Baǵdarlamalar • 11 Tamyz, 2020

"7-20-25" baǵdarlamasy boıynsha 20 myńnan asa ótinim maquldandy

779 ret kórsetildi

Premer-Mınıstr Asqar Mamınniń tóraǵalyǵymen ótken Úkimet otyrysynda QR Ulttyq Banikiniń tóraǵasy Erbolat Dosaev QR 2020 jylǵy qańtar-shildedegi áleýmettik-ekonomıkalyq damýynyń qorytyndysy jáne respýblıkalyq bıýdjettiń atqarylýy týraly baıandama jasady. Bul týraly Premer-Mınıstrdiń Baspasóz qyzmetine silteme jasaı otyryp Egemen.kz habarlaıdy.

E. Dosaev atap ótkendeı, koronavırýs pandemııasynyń saldary damyǵan jáne damýshy elder ekonomıkasynyń rekordtyq tómendeýine alyp keldi. Aǵymdaǵy jylǵy ekinshi toqsanda AQSh-tyń IJО́ ótken toqsanǵa qaraǵanda 9,5%-ǵa, Eýroodaqta - 14,4%-ǵa, onyń ishinde Ispanııada - 18,5%-ǵa, Germanııada - 10,1%-ǵa tómendedi, bul eki el úshin toqsandyq esepteýler tarıhyndaǵy eń tómengi mán bolyp tabylady.

Dúnıejúzilik Banktiń baǵalaýy boıynsha, álemdik ekonomıka Ekinshi dúnıejúzilik soǵystan keıingi eń tereń quldyraýǵa tap boldy, ol aǵymdaǵy jyldyń sońyna qaraı 5,2%-ǵa tómendeýi múmkin. 

"Soǵan qaramastan, álemniń iri ekonomıkalary bıznes pen halyqty qoldaýǵa arnalǵan aýqymdy memlekettik shyǵyndar esebinen álemdik ekonomıkanyń quldyraýdan ótýi men jandana bastaýy týraly málimdeýde. Qytaı, Eýroodaq elderi jáne AQSh-tyń ónerkásiptegi iskerlik belsendilik kósetkishteri aıtarlyqtaı jaqsarǵany tirkeldi. Global Manufacturing PMI ındeksi 2020 jylǵy qańtardan bastap alǵash ret oń aımaqqa ótip, 50,3 tarmaqqa jetti", dedi E.Dosaev. Ekonomıkalardyń birtindep qalpyna kelýi jáne energııa resýrstaryn tutynýdyń ósýi aıasynda aǵymdaǵy jylǵy shildede munaı baǵasy bir barrel úshin $41,2-dan $43,3 deıin 5,2%-ǵa ósti. Bul rette álemdik ekonomıkanyń qalpyna kelýine qaramastan, álemde koronavırýstyń ekinshi tolqynynyń qaýpi saqtalýda. Aǵymdaǵy jylǵy shildede koronavırýs taralýynyń ósýine baılanysty syrtqy naryqtarda belgisizdik ósti.

Bul ınvestorlardyń ekonomıkalyq perspektıvalarǵa qatysty alańdaýshylyǵyn arttyrdy jáne altyn sııaqty qorǵanys aktıvteri qunynyń ósýine, sondaı-aq damýshy elder valıýtalarynyń álsireýine alyp keldi. Qazaqstanda iskerlik belsendilik ındeksi aǵymdaǵy jylǵy maýsymda 46,8 tarmaqqa deıin qalpyna kelgennen keıin, engizilgen karantındik shekteýler aıasynda aǵymdaǵy jylǵy shildede 44,7 tarmaqqa deıin tómendedi, bul qyzmet kórsetý salasyndaǵy belsendiliktiń qysqarýyna baılanysty.

"Jedel derekter boıynsha, 2020 jylǵy birinshi jartyjyldyq qorytyndysy boıynsha Qazaqstannyń JIО́ Ulttyq Banktiń boljamyna sáıkes -1,5%-ben salystyrǵanda, jyldyq mánde 1,8%-ǵa qysqardy, bul qyzmet kórsetý sektoryndaǵy, atap aıtqanda saýda men kólik sektoryndaǵy tereń quldyraýǵa baılanysty boldy. Osyǵan oraı, ınflıasııalyq kútýlerdiń turaqtanýyn eskere otyryp, Ulttyq Bank aǵymdaǵy jylǵy 20 shildede Qazaqstan ekonomıkasynyń ósýin qalpyna keltirýdi qoldaý úshin paıyzdyq dálizdi +/- 1,5 paıyzdyq tarmaqqa deıin tarylta otyryp, bazalyq stavkany 9,0%-ǵa deıin tómendetti", dedi E.Dosaev.

