Oqıǵa • 11 Tamyz, 2020

Adamzat ıgiligine aınalǵan mura

24 ret kórsetildi

Nur-Sultan qalasynda Qazaqstan halqy Assambleıasy «Abaı: tarıh jáne qazirgi zaman» taqyrybynda halyqaralyq onlaın konferensııa ótkizdi. Uly aqynnyń 175 jyldyq mereıtoıyna jáne 10 tamyz – Abaı kúnine oraılastyrylǵan ǵylymı konferensııaǵa QHA Tóraǵasynyń orynbasary J.Túımebaev, elimizdiń, sondaı-aq Túrkııa, О́zbekstan, Qyrǵyzstan, Ázerbaıjan memleketteriniń abaıtanýshy ǵalymdary men tarıhshylary, QHA Ǵylymı-sarapshylyq keńesiniń músheleri jáne zııaly qaýym ókilderi qatysty.

J.Túımebaev Úkimet qaýlysymen belgilengen jańa mereke Abaı kúnimen quttyqtaı otyryp, merekeniń mańyzdylyǵy men aqyn muralarynyń qoǵamdyq kelisim men etnosaralyq turaqtylyqty nyǵaıtýdaǵy róline toqtaldy.

«Búgin biz qazaq halqynyń uly perzenti jáne jahandyq aýqymdaǵy tulǵa – Abaı Qunanbaıulynyń 175 jyldyǵyn atap ótýdemiz. Uly Abaı aqyn, oıshyl, fılosof, aǵartýshy, tarıhshy, aýdarmashy, kompozıtor, qoǵam qaıratkeri retinde Qazaqstan tarıhynda jáne álem halyqtarynyń jadynda máńgilik saqtalady. Tuńǵysh Prezıdentimiz Nursultan Nazarbaev óziniń «Abaı týraly sózinde» aıtqanyndaı, «Abaı – álemdik tatýlyq pen yntymaqqa óz úlesin qosatyn rýhanı mámileger ári gýmanıst». Rasynda, Abaı – álemniń birligin, Shyǵys pen Batystyń tatýlyǵyn kóksegen, HH ǵasyrdyń basyndaǵy qoǵamdyq-saıası oıdyń damýyna yqpal etken bıik tulǵa. Onyń aty men oı-tolǵamdary qazaq halqynyń ǵana emes, búkil adamzattyń ıgiligine aınaldy. Sondyqtan Úkimet qaýlysymen 10 tamyz kúni – «Abaı kúni» bolyp bekitildi. Bul kún – tek qana tulǵany eske alý kúni emes, bul kún adamzattyq oı men rýhanııatynyń, óner men ádebıetiniń, birlik pen yntymaqtyń jáne dostyq pen baýyrmaldyqtyń kúni bolyp atalady», dedi.

Elbasy Nursultan Nazarbaev 1995 jyly BUU-nyń IýNESKO baǵdarlamasy aıasynda ótkizilgen aqynnyń 150 jyldyq toıynda «Abaı jylyn ótkizgen jaqsy. Abaı jyryn jattaǵan durys. Al  onyń tereń oıy men  pikiri tek aıta júrer áńgime bolmaı, kúnbe-kúngi tirligimizge bir kirpish bop qalanyp jatatyn naqty iske aınalsa, tipten quba-qup. Ol úıretken taǵylym men ol kóksegen murattardy shyn qasterleı bilgenimizdiń, ádilet pen abzaldyq ustazy aldyndaǵy perzenttik qaryzymyzdy tereń túsinip, óteı alǵandyǵymyzdyń birden-bir belgisi de osy bolyp tabylady» degen edi.

«Elbasy abaıtaný ilimine memlekettik deńgeıde mán berip, tyń kózqarastar men jańa paıymdaǵy parasatty pikirler legine jol ashyp berdi. Memleket basshysy bul úrdisti ári qaraı jarasymdy túrde jalǵastyryp áketti. Uly aqyn, hakim Abaıdyń týǵanyna 175 jyl tolýyna oraı «Egemen Qazaqstan» gazetinde jarııalanǵan maqalasynda Prezıdentimiz: «... ıntellektýaldy ult qalyptastyrý ıdeıasy Abaıdan bastaý aldy deýge bolady. Uly oıshyl ár sózimen ulttyń órisin ósirýdi kózdedi. Sondyqtan Abaıdy tereń tanýǵa basa mán bergenimiz jón» dep ulaǵatty paıym jasady. Abaı shyǵarmashylyǵy arqyly halyqtyń óz taǵdyryn qolyna alý úshin ar-namysyn oıatyp, jigerin janýǵa, azamattyq belsendiligin arttyryp, ózin shyńdaýǵa shaqyrdy.

Dál osy kúrdeli ýaqytta bizder Abaıdyń ómirlik fılosofııasynyń memleket tarapynan kórsetilgen áleýmettik qoldaýdyń teńdessiz sharalaryna, zor adamgershilik ımpýlsine aınalǵanyn kórip otyrmyz. Uly oıshyldyń «Adamzattyń bárin súı baýyrym dep» degen qaǵıdaly sózi osyndaı qıyn-qystaý kezeńde erlik jasaǵan myńdaǵan azamattarymyzdyń boıtumaryna
aınaldy.

О́z kezeginde, QHA Abaıdyń ósıetterine súıene otyryp, olardy júzege asyrý jumys­taryn jalǵastyryp keledi. «Tuńǵysh Prezı­dent jolymen» ekspedısııasy, «Qazaq­taný» jobalary, «Abaı175» chelendji, «Biz bir­gemiz», «Myń Alǵys» aksııalary halqy­myz­dyń yntymaq-birliginiń jarqyn aıǵaǵy boldy», dedi J.Túımebaev.

Sondaı-aq jıyn barysynda otandyq jáne shet­eldik ǵalymdar, zııaly qaýym ókil­deri Abaı murasy taqyrybynda baıandamalar jasady.

 

Sońǵy jańalyqtar

Qazaqstanda taǵy 69 adam indet juqtyrdy

Koronavırýs • Búgin, 09:00

Uqsas jańalyqtar