100 • 14 Tamyz, 2020

Qyzyl Qazaqstan (Qazaq Respýblıkasyn qurý jónindegi Dekretke – 100 jyl)

83 ret kórsetildi

Bizdiń el Keńester bıligi astynda 71 jyl ómir súrdi. Osy jyldarda shyńǵa da shyqtyq, quzǵa da quldyradyq, aqyry, sonsha ýaqyt ishinde bastan keshken barsha jeńisterimiz ben jeńilisterimizdiń, ásirese alapat asharshylyqqa ushyrap, shybynsha qyrylýymyzdyń óteýine, táýelsizdik týyn kóterýge múmkindik aldyq. Al sovet ókimetiniń basty basshy organdary Búkilreseılik Ortalyq Atqarý Komıteti men Halyq Komıssarlary Keńesiniń 1920 jylǵy 26 tamyzda shyǵarǵan qujaty keńestik qazaq memlekettiginiń týǵan kúnin shegelep kórsetken tarıhı qaýly – Avtonomııaly Kırgız (ıaǵnı Qazaq) Sosıalıstik Sovettik Respýblıkasyn qurý týraly Dekret bolatyn.

Kollajdy jasaǵan Amangeldi Qııas, EQ

Qazaq Respýblıkasynyń týyn tigý­ge pursat arnaıy Dekretpen bolshe­vızm bıiginen berilgen. Tıisinshe bul mem­lekettik birlik joǵarydan kózdelgendeı, taptyq negizde quryldy. Kúshtiniń quqymen ómir súrýin toqtatýǵa májbúr bolǵan Alash avtonomııasynyń qaıratkerleri osy taptyq memlekettik birlikke qyzmet etti. Neoımperııa bıliginiń ruqsatymen qurylyp jatqan respýblıka aýqymynda ańsaǵan eldik múddelerine qol jetkizýge kúsh-jigerlerin jumsady. Sóıtip qury­lysyna solar da belsene atsalysqan Qazaq Respýblıkasy tap týymen Sovet ókimetiniń qolastynda damý baǵytymen júrdi. Teristik-batys óńirlerde Reseı Federasııasyndaǵy Avtonomııa retinde bastaǵan eldik tirshiligin jer-sýy men halqyn 1925 jyly bir shańyraq astyna jınap, baıyrǵy «qazaq» atyn ózine resmı túrde qaıtara otyryp jalǵastyrdy.

Biraq irgesin keńeıtse de, Qazrespýb­lıka sol qalypta beıbit órkendeý jolyna túse almady. Máskeý bergen basshynyń jetegimen aýyldarda «shaǵyn revolıýsııa» órti tutatylyp, taptyq syna qaǵyldy. Sóıtip ishki áleýmettik arazdyqtar qol­dan órshitildi. Kóp uzamaı, 30-jyldary, ortalyq óńirlerdegi revolıýsııalyq ózgeristerden qalmaýǵa tyrysyp, qýyr­shaq respýblıkaǵa tán quldyq sanamen solaqaı reformalar júrgizildi. Qýyr­shaq respýblıkadaǵy áskerı kúshter ke­leńsiz tárkileý men júıesiz salyqtarǵa qar­sylyq bildirgen kóterilisshilerdi jýasytyp, baǵyndyrdy. Qýyrshaq respýblıka qaıratkerleri Ortalyqqa kózsiz eminýi saldarynan el ishinde is júzinde jasandy asharshylyq saıasaty óristedi. Respýblıka basshylyǵy jer-jerden túsken ashtyqtyń alǵashqy dabyldaryna kóz juma qarady. Sodan halqynyń jartysyna jýyǵy qyrylǵan ulttyq apatty bastan keshti.

