Qoǵam • 11 Tamyz, 2020

Qulqyn hám quldyq

47 ret kórsetildi

Kelmeske ketken Keńes Odaǵynyń jer-jebirine jetip, ıgiligimizdi ruqsatsyz ıemdengen máskeýlik ulyqtardy jeti atasyna deıin qarǵap-silep, bar kináni de, bar kúnáni de solardan kórip, janymyzdy jubatyp kelgenimizge de otyz jylǵa jýyqtapty. Iаǵnı táýelsizdik alǵanymyzǵa osynshama jyl. Burynǵydaı bar baılyǵyńdy tartyp alatyn ortalyq joq, kadrlyq saıasatqa da Máskeý aralasa almaıdy. Qysqasha qa­ıyr­ǵanda, tól memleketińe óziń bı, óziń qojasyń...

Qudaıǵa shúkir, elimiz táýelsizdik alǵaly ortamyz tolysa tústi, halqymyzdyń sany da birtindep artyp keledi. Atajurtqa bet burǵan kósh-kerýenniń arqasynda alystan kelgen aǵaıyndar aıbynymyzdy asyryp, alash urpaǵynyń sany Qazaqstanda 70 paıyz­dan asty. Shırek ǵasyr ishinde tildik orta da oń ózgeriske ushyrap, ana tilin ardaq­taıtyndardyń esebinen qazaq tilindegi mektepter kóbeıip, kolledjder men joǵary oqý oryndary memlekettik tilde «sóıleı bastady». Soǵan sáıkes ulttyq kadrlar da bılik tizginine ıe bola bastady. Qazaq elin qazaqtar ǵana basqarady: basshysynan qosshysyna deıin. Olaı bolsa, memlekettiń tasy nege órge domalap, halyqtyń qyrýar baılyǵyn eldiń óz ıgiligine jaratýǵa ne kedergi bolyp otyr? Jeriniń asty-ústi baılyqqa toly memleketti dáýletti, demokratııalyq elder qataryna qosý úshin otyz jyl az merzim be? Az merzim deıin deseń, basqalarǵa qaraısyń da tańǵalasyń. Keshe ǵana bir Odaqtyń shańyraǵy astynda bolǵan Baltyq boıy elderi bizden oq boıy ozyq ketipti. Sonshalyqty baılyǵy bolmasa da. Alaqandaı Grýzııa da eńsesin tiktep, basqalarǵa alaqan jaıýdan qutylýǵa taıaý kórinedi. Qazaq eliniń jan-jaqty óristeýine, baılyǵyn tıimdi qajetine jaratýyna kedergi bolyp otyrǵan ne sonda? Jemqorlyq!!!

Sybaılas jemqorlyqqa qatysty zańdy burynǵy keńestik keńistik aýmaǵynda alǵash­qylardyń qatarynda qabyldadyq dep qa­lyń kópshilikten súıinshi surady bılik­tegiler. Sóıtse, másele zańdy qabyldaý­men is bitpeıtin kórinedi. Zań jumys isteýi kerek eken. Bizdiń zań solqyldaq bolyp shyqty. Oryndalýy nashar. Azýsyz. Zań qabyldanǵannan beri eregiskendeı sybaılas jemqorlyq údeı túsken tárizdi. Áý basynda 5 myń teńgeden bastalǵan «qul­qynnyń quny» búginde mıllıardqa ulasty.

Keńestik kezdegideı elge jany ashymaıtyn syrttan kelgen kadrlar emes, bılik basynda osy jerde týǵan, ósip-óngen jandar ǵoı. Olardyń týǵan halqyna, tól memleketine jany ashysa kerek-ti. «Eldegi jemqorlar ult jaǵynan kim desek – qazaqtar. Shyn mánisinde, biz búgin ózin-ózi urlap, tonaıtyn ultqa aınalyp baramyz. Basqa ulttyń ókilderi: «Qazaqstanda turatyn qazaqtar, sender birinshi jemqorsyńdar, bılikke ultyń úshin, halqyń úshin kelgen joqsyńdar, baıý úshin keldińder!» dese, bul sózdiń jany bar» degen edi ult qaıratkeri Amangeldi Aıtaly. Ashy da bolsa aqıqat. Quqyq qorǵaý organ­darynyń qorjynyndaǵy sybaılas jemqorlyqqa qatysty derekter qaıratkerdiń osy tujyrymyn aıǵaqtaı túsetini sózsiz. «Sengen erim sen bolsań» degen osy da...

Qazaq bolmysyn sheber beıneleıtin jazýshy Beıimbet Maılınshe sóz qaıyrar bolsaq, sońǵy kezderi «О́z qulqyny úshin qandaı bolsa da satyp kete beretin jigit» qatary kóbeıip barady. Kóbeıgeni sonshalyq, endigi jerde qulqyny zorlar mıllıondardy qoıyp mıllıard­tardy qınalmaı jutatyn boldy.

Álemdegi sybaılas jemqorlyqty elep-ekshep otyratyn The Corruption Perceptions Index atty uıym bar. Irgeli uıymnyń ındeks shkalasy 0-den (jemqorlyqtyń eń joǵary deńgeıi) bastalyp, 100-ge (jemqorlyqtyń eń tómengi deńgeıi) memlekettik sektordaǵy jemqorlyq deńgeıiniń qanat jaıýy negizinde esepteledi. Uıymnyń 2019 jyly júrgizgen zertteýiniń nátıjesine den qoıar bolsaq, bıligi jemqorlyqtan ada elderdiń kósh basynda Danııa men Jańa Zelandııa tur (87). Odan keıingi orynda Fınlıandııa (86). Memlekettik organdary jemqorlyq jaılaǵan elder arasynda Qazaqstan 180 memlekettiń ishinde 114-orynda (34). Biz joǵaryda tilge tıek etken burynǵy odaqtas respýblıkalar Lıtva (37-oryn), Grýzııa (46-oryn), Latvııa (47-oryn). Osylaısha ozyq 30 eldiń qatarynan kórinýge umtylǵan Qazaqstan kerenaý keńselerde jemqorlyq beleń alǵandardyń ortasynan oıyp turyp oryn alypty. Jemqorlyqty aýyz­dyqtamaı, «otyzdyqqa» enýdiń aýyly alys ekeni belgili.

Keńestik kezeńde kommýnızm ıdeıasyna qulshylyq etkenderdiń ornyn búginde, elimiz azattyq alǵan tusta qulqynǵa qulshy­lyq jasaıtyndar ıelendi. Qulqynǵa emes, Allaǵa qulshylyq jasaıtyn bolsa, Paıǵam­barymyzdyń (s.ǵ.s.) «Ýallahı, sizderden bireýińiz alýǵa aqysy joq bola tura bir nárseni (para) alsa, qııamet kúni Allanyń aldyna sony júktep barady» degenin jadyna toqyr edi ǵoı...

Sońǵy jańalyqtar

Qarýly Kúshterdiń spartakıadasy ótti

Aımaqtar • Búgin, 15:17

Aqtaýdaǵy "Masat" bazarynda órt shyqty

Aımaqtar • Búgin, 14:00

Tarıhı nysandar jańǵyrtylýda

Qazaqstan • Búgin, 13:05

"Balapan" telearnasyna - 10 jyl

Qazaqstan • Búgin, 11:00

Oralda "Juban" qoıylymynyń premerasy ótti

Rýhanııat • Búgin, 10:20

Búgin – Eńbek kúni

Qazaqstan • Búgin, 09:20

Uqsas jańalyqtar