Jyldyq ınflıasııa aǵymdaǵy jylǵy shildede 7,1% qurap, Ulttyq Banktiń boljamdaryna sáıkes qalyptasady. Azyq-túlik taýarlary baǵasynyń jyldyq ósýi 11,3% boldy jáne ınflıasııaǵa negizgi úlesti qosýyn jalǵastyrýda. Nan-toqash ónimderi men jarmalarda, jemis-kókónis ónimderinde ósýdiń barynsha joǵary qarqyny saqtalýda, bul rette et jáne et ónimderi baǵasynyń ósý qarqyny birshama baıaýlady. Azyq-túlikke jatpaıtyn taýarlar baǵasynyń jyldyq ósýi janar-jaǵar maı baǵasynyń tómendeýi aıasynda 5,4% deńgeıinde saqtaldy. Tótenshe jaǵdaı kezinde kommýnaldyq qyzmet tarıfterin ýaqytsha tómendetý áseriniń birtindep joıylýy aıasynda aqyly kórsetiletin qyzmet baǵasynyń jyldyq ósýi 3,0%-dan shildede 3,2%-ǵa deıin artty. Retteletin kommýnaldyq qyzmetterdiń tarıfteri aǵymdaǵy jylǵy shildede 0,9%-ǵa ósti. Kelesi aılarda jyldyq ınflıasııanyń 2020 jyldyń sońyna deıin 8-8,5% boljamdy traektorııasy sheńberinde budan ári jyldamdaı túsýi kútiledi. 

"Ulttyq Bank jumysynyń basym baǵyttarynyń biri artyq ótimdilikti ekonomıkadaǵy qajettilikke qaıta baǵyttaý bolyp tabylady. Ol úshin ótken jyldan bastap Ulttyq Bank Qarjy mınıstrligimen birlesip uzaq merzimdi qaǵazdar shyǵarylym sanyn qysqartý kezinde memlekettik baǵaly qaǵazdardyń (MBQ) orta merzimdi segmenttegi usynysyn ulǵaıtý boıynsha belsendi jumys júrgizýde", dedi E. Dosaev.

Úılestirilgen jumys nátıjesinde Ulttyq Banktiń qysqa merzimdi nottarynan Qarjy mınstrliginiń memlekettik qaǵazdaryna ótimdilikti qaıta teńdestirý jumysy júrgizilýde. Aǵymdaǵy jylǵy mamyrdan bastap Qarjy mınıstrligi 3 jylǵa deıingi merzimi bar qysqa merzimdi MBQ shyǵara bastady. О́z kezeginde, Ulttyq Bank aǵymdaǵy jylǵy shildeden bastap 1 jyldyq merzimi bar nottar shyǵarylymyn toqtatty, bul Qarjy mınıstrliginiń tıisti MBQ satyp alýǵa ınvestorlardyń múddesin yntalandyrady. Nátıjesinde aǵymdaǵy jylǵy shildede Ulttyq Banktiń qysqa merzimdi nottarynyń kólemi 2,8 trln teńgege deıin 13,5%-ǵa tómendedi.

Aǵymdaǵy jylǵy 21 aqpandaǵy eń joǵary mánmen salystyrǵanda tómendeý 31,6%, jyl basynan bastap – 16,9% qurady. Bir mezgilde Qarjy mınıstrligi oblıgasııalarynyń shyǵarylymy kóleminiń ulǵaıýy oryn aldy. Qarjy mınıstrliginiń MBQ kólemi aǵymdaǵy jyldyń basynan bastap 8,2 trln teńgeden 9,8 trln teńgege deıin 19,9%-ǵa ulǵaıdy.  Ulttyq Banktiń usynysy boıynsha Qarjy mınıstrligi 1 jyldan 3 jylǵa deıingi barynsha talap etiletin óteý merzimi bar MBQ shyǵarylymy josparyn 1 trln teńge somasyna jańartty. Keıinnen kiristilik qısyǵyn qalyptastyryp, qazaqstandyq MBQ-ny damýshy elderdiń halyqaralyq ındeksterine engize otyryp, MBQ naryǵyn odan ári damytý ınvestorlardy tartýǵa, qarjy naryǵyn damytýǵa jáne bıýdjet tapshylyǵyn qarjylandyrý kózderin ártaraptandyra otyryp, ekonomıkany turaqtandyrýǵa járdemdesetin bolady. Ulttyq Bank tóraǵasy atap ótkendeı, ınvestorlardyń koronavırýstyń ekinshi tolqynynan alańdaýshylyǵynyń ósýine baılanysty damýshy elder valıýtalarynyń jalpy álsireý úrdisi saqtalýda.

