Ekonomıka • 13 Tamyz, 2020

Kenjelegen salany kóteretin kúsh qaıda?

133 ret kórsetildi

«Aspannan qurym jaýsa da, qulǵa ultan tımeıdi» degenniń kerin qazir otandyq aýyl sharýashylyǵynan kórip otyrmyz. Bylaı qarasańyz, salany damytýǵa baǵyttalǵan memlekettik baǵdarlamalar kóp. Biraq sol baǵdarlamalardyń aýyl sharýashylyǵyna tıgizip jatqan shapaǵaty shamaly. Sol sebepti de agrosektordaǵy eńbek ónimdiligi bir adamǵa shaqqanda 5 myń dollardan aspaı tur. Muny agroónerkásip keshenin damytý máselesine qatysty ótken respýblıkalyq keńeste Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev ta basa aıtty. О́zge elderde, máselen kórshi Reseıde bul kórsetkish bizden 3,7 ese kóp bolsa, Belarýste 6,7 ese joǵary eken. Osynyń ózi-aq Qazaqstanda aýyl sharýashylyǵynyń basqalarmen salystyrǵanda qanshalyqty kenjelep qalǵanyn ańǵartady.

 

Oryndalmaǵan baǵdarlamalar nege qabyldanǵan?

Sońǵy kezde arnaıy memlekettik baǵ­dar­lama boıynsha aýyl sharýashylyǵy­na baǵyttaý qarastyrylǵan qarjynyń ózi­ tolyq kólemde bólinbeýi jıi qaıta­la­­natyn bolǵan. Bul máseleni jaqynda Par­lament Senatynyń depýtaty Murat­baı­ Joldasbaev Úkimettiń aldyna qoıǵan edi. Onyń aıtýynsha, Agrónerkásip ke­she­nin damytýdyń 2017-2021 jyldarǵa ar­nal­ǵan memlekettik baǵdarlamasy qabyl­dan­ǵanda barlyq mınıstrliktermen, sonyń ishinde Ulttyq ekonomıka jáne Qarjy mınıstr­ligimen de kelisilgen. Osy baǵ­darlama boıynsha 2018 jyly salany da­mytýǵa 454,2 mlrd teńge bóliný kerek bolsa, is júzinde 342 mlrd teńge bólingen (bólinbeı qalǵan qarjy kólemi 112 mlrd teńge). О́tken jylǵa josparlanǵan 507,6 mlrd teńgeniń tek 422 mlrd teńgesi ǵana tıisti maqsatqa jumsalǵan. Sonyń saldarynan baǵdarlamada kórsetilgen josparly 40 kórsetkishtiń tek 25-si ǵana oryndalypty.

– Mundaı jaǵdaı burynǵy memlekettik baǵdarlamalarda da bolǵan edi. Mine, qazirgi baǵdarlamada da osy jaǵdaımen betpe-bet kelip otyrmyz. Eger qarjylyq jaǵy tolyq bekitilmese, biz ony ne úshin qabyldaımyz? – dep keıistik bildirdi senator Muratbaı Joldasbaev.

Ras, baǵdarlamadaǵy qarjylandyrý talaptary oryndalmasa, ony jarty joldan tastap kete berse, áý bas­ta ne úshin qabyldanǵan? Baǵdarlamada kóz­delgen maqsatty ındıkatorlardy oryn­daýdy maqsat etpeıtinimiz qalaı? Jaýa­by joq suraqtar. О́kinishke qaraı, Qa­zaqstanda aýyl sharýashylyǵy ónerkásibi ke­shenin damytý is júzinde osylaı júrip jatyr. Eger elimizde jeke qosalqy sharýashylyqtar bolmasa, shetten tasylatyn aýyl sharýashylyq ónimderiniń kólemi qazirgiden de kóp bolar edi.