Aqyry qasiretti kezeń de artta qalyp, Qazaq Respýblıkasynyń jańa basshylyǵy ólkedegi halyqtyń asharshylyqtan aman qalǵan bóligin mádenıet revolıýsııasyn jasaýmen serpiltti. Keńestik qurylys aıasynda mektepter kóbeıdi, joǵary oqý oryndary ashyldy, ónerpazdarǵa kóńil bólindi, baıqaýlar ótkizildi. Ulttyq óner qudiretiniń 1936 jyly arnaıy ótkizilgen dekada barysynda Máskeýdi dúr silkindirýi respýblıkamyzdyń av­to­nomııalyq mártebeden joǵarylap, odaq­­qurýshy «táýelsiz memleketter» qa­ta­ryna kirýin múmkin etti. Osy uly oqı­ǵanyń artynsha Úlken terror bastaldy. Jurt jappaı saıası qýǵyn-súrginge túsirildi. Odan halqymyz ortaq otan bolyp turǵan sovettik ımperııanyń ekinshi dúnıejúzilik soǵysta shekken qasiretin birge bastan keship, qaharmandyqtyń úzdik úlgilerin kórsetti. Jeńiske táýbe etip, soǵys aýyrtpalyqtarynan halyq endi eńse kótere bergende, 50-jyldary, qazaq jerine «tyń kóteremiz» degen tátti uranmen ımperııanyń eýropalyq bóliginen baq izdeýshiler nópiri tógildi. Sonyń saldarynan Uly Dala jańasha otarlandy. Qazaq óz Respýblıkasynda bar bolǵany 29 paıyzyn quraǵan ulttyq azshylyqqa aınaldy. Alaıda ulttyq rýh qýaty jurtymyzdy alǵa jeteleı berdi. 60-70-jyldarǵy beıbit ómirde demografııalyq dúmpý úderisi oryn aldy. San jaǵynan da, sapa jaǵynan da ósti. Oqydy, jetildi. Biraq ulttyq múd­deleri tolyq qanaǵattandyrylmaı, shek­teý kórip turdy. Muny aldymen jas­tar ótkir sezinip, narazylyq tanyt­ty. Ortalyqtyń óktem ozbyrlyǵy múldem shekten shyqqanda, beıbit ereýildi saıa­sı kóteriliske ulastyrdy. Qatań totalı­tarlyq qursaý osylaı shytynap, keńestik ımperııanyń ózge óńirlerinde de týǵan bulqynystar nátıjesinde múldem qaý­sady. Sóıtip halqymyzdyń alty múshelge jýyq buralań joly, aqyry, ańsaýly egemen eldikke alyp keldi...

Az-kem sheginis jasaıyq. Barlyq tarıhı ózgeristerdiń kózi kúllireseı jeke-dara bıleýshisiniń taqtan túsýi bolǵany barshaǵa belgili. Bolashaq memlekettik qurylym túri Búkilreseılik Quryltaıshy jınalysta anyqtalyp, belgilenedi degen úmit kózi ashyq qaýym aldynda jar­­qyrap janyp turdy. Memlekettik dýma­nyń Komıteti qurǵan Ýaqytsha úkimet Reseı Imperııasynyń ornyna Re­seı Respýblıkasy ornaǵanyn jarııalady. Biraq bılikti bolshevıkter basyp aldy da, ókimetti túgeldeı Sovetterge berý uranyn kóterdi. О́zderi usynǵan mem­lekettiń qurylym jaıyndaǵy jobany qabyl almaǵandyqtan, 1918 jylǵy 5 qań­tarda ashylǵan Quryltaıshy jınalys­ty birinshi jumys kúniniń sońynda-aq tarqatyp qýyp jiberdi. Ýaqyt ótken sa­ıyn Keńesterdiń jer-jerde kúsheıip bara jatqany anyqqa aınaldy. Sonda Búkil­qazaqtyq «Alashorda» Ult Keńesi Reseı Halyq Komıssarlary Keńesimen tikeleı kelissóz júrgizýdi maqul kórdi.

Jahansha Dosmuhamedov bastaǵan Alashorda delegasııasy Predsovnarkom Lenınge, Narkomnas Stalınge qazaq avtonomııasynyń jaıyn baıandady. Sovet úkimeti 1918 jylǵy sáýirdiń basynda Alashorda delegasııasyna qazaq isterimen shuǵyldanatyn arnaıy komıssarıat ashýǵa jáne taıaý mezgilde qazaq avtonomııasyn jarııalaýǵa ýáde berdi. Biraq artynsha-aq Alashordany sovet nıetine jat uıym dep tapty. Sóıtti de, Halkomkeńestegi kelissózde Dosmuhamedov delegasııasyna – tikeleı, Semeıdegi ortalyq Alashorda basshylaryna – tóte jeli arqyly bergen ýádesin tárk etip, qurǵan josparyn olarsyz, keńestik negizde oryndaýǵa kiristi.