"Aǵymdaǵy jylǵy maýsymnyń sońynan 10 tamyz aralyǵyndaǵy kezeńde túrik lırasy 6,9%-ǵa, Indonezııa rýpııasy – 3%-ǵa, Argentına pesosy – 3,3%-ǵa arzandady. Jalpy úrdis aıasynda Reseı rýbli de 3,6%-ǵa álsiredi, buǵan bıýdjettik ereje sheńberinde Reseı Federasııasy Ortalyq Bankiniń valıýtasyn satýdyń tómendeýi, negizgi stavka tómendegennen keıin ınvestorlardyń federaldyq qaryz oblıgasııalarynan shyǵýy, sondaı-aq ınvestorlar alǵan Reseı kompanııalary dıvıdendteriniń valıýtasyna konvertasııalaý yqpal ett", dedi E.Dosaev.

Damýshy elder valıýtalarynyń álsireýi aıasynda teńgeniń aıyrbastaý baǵamy aǵymdaǵy jylǵy shildeden bastap aǵymdaǵy jylǵy 10 tamyzdaǵy jaǵdaı boıynsha bir AQSh dollary úshin 404,07 teńgeden 418,31 teńgege deıin 3,5%-ǵa álsiredi. Teńgeniń álsireýi bir barrel úshin $40-tan joǵary deńgeıde tirkelgen munaı baǵasyn belgileýmen tejeledi. 7 tamyzda munaı baǵasy munaı qorynyń tómendeýi jáne OPEK+ mámilesiniń saqtalýy aıasynda bir barrel úshin $44,4 deńgeıinde bekidi.

Respýblıkalyq bıýdjetke kepildik berilgen transfertti bólý maqsatynda Ulttyq qor aktıvterin konvertasııalaý, sondaı-aq kvazımemlekettik sektor kompanııalarynyń eksporttyq valıýtalyq túsiminiń bir bóligin mindetti satý jónindegi uzartylǵan sharalar ulttyq valıýtaǵa ishki qoldaý kórsetti. Aldyn ala baǵalaý boıynsha, tólem balansynyń aǵymdaǵy shoty aǵymdaǵy jylǵy 1 jartyjyldyq úshin tikeleı ınvestorlarǵa tólenetin kiristerdiń 3,5 ese azaıýy esebinen $1,2 mlrd profısıtimen qalyptasty. Saýda balansynyń profısıti 2019 jylǵy 1 jartyjyldyqpen salystyrǵanda $9,9 mlrd deıin 12,3%-ǵa tómendedi.

Taýarlar eksporty 10,7%-ǵa nemese $3,1 mlrd qysqardy, bul kelisimsharttarttyq baǵalardyń tómendeýi esebinen munaı men gaz kondensaty eksportynyń 8,5%-ǵa nemese $1,4 mlrd tómendeýine baılanysty boldy. Taýarlar ımporty ınvestısııalyq taýarlardy ákelýdiń 15,8%-ǵa nemese $1,1 mlrd qysqarýy nátıjesinde 9,7%-ǵa nemese $1,7 mlrd qysqardy. Jalpy alǵanda, aǵymdaǵy jylǵy 1 jartyjyldyqta tólem balansynyń aǵymdaǵy shotynyń profısıti munaıdyń salystyrmaly túrde joǵary baǵasyna jáne jyl basynda ony jetkizýdiń ósýine, sondaı-aq tikeleı ınvestorlar kiristeriniń aıtarlyqtaı tómendeýine baılanysty boldy.

Jyldyń ekinshi jartysynda mundaı yqpal etý toqtaıdy jáne bizdiń boljam boıynsha aǵymdaǵy jyldyń qorytyndysy boıynsha tólem balansynyń tapshylyǵyna alyp keledi. Aldyn ala derekter boıynsha aǵymdaǵy jylǵy shildeniń sońynda halyqaralyq jalpy rezervter 3,2%-ǵa ulǵaıyp, $93,5 mlrd qurady. Ulttyq Banktiń altynvalıýta rezervteri aǵymdaǵy jylǵy shildede, eń aldymen, altyn baǵasynyń ósýine baılanysty $35,3 mlrd deıin 7,3%-ǵa nemese $2,4 mlrd ulǵaıdy. Ulttyq qordyń aktıvteri aǵymdaǵy jylǵy shildede $1,6 mlrd somasynda alǵan ınvestısııalyq kiris esebinen bir aıda $0,5 mlrd (+0,9%) ulǵaıyp, $58,2 mlrd qurady, bul rette kepildi transfert bólý maqsatynda Ulttyq qordyń aktıvterin $1,1 mlrd konvertasııalaý júzege asyryldy.