 

Qosalqy sharýashylyqtar qaǵajý kórip otyr

Iá, elimizdegi qosalqy sharýashylyqtar memleketten bir tıyn qarjylaı qoldaý kórmese de, eshqandaı memlekettik sýb­sı­dııalarǵa qol jetkizbese de, aýyl sha­rýa­­shylyq ónimderiniń basym bóligin óndiredi. Máselen, byltyr respýblıka boıynsha tutynylǵan sıyr men qoı eti­niń 57 paıyzy jeke aýlalardan alyndy, súttiń 73,5 paıyzyn solar berdi. Kar­top pen qyzanaqtyń jáne basqa da kók­­ónis túrleriniń 60-70 paıyzyn bu­ryn­ǵysha jeke aýlalar ósiredi. Jalpy, bizde mal da, et pen sút te, kókónis te je­ke qosalqy sharýashylyqtardyń úle­sin­­de. Iri sharýa qojalyqtary men úl­ken argoqurylymdardyń úles salma­ǵy qosal­qy sharýashylyqtarmen salys­ty­­rýǵa da kelmeıdi. Biraq sýbsıdııa da, mem­lekettik qoldaý da, nesıe de bizde eń bi­rinshi osy iri qurylymdarǵa tıedi. О́ıt­keni olardyń qolynda kepildikke qoıar múlki bar, qomaqty kapıtaly, qym­bat tehnıkalary bar. «Kúlsheli bala súı­mekke jaqsy» degendeı, bankter de záýde aýylsharýashylyq qurylymdaryn qar­jy­landyra qalsa, eń birinshi osyndaı iri qurylymdarmen «istes» bolǵandy durys kóredi.

Olaı bolsa, shaǵyn qurylymdardyń bul áleýetin eskeretin kez kelgen sııaqty. Qosalqy sharýashylyqtarǵa, shaǵyn agro­qurylymdarǵa qoldaý kórsetýdiń jańa júıesin iske qospasaq, erteń eldiń azyq-túlik qaýipsizdigine qaýip tónýi múmkin. Qa­zaqstan Fermerler odaǵynyń tóraǵasy Jıgýlı Daırabaevtyń da shyryldap júrgen sebebi sol.

– Elimizde 212 sharýa qojalyǵy bar, sonyń 10-12 paıyzy ǵana Úkimettiń kóme­gine qol jetkize alady. Qazirgi almaǵaıyp ýaqytta «QazAgro» holdıngi sııaqty qury­lymdar óz erejelerin jeńildetip, ne­sıeniń árbir sharýaǵa qoljetimdi bolýyn­ oılastyrǵany jón jáne ony eń arzan ba­ǵamen uzaq merzimge berýi tıis. О́ıtkeni sol shaǵyn qojalyqtar erteń eldi azyq-túlikpen qamtamasyz etedi. Bizge sony túsinip, júıeni ózgertetin ýaqyt jetti emes pe? – deıdi ol.

Iá, qarjylyq qoldaý qurylymdary kepildik nesıe saıasatyn, jalpy aýyl sharýashylyǵyn qarjylandyrý saıasatyn túbegeıli ózgertpese, saladaǵy túıtkildi máseleler sheshimin tappaıdy.

Ártúrli aqparlardyń ishinde aǵyl-tegil bolyp kórinetin sheteldik ınvestısııanyń agrosektordaǵy kólemi bizde bar-joǵy 1 paıyz ǵana. Otandyq agrarshylardy bank­ter de shetqaqpaı qylady. Seńbeseńiz qarańyz, bizde bank­ter nesıesiniń tek 1 paıyzy tamaq ónerkásibi salasyna buıyrady. Al aýyl sharýashylyǵyna bank bólgen barlyq nesıeniń 0,1 paıy­zy ǵana tıedi eken. Bul endi aýyl sharýashylyǵy bankter tarapynan múldem qarjylandyrylmaıdy degen sóz.