Revolıýsııashyl qazaqtardyń kórnekti ókili Álibı Jangeldın bolǵany barshaǵa málim. Ol 1917 jylǵy kóktemde Petrograd­taǵy jańa ókimet minberinen qyrdaǵy qylmys jaıynda dabyl qaqty. Patsha ókimetiniń kelmeske ketkenine qaramastan, qazaq dalasynda eski bıliktiń jazalaýshy jasaqtary qandy oınaq salyp júrgenin, áli kúnge halyqty jýasytý sharalaryn toqtatpaǵanyn áshkereledi. Sol jyldyń jazynda Jangeldın Petrosovettiń ókili retinde Torǵaı dalasynda úgit-nasıhatpen aınalysqan. Sonysy úshin Ýaqytsha úkimettiń Torǵaı oblysyndaǵy komıssary Álıhan Bókeıhanovtyń ámirimen túrmege túsip, Petrosovet aralasqan soń ǵana bosatylǵan. Qazan tóńkerisinen keıin Torǵaı oblysynyń komıssary retinde Orynbordy aqtardan azat etýge qatysqan. Ol 1918 jylǵy naýryzda Orynborda Torǵaı oblysy Keńesteriniń sezin ótkizdi, sezdiń Sovet ókimeti ıdeıa­laryn tolyǵymen qoldap, basshylyqqa alǵany jaıynda Halkomkeńeske baıanhat jóneltti. Kóp keshikpeı Máskeýge ózi baryp, úkimet basshylarymen kezdesti, olar Torǵaı Keńesteri seziniń qaýlylaryn túgeldeı maquldady. Aqyldasa kele, Jansha Dosmuhamedov basqarǵan alash­or­dashylar delegasııasyna ýaǵda etil­gen qazaq komıssarıatyna jańasha túr berip, Ult isteri jónindegi halyq komıs­sarıatynyń janynan Qazaq bólimin ashý­ǵa kelisisti. 1918 jylǵy 11 mamyrda tıisti qaýly shyqty. Jangeldınniń usynysy boıynsha bólim bastyǵy bolyp, sovet ıdeıalaryn birden qabyl alǵan, Jangeldınniń senimdi kómekshisine aınalǵan, Torǵaı sezinde oblatkomnyń jaýapty laýazymyna saılanǵan eski rejim ıntellıgentteriniń biri Muhamedııar Tun­ǵashın taǵaıyndaldy.

RKFSR Ult isteri jónindegi halko­ma­ty­nyń Qazaq bólimi Qazaqtyń Sovet­tik Avtonomııasyn jarııalaýǵa daıyn­dyq jumystaryn azamat soǵysy ýaqy­tyndaǵy kúrdeli jaǵdaıda, erekshe tııa­naqtylyqpen júrgizdi. 1919 jylǵy ma­myrda Dala ólkesiniń Tótenshe komıs­sa­ry Álibı Jangeldın Qazaq Sovet avto­­nomııasyn qurý máselesi boıynsha áýeli I.V.Stalınniń, odan V.I.Lenınniń, so­syn taǵy da Stalınniń qabyldaýynda bolyp, aǵymdaǵy jaǵdaıdan týyndaǵan máseleler men olardy sheshý joldary jó­ninde aqyldasty. Erteńine Stalınniń basshylyǵymen Ult isteri halkomatynyń otyrysy ótti. Sol májiliste ólkeni basqa­ratyn áskerı-revolıýsııalyq komıtet qurý jáne onyń erejesin jasaý jaıynda mańyzdy sheshim qabyldandy. Mamyr – maýsym aılarynda Qazaq revolıýsııalyq komıtetin qurýdyń ártúrli qyrlaryn pysyqtaýdy kózdegen birqatar komıssııa jumys istedi. Qurylmaq Qazrevkomnyń Erejesin jasaýǵa Narkomnastyń Qa­zaq bólimi tikeleı qatysty. Ult isteri jó­nindegi halkomat komıssııasy jasaǵan joba 1919 j. 25 maýsymda Ult isteri, Ishki ister, