Rýhanııat • 12 Tamyz, 2020

Ustaz joly

860 ret kórsetildi

Tóle bı - elimizdiń túskeıindegi Túrkistan oblysynyń tabıǵaty ásem taýly aýdandarynyń biri. Aýdan ortalyǵy Leńgir qalasynan tórt–bes shaqyrym qashyqtyqta, sýy marjandaı tógilip, syldyrlaı aqqan Toǵys ózeniniń boıynda, shyǵysynan О́gem men Qarjantaýdyń jotalary, al ońtústik batysynda Qazyǵurt taýy men mundalaıtyn  shaǵyn alqapta  Aqqum aýyly ornalasqan.

Tóńiregi jasyl jelekke oranǵan, tamyry ǵasyrlar qoınaýynan bastaý alatyn osy eldi mekende ultymyzdyń arǵy-bergi tarıhyn jaqsy biletin, óńirdiń árbir taýy men tasynan habardar kókiregi shejire jan, sanaly ǵumyryn urpaq tárbıesine arnaǵan aıaýly ustaz – Tursynbaı Ábdihalyqov ǵumyr keshti. «Jaqsynyń jaqsylyǵyn aıt nury tasysyn...» degen halyq danalyǵy. Endeshe, qolyńyzǵa alyp, kóz salǵan maqala  búginde baqılyq  bolǵan alystaǵy aýyl muǵaliminiń kópqyrly tulǵasyna, ǵıbratty ómir jolyna arnalmaq.

Aqqum aýylynda elge tanymal talaı azamattar bilim alǵan orta mektep bar. 1974 jyly qazirgi ǵımaraty salynyp, on jyldyq mektepke aınalǵan oqý mekemesine elimiz táýelsizdik alǵannan keıin aýyldyń týmasy, qazaq gobelen óneriniń negizin qalaýshy, Memlekettik syılyqtyń ıegeri–Qurasbek Tynybekovtyń  aty berilgen. Maqala qaharmanynyń sońǵy otyz jyldan astam ǵumyry atalǵan mekteppen bite qaınasqan. Sol jyldar aralyǵynda tarıh pániniń muǵalimi, mektep dırektorynyń orynbasary bola júrip júzdegen túlekterdiń eresek ómirine joldama berip, alǵystaryna bólendi. О́ziniń tereń bilimi men tanymynyń, qajyrly eńbeginiń, kásibı izdenimpazdyǵynyń arqasynda óz ortasynda, aýdan deńgeıinde syıly boldy.  

Búginde táýelsiz elimizdiń túkpir-túkpirinde qyzmet etip jatqan shákirtteriniń jadynda aǵaıymyz eń aldymen muntazdaı taza kıim úlgisimen, baısaldyǵymen, ózine tán dıksııasy bar erekshe qońyr únimen, kórkem ári shuraıly tilimen saqtalyp qalypty. Sol mektep jyldary árbir jas shákirtiniń jetistigine balasha qýanyp, bar bilgenimen bólisken ustazymyzdyń óz jastyq shaǵy kúrdeli bolǵandyǵyn álbette bilmeppiz.

О́mirbaıanyna úńiler bolsaq, Tursynbaı Ábdiqalyquly 1941 jyly 25 qarashada dúnıege kelgen. Jastyq shaǵy surapyl soǵyspen tuspa-tus ótken sábı  otbasynyń jalǵyz perzenti edi. Ákesi, Ábdihalyq Úsipuly alǵashqy lekpen 1941 jyly ásker qataryna shaqyrylyp, otbasyna sol jyldyń ishinde jaýyngerdiń qaza tapqandyǵy týraly qara qaǵaz jetedi. Er azamattyń qazasy jaqyndarynyń qabyrǵasyn qaıystyryp, soǵys jyldarynyń aýyrtpashylyǵy  otbasyn aınalyp ótpeıdi. «Taǵdyr bir aınaldyrsa, shyr aınaldyrady...» degendeı besik balasy Tursynbaı jazataıym qoldan túsip ketip, náresteniń omyrtqasy synady. Biraq, sábıdiń kórer jaryǵy bar eken. Synǵan jeri shoǵyrlanyp bitkenimen, qatal taǵdyr qalǵan ǵumyry boıy dene jumysyn atqarýǵa múmkindik bermeıtin múgedektikti onyń janyna serik etedi.