 

Tehnıka parkiniń 80 paıyzy tozǵan

О́kinishke qaraı, el ekonomıkasynyń draıveri bolýy tıis deıtin aýyl sharýashy­lyǵy tozyǵy jetken eski arbany eles­tetedi. Qaı jaǵynan kelip qarasa­ńyz da,­ áı­­teýir ábden aqjem bolǵan prob­lema­nyń­ ústinen shyǵasyz. Aýyl sharýa­shy­­ly­ǵyn­daǵy tehnıka parkiniń budan 20 jyl buryn da 80 paıyzy eski edi. Qazir de solaı.

Jalpy, álemde tehnıkalyq progress degenińiz jedel qarqynmen damý ústinde. Buryn bes jyl bolsa, qazir árbir úsh jyl saıyn ınjenerlik-tehnıkalyq sheshimder boıynsha jasalǵan jańa tehnıkalar qoldanysqa engizilip jatyr. Bul salanyń qaryshtap damyǵany sondaı, az shyǵyn shyǵaryp, kerisinshe alqaptan mol ónim alýǵa beıim tehnıkalar da kóptep jasaldy. Biraq sonyń bári elimizdi aınalyp ótip jatqandaı. Múldem joq deýge bolmas, jalpy sharýa qojalyqtary osydan 20 jyl, tipti 30 jyl burynǵy tehnıkalaryn jamap-jasqap jumystaryna paıdalanyp júr.

– Bizde aýyl sharýashylyǵyndaǵy eń­bek ónimdiliginiń tómen bolýynyń bir se­bebi – osy. Eski tehnıkalar­men­ biz qan­daı joǵary ónim alamyz? Onyń ústine tyńaıtqysh degendi múl­dem qoldanbaımyz. Kondısııasyna jet­ki­zilmegen tuqymdar paı­dalanamyz. Sonyń­ saldarynan ónim kólemi de tómen. Mysaly, «Rodına», «Zen­chenko» sııaqty iri sharýashylyqtar jaqsy teh­nıkalar qoldanady, tyńaıtqyshty qa­­jetti mólsherde paıdalanady, sapaly tuqym sebedi. Nátıjesinde aýa raıy­na qaramastan, jylda mol ónimdi turaq­ty túrde alady. Biz eldiń azyq-túlik qaýip­siz­digin qamtamasyz etýdi maqsat etsek, so­­ǵan sáıkes baǵdarlama da jasalyp, onyń qarjylyq sharalary tolyq qamtamasyz etilýi tıis, – deıdi Senat depýtaty Murat­baı Joldasbaev.

 

«Alqaptan sórege deıin» jetse eken

Tótenshe jaǵdaı rejimin qamtamasyz etý jónindegi memlekettik komıssııanyń qorytyndy otyrysynda Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev «Úkimetke «Atameken» UKP-men birlesip, birneshe óńirdegi aýylda «alqaptan sórege deıin» kooperasııalyq tizbegin damytý boıynsha ilkimdi jobany iske qosýdy tapsyrǵany belgili. Bul óte ózekti másele. О́ıtkeni bıylǵy kóktemde Túrkistan óńiriniń sharýa qojalyqtary erte pisetin qyryqqabatyn der kezinde saýda sórelerine jetkize al­maı qınalǵany eldiń esinde. Bul jaǵ­daı bizde aýylsharýashylyq ónimin óndi­rý­shiler men óndeýshi kásiporyndar jáne sa­týshy saýda jelileri arasynda bir júıe­ge keltirilgen baılanys joq ekenin jáne basqa da kóp jaıdyń betin ashyp bergen bolatyn.

Mamandardyń paıymdaýynsha, birin­­shiden, bizde aýyl sharýashylyǵy ónim­derin naryqqa jetkizýdiń durys logıstıkasy uıymdastyrylmaǵan. Ekinshiden, el óńir­leri arasynda tıisti baılanys orna­tyl­maǵan, soltústik oblystardyń tur­ǵyn­dary men mekemelerin ońtústiktiń ónim­derimen qamtamasyz etý joldary joq.

