshin mańyzdy bolady.

Tórtinshiden, álemdik jetkizilim tizbegin qaıta qurý. Jalpy karantın kezinde dúnıejúzilik jetkizilim tizbegi is júzinde toqtatyldy, nátıjesinde búkil álemde jumyssyz sansyz shyǵyndar men ekonomıkalyq shyǵyndar paıda boldy. Máselen, Bangladeshten kıim-keshek eksporty tapsyrys kúshiniń joıylýyna nemese toqtata turýyna baılanysty zardap shekti, al Pákistanda, Nepalda, О́zbekstanda jáne Grýzııada halyqaralyq kelisimshart jobalaryn iske asyrý negizinen shıkizat jetkiziliminiń toqtatylýyna baılanysty toqtatyldy. Pandemııa dúnıejúzilik jetkizilim tizbegin jedel reformalaý qajettiligin atap ótti. «Joǵary deńgeıli mýltımodaldy kólikti damytý, saýdany tıimdirek jeńildetý jáne saýdany qarjylandyrý men qundylyqtar tizbegin nyǵaıtý qajet. Sonymen qatar, álemdik qundyq tizbektiń halyqaralyq jelisin odan ári keńeıtý jetkizilimniń úzilýi jaǵdaıynda taýarlardyń úzdiksiz aǵynyn qamtamasyz etýge múmkindik beredi. Jahandyq qundylyqtar tizbegi - bul álemdik ekonomıkanyń negizgi arterııasy, onyń úzdiksiz jumysy ekonomıkany qalpyna keltirý úshin negiz bolyp tabylady. Azııadaǵy damýshy elder buryn kóptegen daǵdarystar men apattardy bastan keshirdi, biraq árqashan olardan qalpyna keldi. Bank sektoryna aýyr tıetin Azııa qarjy daǵdarysynan keıin aımaq óziniń mańyzdy qarjy ınstıtýttaryn retteý úshin aýyr, biraq qajetti reformalardy júrgizdi.

Bul reformalar on jyldan keıin álemdik qarjy daǵdarysyna qarsy turýǵa múmkindik beretin azııalyq bank júıesiniń turaqtylyǵyn qamtamasyz etti. COVID-19 pandemııasy bizge osyndaı shabyt berýi kerek - daǵdarys neǵurlym aýyr bolsa, soǵurlym reformalar men jandaný múmkindikteri kóbirek», dep sózin túıindedi  Shıksın Chen.

Sońǵy jańalyqtar

Polıseıler qarttardy quttyqtady

Aımaqtar • Búgin, 20:51

Aqyly joldardan qansha qarajat túsedi?

Aımaqtar • Búgin, 17:00

Qazaqstanda bailanys.bar servısi iske qosyldy

Tehnologııa • Búgin, 15:40

Tarazda órtten eki bala kóz jumdy

Aımaqtar • Búgin, 15:14

Qazan aıynda aýa raıy qandaı bolady?

Aýa raıy • Búgin, 11:40

Qazaqstanda dollar arzandady

Ekonomıka • Búgin, 11:40

Uqsas jańalyqtar