Ýaqyt aǵysymen eldi qınaǵan soǵys azaby da ıaqtalady. Deı turǵanmen, erinen jesir qalǵan áıel men ákesiz balanyń jaǵdaıy óte aýyr  edi. Osyndaı shaqta 1947 jyly mektep jasyna jetken qaǵilez Tursynbaı sol kezeńdegi aýdan ortalyǵy bolǵan Georgıeevka (qazirgi ataýy Kóksáıek) aýylyndaǵy tolyq emes orta mekteptiń tabaldyryǵyn attaıdy.   Alǵashqy jyldardan aq oqýshynyń bilim alýǵa degen erekshe yqylasy baıqalady. Sabaqty jaqsy oqıdy. Biraq, qıyn áleýmettik jaǵdaıǵa baılanysty jas bala ata–ana jylýyna zárý bolyp,  Kóksáıek aýylyndaǵy aýdandyq jetimder úıinde tárbıelenedi.

Kemtarlyǵyna qaramastan kórkem ádebı týyndylardy, tarıhı eńbekterdi súısine oqyp, kóńil tebirenisinen týǵan óleń shýmaqtaryn ózi serik etken qalamynyń kómegimen qaǵaz betine túsire bastaıdy. Aǵaıdyń «Áýlettiń otyn sóndirmeı» atty óleńindegi:

Áýletten qalǵan jalǵyz em,

Iilse de synbaǵan.

Jetimdik ákep tar kezeń,

Aýrý qosty bel maǵan, -delingen  joldar, nemese:

 

Oqýym táýir kóńil toq,

Jyrtyq kóılek kıgenim.

Túsinip óstim jetim bop,

Kezdesken jannyń kóńilin, -degen shýmaqtar oqyrmanǵa ómirindegi sol bir kezeńniń aýanyn sezdirse kerek.

Qý soǵys jastyq shaǵyn tálkekke salǵan óz qatarynyń aýyr taǵdyrynyń yqpaly boldy ma, álde bala kóńil jan jylýyn berip, ata- anasyndaı bolǵan ustazdaryna eliktedi me áıteýir jas jetkinshek áý bastan ustaz bolýdy maqsat etedi.

Sol mejesine adal bolyp, 1959 jyly orta mektepti támámdaǵan soń, Shymkent pedagogıkalyq ınstıtýtynyń (osy kúngi OQMPÝ) «Qazaq tili, ádebıeti jáne tarıh» mamandaǵyna oqýǵa túsedi.  Bastaýyn 1937 jyly qurylǵan muǵalimder ınstıtýtynan alǵan joǵary oqý orny 1954 jyly pedagogıkalyq ınstıtýt bolyp qaıta qurylǵan-dy. Biz qarastyryp otyrǵan kezeń ınstıtýtqa Almaty, Máskeý, Lenıngrad, Novosıbırsk, Omby, Tashkent, Kıev jáne Mınsk syndy qalalardyń beldi oqý oryndarynan mamandar jiberilip, oqý ordasynyń ǵylymı áleýeti artyp, óz zııaly ordasy qalyptasqan kez edi. Talapty jas  Tursynbaı bilim alǵan tusta ınstıtýtty belgili ǵalym, qoǵam qaıratkeri  Baıuzaq Ermekbaev basqarady.

О́zi stýdenti bolǵan Tarıh–fılologııa fakýltetinde shákirtteri erekshe qurmetteıtin belgili ǵalym, fılolog, áýezovtanýshy, pýblısıst Ábish Baıtanaev qyzmet istep, stýdentter aptasyna bir ret atalǵan tulǵanyń  bastamasymen jumys jasaıtyn ádebıet úıirmesinde bas qosatyn. Baıtanaevtyń uıymdastyrýymen  oqý ornynyń ujymy ataǵy keń taralǵan Muhtar Áýezov, Ábdildá Tájibaev, Baýyrjan Momyshuly syndy tulǵalarmen kezdesýler ótkizedi.

Talapty jas ustazdyq tálimin kórgen ǵalymdardyń qatarynda kórnekti til mamandary Ádil Ermekov pen Rahym Barlybaevty,  tarıhshylar, Máskeý memlekettik ýnıversıtetinde bilim alǵan  Temirbolat Baqshylov pen Iýrıı Grınevıchti de atap ótý qajet. «Ustazy myqtynyń ustamy myqty» demekshi, attary atalǵandaı zııaly qaýym ókilderinen dáris alý ári rýhanı turǵydan baıyta túsken kezdesýlerge toly stýdenttik kezeń Tursynbaı Ábdihalyqulynyń tulǵalyq qalyptasýynda mańyzdy ról atqarady.  Stýdent sabaǵynan bos ýaqytyn ınstıtýttyń, qalanyń kitaphanalarynda ótkizip, álem tarıhyna arnalǵan eńbekter men kórkem ádebıet jaýharlarynan sýsyndaıdy.

Osylaısha, bilimge degen erekshe yntasy men qajyrly eńbeginiń arqasynda óziniń kóksegen maqsatyna jaqyndaı túsedi. Osy oraıda «О́z jolyńdy tap» dep atalatyn óleńinen:

Asýda asý belderden qaısar adam ótedi,

Kórgeni kóp ómirden sóz aıtady keleli.

Soqpaq joldy ómirde óziń salyp ótesiń,

Kúnde ózińe esep ber, maqsatyńa jetesiń, -degen boıǵa qýat beretin jalyndy shýmaqtardy oqımyz. Sol jyldary bul ustanym aǵaıymyzdyń uranyna aınalsa kerek. 

Qyzyǵy men qıyndyǵy mol stýdenttik jyldar tarıhqa enip, jas jigittiń ustaz bolamyn degen balalyq armany oryndalyp, ınstıtýtty 1964 jyly  úzdik dıplommen bitirip shyǵady.

Boıynda ǵylym adamyna qajetti bar qasıet pen úlken áleýet bolǵanymen, oty sónip qalǵan áke shańyraǵynyń tútinin tútetý, sonymen qatar, týǵan jerge qyzmet jasaý syndy asqaq maqsattar jas mamandy ózi dúnıege kelgen Leńgir aýdanyna (qazirgi Tóle bı aýdany) oraltady.

Eńbek jolyn Leńgir qalasyndaǵy № 17 mektep-ınternatta (qazirgi Q.Sátbaev atyndaǵy № 4 orta mektep) muǵalim bolyp bastaıdy. О́zi armandaǵan ustaz qyzmetine den qoıyp, urpaq tárbıesimen júıeli aınalysady. Sol jyldary shańyraǵynda ógeı balanyń kúıin keshken elimiz tarıhyn tereń zerttep, zerdelep, tarıhı oqıǵalardy tálim-tárbıelik maqsatta qoldanýǵa kúsh salady.

Jas jigittiń  Leńgir qalasynda bastaǵan ustazdyq joly nátıjeli bolyp, araǵa birneshe jyl sala aýdannyń Abaı-Tekesý aýylyndaǵy orta mektepke dırektordyń orynbasary bolyp aýysady.  Jańa qyzmet Tursynbaı Ábdihalyqulyn kásibı turǵydan ysyltyp, jumys tájirıbesin molaıta túsedi. Biliktiligi men rııasyz qyzmeti jas mamandy  óz ujymynda, aýyl jurtshylyǵy arasynda syıly janǵa aınaldyrady.

Atalǵan aýylǵa kıimi men kitaptary salynǵan bir chemodanmen kelgen jas ustaz kıeli Qazyǵurttyń baýraıynda júrip, 1971 jyly ózi sóz salǵan arý Kúlaısha Pernebekqyzymen shańyraq kóteredi. Osylaısha, et jaqyn jaqyn týǵan-týysy,  úı jaraǵy joq adamǵa otbasyn qurý qıyn bolǵanymen, dene múmkindiginiń shekteýligine qaramastan ómir aýyrtpashylyǵyna  boıusynbaǵan ustaz óziniń jarymen birge aýyl shetindegi kópqabatty tıptik baraktardy qonys etedi. Alǵashqy perzentteri osynda dúnıege keledi. 

HVIII ǵ. ómir súrgen áıgili franýz oıshyly Jan-Jak Rýsso óz shákirtimen baryn bólisetin shynaıy ustazǵa baǵyttaı: «Ustaz bolý óz ýaqytyn aıamaı, ózgeniń baqytyn aıalaý» dep qalaı dál sıpattaǵan deseńizshi. Osy oraıda bul sózder Tursynbaı Ábdihalyqulyna arnalyp aıtylǵandaı.  Sebebi, ol sabaq berý barysynda oqýshylarǵa tarıhty qurǵaq aıǵaqtarmen ǵana oqytpastan, halqymyzdyń ǵasyrlar boıy qordalanǵan qazaq memlekettiligi jylnamasymen bite qaınasqan baı aýyz ádebı murasynan jyr-dastandar oqyp, olardyń mátinine tarıh turǵysynan taldaý jasaıtyn. Sonymen qatar, oqýshylaryn bóle jarmastan, olardyń árbiriniń talap-qabiletine qaraı jumys jasap, ómirde maman retinde óz ornyn  tabýlaryna baǵyt kórsetip otyrdy. Arada kóp jyldar ótse de, ómirde óz jolyn tapqan shákirtteri ustazdarynyń óz isine berilgen jan, bilikti maman bolǵandyǵy týraly ózderiniń basqosýlarynda saǵynyshpen aıtyp, aýdandyq gazette udaıy jazyp keledi.   

Jumysy men otbasyndaǵy kúndelikti kúıbeńge qaramastan jas jigittiń ózi súıip aınalysatyn: álemdik klassıkalyq týyndylardy oqý, kóńili demdelip shabyty kelgen shaqta óleń jazý, sonymen birge, týǵan ólkeniń qatpar, biraq kóbinde beımálim tarıhynan syr tartý sııaqty yqylasty isteri boldy. Ásirese, atalǵandardyń sońǵysy - ólketaný isin aǵaı myqtap qolǵa alyp, ózine ómirlik serik etken-di. Tulǵanyń sońynda qalǵan murasymen tanysý barysynda kózge túsken «Týǵan jerge» atty óleńinen:

Lúpili júregimniń óziń deıdi,

Arqaýy názik jiptiń úzilmeıdi.

Týǵan jer tabyndyrǵan, saǵyndyrǵan,

Qol bulǵap, men mundalap kúlimdeıdi.

 

Qazyǵurt nardaı bolyp shóge salǵan,

Ańyzda «Áýlıe taý- keme qalǵan».

Baýraıyn mekendegen dıhan qaýym,

Jer túletken, baqytyn kúrep alǵan.

 

Qaptalda shynar  bop tur Alataýyń,

Kórkimen kóz tartady arsha- baýyń,

«Oıly shyń» bult  sáldeli kózben sholyp,

Deıtindeı kerek pe dep qar men jaýyn. –  degen shýmaqtardan týǵan jerine baǵyttalǵan shynaıy perzenttik mahabbatyn,  tabıǵaty sulý ólkeniń qoınaýyna kóz salǵan ańǵarympazdyqty, jaratylystyń mánine úńilgen zeıindilikti ańǵaramyz.

Ýaqyt jyljyp óte berdi. Biraq, qaıda júrse de bar ańsary ata-babasy  jerlenip, jastaı ketken ákesi  ómir súrgen týǵan aýlyna aýady da turady. Onyń ústine ákeden jalǵyz bolǵan soń, qara shańyraqtyń otyn óshirmeıin degen qazaqı qaǵıdaǵa adal bolǵan Tursynbaı, 1974 jyly aýylda mekteptiń jańa ǵımaraty aıaqtalyp, on jyldyq mektep ashylǵan soń otbasymen birge Aqqum aýylyna oralady.

Aýylǵa kelisimen tozyǵy jetip, qulaǵaly turǵan úıdi qaıta jóndep, ómiriniń jańa kezeńin  bastaıdy. Burynǵy Qyzylásker, qazirgi Q.Tynybekov atyndaǵy orta mektepte tarıhı pániniń muǵalimi, dırektordyń orynbasary bolyp, ózi ómirden ótkenshe otyz jyldan astam ýaqyt  qyzmet atqardy.

Kásibı biligi men qajyrly eńbegi úshin kóptegen marpattarǵa da ıe bolady. 

О́zimiz oqýshy kezde ańǵarǵanymyz aǵaı kózildirigin kıip, kúndelikti jazylǵan barlyq merzimdi basylymdy túgeldeı súzip, oqyp shyǵatyn. Keı kezderde keshkiqurym júre qalsaq, ózi kúnuzaq bolatyn bolatyn mektep ǵımaratynan  shyǵyp, qolynda kitaptary bar aıańdaı basyp  úıine bet alǵan aǵaıdy kóretinbiz.

Aǵaı kókiregi qazyna, kemel bilimdi jan bolatyn. Sabaqtan tys úzilis ýaqytynda da jas balalar ol kisiniń janyna úıirilip, áńgimesin tyńdaýdy jaqsy kóretinbiz. Qolynan bilim ala júrip, bozbala shaǵymyzda Tursynbaı aǵaıdyń tek tarıh, geografııa jáne ádebıet pánderin ǵana emes, sonymen qatar, endi táýelsizdikke qol jetkizgen jas memleketimizdiń saıasatyn jaqsy baǵdarlaıtyndyǵyna kýá boldyq. О́z áriptesteri, aýyl adamdary nemese oqýshylar arasynda bolmasyn onyń daýsy alystan sańqyldap estilip turatyn.

Saıasatty saraptap, baǵdarlaı alǵandyǵynan bolar táýelsizdiktiń alǵashqy jyldarynda keńestik oqý baǵdarlamasy jaramsyz bolyp,  jańa baǵdarlama oqý úderisine enip úlgermeı turyp aǵaıymyz memleketimizdiń tarıhyn jańa kózqaraspen ári asqan janashyrlyqpen oqyta bildi. Osy kúni ǵana, sol jyldary qazaq halqynyń etnogenezi, Qazaq handyǵynyń negizdelýi taqyryptarynda sabaq ótkende aǵaıdyń mektep baǵdarlamasynyń shekarasynan shyǵa saq pen ǵunnan bastap, qaǵanattar kezeńimen jalǵap, Altyn Orda jáne Ábilhaıyr handyǵymen túıindeıtin tereń tarıhı  bilimimen qatar, babalarymyzdyń bet-pishinin jan-jaqty sýretteı otyra salalyq antropologııa ǵylymynan, handyqtyń kórshi memlekettermen baılanys tarıhyn  kezeń–kezeńimen saraptaý arqyly dıplomatııa men halyqaralyq qatynastar syndy  salalardan da beıhabar bolmaǵandyǵyna kóz jetkizemiz. Árıne, oqýshy bolǵandyqtan ol kezde atalǵandaı keshendi ustanymdy, júıeli bilimdi biz tıisinshe baǵalaı almadyq.

Aǵaıdyń sabaqtarynyń taǵy bir ereksheligi onyń barysynda shybynnyń ushqan yzyńy estiletindeı tynyshtyq ornaıtyn. Ustazymyzdyń kókireginen shyqqan qońyr úni synyp iship toltyra bastaýymen, barsha oqýshylar beıne bir qyzyqty kórkem fılm tamashalap otyrǵandaı kúıge enip, sabaqtyń aıaqtalǵanyn qońyraý úni jetkende biraq biletinbiz. Osy oraıda, aǵaıdyń bala psıhologııasyn tereń biletin jan bolýymen qatar, kórkem, kúndelikti az kezdesetin shuraıly  sózge ıelik etken sheshendik qasıetin de aıtýǵa tıispiz. Atalǵan qasıettiń damýyna stýdenttik ortasy men jas shaǵynan kitapty janyna serik etýi yqpal etse kerek.

Tursynbaı Ábdihalyquly oqýshylardy oqýdan tys ózindik izdený jumystaryna da jumyldyra bildi. Ol kisiniń bastamasymen, oqýshylardyń belsendi qatysýymen mektepte mýzeı  uıymdastyryldy. Mektep mýzeıinde aýyl, aýdan tarıhyna qatysty eski qujattardan bastap, kóne qumyralar, babalarymyz sharýashylyqta qoldanǵan eski zattar, at ábzelderiniń detalderi, nıkolaı kezeńiniń tıyndaryna deıin, sonymen qatar, aýyl aýmaǵynan tabylǵan mıneraldar jınaqtalǵan-dy. О́z  «qazynasyn» taýyp kelgen ár oqýshymen ustaz jumys jasap, zattardy muqııat tirkep, mýzeı sóresine qoıatyn. Sabaqqa qosymsha atalǵandaı quramdas oqýshylardyń qyzyǵýshylyǵyn eselep arttyrýshy edi. Tarıh páni kóbinde sol mýzeıde ótetin. Osylaısha, Tursynbaı Ábdihalyquly, týǵan jerdiń tarıhyn túgendeýdegi ólketanýshylyq qyzmetin sóz júzinde emes, is júzinde atqarǵan jan.

Oqýshylyq kezeńnen beri  arada kóptegen jyldar ótse de  ol kisiniń ólkemizge qatysty «Kúltóbe men Mártóbeniń tarıhymyzdaǵy mańyzy», «Qataǵan qyrǵyny jáne aýdan tarıhy» «Tóle bıdiń Abylaı hannyń ómirindegi róli», «Jergilikti qazaqtardyń bıik betkeılerge sý shyǵarý tehnologııasy», «Qazaq –jońǵar soǵysy»  jáne t.b taqyryptardaǵy qyzyqty áńgimeleri áli jadymyzda.

Mektepte Tursynbaı aǵaıdyń qatysýynsyz kópshilik sharalar ótpeıtin. Ádette, kóp sharalardy ózi josparlap, júrgizetin. Joǵaryda aıtqandaı, qatal taǵdyry aýyr dene eńbegine múmkindik bermegenimen, Tursynbaı Ábdihalyquly, ustazdyqpen qatar kóp ýaqytyn ózin–ózi jetildirýge arnaǵan jan. Kóńili tebirenip, shabyttanǵan shaqtarda qolyna qalam alyp, óleń joldaryn qaǵazǵa túsiretin bolǵan. Biraq, shyǵarmashylyǵy týraly kóbinde zamandastary bilmegen. О́zi dúnıeden ótkennen keıin, sońynda óleńderi hattalǵan birneshe sarǵaıǵan  qoıyn dápterler qalypty. О́leńderi ár sarynda jazylǵan.

Mátinniń basynda bir shýmaǵyn keltirgen «О́z jolyńdy óziń tap» dep atalatyn óleńiniń jalǵasynda:

Adam kóńili – názik jip,úzip alma, abaıla,

Túzý bolsyn nıetiń, jurttyń kózi sharaına.

Oıdaǵy ylǵı bolmaıdy, qur jelikke berilme,

Mal tappaıtyn adam joq, úlesiń bar seniń de.

 

Shyndyq sózdi aıta bil, taý qozǵalyp ketpeıdi,

Adaldyqqa júgingen, báısheshekteı kókteıdi.

Orynsyzǵa kılikpe, aram oıyń bolmasyn,

Ash kózdenbe, ynsap qyl, qulqynǵa taý ornasyn. –degen sózderi arqyly bir jaǵynan jas býynǵa qýat bergen bolsa, ekinshi jaǵynan adaldyqty tý etýge shaqyrady.

«Adamnyń kóńili aq qardaı» dep atalatyn kezekti óleńinen:

Ulpa qar appaq- aq mańdaı,

Kórisip jermen jatqandaı.

Oıynǵa shyqqan balany,

Aıasy qushyp jatsynbaı.

Tútese boran ashynǵan,

Toltyryp saıdy basylǵan.

Bop kóriner sondaıda,

Kúnásin jerdiń jasyrǵan.

Aınala appaq, qar appaq,

Otyrsań oıdy salmaqtap.

Adamnyń kóńili aq qardaı,

Bolsa eken deısiń armandap!- degen ushqyr qııalmen úılesken fálsafalyq ustanymdy da ańǵarǵandaı bolamyz.

Shańyraq kóterip, áke jurtyna oralǵanda perzent retinde boıyn qýanysh kernegeni sózsiz. Sondaı sátte ómirde kórgen  qıynshylyqtaryn bir sátke umytyp, kóńil tebirenisi kelesideı shýmaqtar túrinde tógilgen eken:

Súzgektep syrtqa  shyǵarǵan,

Kezi de boldy shydadym.

Taǵdyr kep soqsa qýarǵan,

Eńbekpen bedel quradym.

 

Adaldan dúnıe óndirmeı,

Kim kórgen baqyt turaǵyn.

Ul –qyzym ósti, sóndirmeı,

Áýlettiń jaqtym shyraǵyn.

Tursynbaı Ábdihalyqulynyń kindiginen tórt ul jáne bir qyz tarady. Bilimdi muǵalim óz ónegesin artyndaǵy urpaqtaryna da berip, olardy ózi sezinbegen ákelik meıirimge bólep ósirdi. Nátıjesinde, onyń shańyraǵynan áke jolyn kórgen, bilimdi ári tárbıeli  urpaq ósip shyqty.

Tuńǵyshy Aınur Tursynbaıqyzy, áke jolyn qýyp qazaq tili men ádebıetiniń muǵalimi atandy. Búginde bes bala tárbıelep otyrǵan ana.

Uldan úlkeni – Aıdos Ábdihalyqov, fızıka-matematıka ǵylymdarynyń kandıdaty. L.N.Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa Ulttyq ýnıversıtetinde ustazdyq qyzmet atqardy. Memlekettik tildi meńgerý deńgeıin baǵalaıtyn QAZTEST júıesin negizdep, qoldanysqa  engizgen azamat. 

Ekinshi uly – Jandos Ábdihalyqov, munaı –gaz salasynyń mamany. Qazirgi ýaqytta jeke kásipkerlikpen aınalysýda.

Úshinshi uly – Eldos Ábdihalyqov QR Qarýly kúshterinde qyzmet etken kadrlyq ofıser bolatyn. Dertke shaldyǵyp, 2005 jyly ákesiniń kózi tirisinde mezgilsiz dúnıe saldy.

Kishi uly – Shyndos Ábdihalyqov kóp jyldan beri medısına salasynda eńbektenip keledi. Qazirgi ýaqytta Túrkistan oblysy, Tóle bı aýdany, Leńgir qalalyq aýrýhanasy Bas dárigeriniń orynbasary. 

 Búginde tutas elimizde tarydaı shashylyp, eńbektenip jatqan júzdegen, tipti myńdaǵan shákirtterge dáris bergen, ómirde jol siltegen  esil ustaz aramyzda joq. Tursynbaı Ábdihalyquly, qurmetti eńbek demalysyna shyqqanymen ekinshi úıine aınalǵan mekteptegi qyzmetin az júktememen jalǵastyra berdi. 2006  jyldyń  sáýir aıynda alpys beske qaraǵan shaǵynda dúnıeden ótti.

Jyldar óte ustazymyzdyń ómir belesterin zerdeleı otyra shyn mánindegi segiz qyrly, bir syrly tulǵany tanımyz. Áý bastan aıqyndalǵan bıik meje, almas qylyshtyń  júzindeı muqalmas jiger,  óz salasyna degen erekshe  súıispenshilik qana adam balasyn maqsatyna jetkizse kerek. Al Tursynbaı Ábdihalyquly óziniń ómirlik mıssııasyn abyroımen atqarǵan  jan. Osy sátti paıdalana otyra sharapatyn kórgen barsha shákirtteriniń atynan baqul bol ardaqty  ustaz demekpin! Taýlar alystaǵan saıyn bıikteı túsedi....

 

Ustazǵa degen saǵynyshpen,

Varshava ýnıversıteti, Saıası ǵylymdar jáne

halyqaralyq qatynastar fakýltetiniń

doktoranty – Jandos Áýelbekuly Karınbaev

 

Sońǵy jańalyqtar

Demalys kúnderi aýa raıy jyly bolady

Qazaqstan • Búgin, 11:25

Qazaqstanda dollar arzandady

Ekonomıka • Búgin, 11:21

Úrjarda ury ustaldy

Aımaqtar • Búgin, 09:31

Qazaqstanda 78 adamnan koronavırýs anyqtaldy

Koronavırýs • Búgin, 09:12

Bir adam eki adamnyń ómirin qutqara alady

Medısına • Búgin, 08:34

Imanbektiń ıirimderi

Rýhanııat • Búgin, 08:31

Qaıtqan qarjyda qaıyr bar

Qarjy • Búgin, 08:25

Ádiletsiz úkimniń álegi me?

Saıasat • Búgin, 08:24

Aýrýhanaǵa shabýyl jasady

Qoǵam • Búgin, 08:23

Oqýshylarǵa qýanysh syılady

Aımaqtar • Búgin, 08:14

Top balaǵa qysqy kıim áperdi

Rýhanııat • Búgin, 08:13

Egisti ártaraptandyrýǵa mán berildi

Oqıǵa • Búgin, 08:08

Qyrmanda – qyzý eńbek

Aımaqtar • Búgin, 08:02

Uqsas jańalyqtar