Bir «qyzyǵy» biz óz ishimizde osylaı óńirlerimizben baılanysa almaı, birimizdiń ónimimizdi birimizge jetkizýge shamamyz jetpeı jatqanda, kórshi О́zbekstannyń erte pisken ónimderi Qazaqstan aýmaǵy arqyly Reseıge toqtaýsyz tasylyp jatyr. Tipti ortadaǵy deldaldar ózbekstandyq ónimderdi Túrkistan oblysynyń ónimderi retinde Reseıge reeksport jasaǵanyn basqa emes, Parlament senatynyń depýtaty Álı Bektaev basa aıtyp, Úkimetke depýtattyq saýal joldaǵan edi. «...Tek soń­ǵy úsh aıdyń kóleminde temir jol arqyly О́zbekstannan kelgen 24 myń ton­naǵa jýyq túrli kókónis ónimderi Reseıge reeksport jasalynǵan. Bul óz kezeginde, negizinen maıda jáne jeke qojalyqtardan quralatyn jergilikti taýar óndirýshilerdiń básekelestigin tómendetip, ónimderiniń ótpeı qalýyna áserin tıgizip jatyr» degen edi ol depýtattyq saýalynda.

Úkimet, árıne sharýa qojalyqtaryna qoldaý qarjy bólip, ónimderin sórege jetkizý joldaryn uıymdastyrǵan boldy. Biraq osy ózbekstandyq ónimderge qatysty qandaı shara qabyldandy? Sheka­radan ónimderdi ótkizý barysy baqylaýǵa alyndy ma? Bul suraqtar basy ashyq kúıinde qaldy.

Jalpy, bul másele sý betine qalqyp shyqqan eken, endi nazardan tys qal­maýy kerek. Bul faktiler bizdegi deldal­dar­dyń naryq zańyn óz qoldaryna alyp, oılaǵanyn jasap otyrǵanyn kór­setedi. Tamyryn tereńge jiberip alǵan del­daldarǵa tosqaýyl qoımasa, bıyl túr­kistandyq dıqandar kıgen kepti ózge óńirdegiler de tartýy múmkin. Sondyqtan «alqaptan sórege deıin» jobasyn jaı ǵana el ishindegi kooperasııalyq tizbek dep emes, ulttyq múdde, ulttyq ónim óndirýshilerdi qoldaý, qorǵaý jobasy dep uqqan durys. Bul jobaǵa barlyq múddeli qurylymdar osyndaı kózqaras tanytsa, budan ulttyq ekonomıka utary anyq.

 

Meńdolla ShAMURATOV,

jýrnalıst

Sońǵy jańalyqtar

Demalys kúnderi aýa raıy jyly bolady

Qazaqstan • Búgin, 11:25

Qazaqstanda dollar arzandady

Ekonomıka • Búgin, 11:21

Úrjarda ury ustaldy

Aımaqtar • Búgin, 09:31

Qazaqstanda 78 adamnan koronavırýs anyqtaldy

Koronavırýs • Búgin, 09:12

Bir adam eki adamnyń ómirin qutqara alady

Medısına • Búgin, 08:34

Imanbektiń ıirimderi

Rýhanııat • Búgin, 08:31

Qaıtqan qarjyda qaıyr bar

Qarjy • Búgin, 08:25

Ádiletsiz úkimniń álegi me?

Saıasat • Búgin, 08:24

Aýrýhanaǵa shabýyl jasady

Qoǵam • Búgin, 08:23

Oqýshylarǵa qýanysh syılady

Aımaqtar • Búgin, 08:14

Top balaǵa qysqy kıim áperdi

Rýhanııat • Búgin, 08:13

Egisti ártaraptandyrýǵa mán berildi

Oqıǵa • Búgin, 08:08

Qyrmanda – qyzý eńbek

Aımaqtar • Búgin, 08:02

Úlkendi syılaý – úlken fılosofııa

Rýhanııat • Búgin, 07:59

Máńgi qazaq kúntizbesi

Tanym • Búgin, 07:52

Uqsas jańalyqtar