Aǵymdaǵy jylǵy maýsymnyń sońynda bank júıesindegi depozıtter teńgedegi salymdardyń ósýi esebinen jyl basynan beri 4,4%-ǵa nemese 846 mlrd teńgege ulǵaıyp, 19,9 trln teńge boldy. Ulttyq valıýtadaǵy salymdar 11,9 trln teńgege deıin 10,2%-ǵa (nemese 1 104 mlrd teńgege) ósti. Valıýtalyq salymdar aǵymdaǵy jylǵy maýsymnyń sońynda 3,1%-ǵa (nemese 258 mlrd teńgege) azaıyp, 7,9 trln teńge boldy. Nátıjesinde depozıtterdiń dollarlaný deńgeıi aǵymdaǵy jylǵy maýsymda 40%-ǵa deıin tómendedi (2019 jylǵy jeltoqsanda 43,1%). Jyl basynan beri ekonomıkaǵa beriletin kredıtter uzaq merzimdi kredıtterdiń 11,9 trln teńgege deıin 0,4%-ǵa nemese 52,4 mlrd teńgege ósýi nátıjesinde aǵymdaǵy jylǵy maýsymnyń sońynda 13,9 trln teńgege deıin 0,4%-ǵa ulǵaıdy.

Qysqa merzimdi kredıtter 2,1 trln teńgege deıin 9,8 mlrd teńgege nemese 0,5%-ǵa shamaly ósti. Bul rette, iskerlik belsendiliktiń báseńdeýi aıasynda ekonomıkany kredıtteýdiń ósý qarqynynyń baıaýlaǵany baıqalady. Zańdy tulǵalardyń teńgedegi kredıtteri boıynsha stavka aǵymdaǵy jylǵy mamyrdaǵy 11,4%-dan aǵymdaǵy jylǵy maýsymda 11%-ǵa deıin, qysqa merzimdi kredıtter boıynsha – 11%-ǵa deıin, uzaq merzimdi kredıtter boıynsha stavka 11,1%-ǵa deıin tómendedi. 2020 jylǵy shildede bazalyq stavkany tómendetý kredıtter qunyn azaıtýǵa jáne bank júıesinde ósip kele jatqan kredıttik táýekelderdi óteýge múmkindik beredi, sondaı-aq Qazaqstan ekonomıkasyn qalpyna keltirý prosesin qoldaıdy. 

Ekonomıkany qoldaý sheńberinde Memleket basshysynyń daǵdarysqa qarsy bastamalaryn iske asyrý jalǵasýda.

  1. ""Qarapaıym zattar ekonomıkasy" baǵdarlamasy boıynsha aǵymdaǵy jylǵy 7 tamyzdaǵy jaǵdaı boıynsha bankter jalpy somasy 454,3 mlrd teńgege 618 ótinimdi maquldap, 266,6 mlrd teńge somasyna 536 qaryz berdi.
  2. Tótenshe jaǵdaıdyń engizilýinen zardap shekken shaǵyn jáne orta bıznes (ShOB) sýbektilerin jeńildikpen kredıtteý baǵdarlamasy boıynsha aǵymdaǵy jylǵy 6 tamyzǵa kásipkerler 535,9 mlrd teńge somasyna 2 207 ótinim berdi, 341,4 mlrd teńgege 1 279 ótinim berildi. Sonymen qatar, E.Dosaev "7-20-25" baǵdarlamasy boıynsha aǵymdaǵy jylǵy 6 tamyzǵa 240,7 mlrd teńgege 20 693 ótinim maquldanǵanyn, onyń ishinde 199,3 mlrd teńge somasyna 16 868 qaryz berilgenin aıtty.  "Baspana Hıt" naryqtyq ıpotekalyq baǵdarlama boıynsha aǵymdaǵy jylǵy 6 tamyzdaǵy jaǵdaı boıynsha 296,4 mlrd teńge somasyna 34 904 ótinim maquldandy, 235,6 mlrd teńgege 28 347 qaryz berildi.
Sońǵy jańalyqtar

Elik atqan brakoner ustaldy

Aımaqtar • Keshe

Bastaýdaǵy bereke

Aımaqtar • Keshe

Tutastyqtyń tuǵyr dińi

Aımaqtar • Keshe

"Damýmen" birge damıdy

Aımaqtar • Keshe

Eldiktiń jampoz jyrshysy

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar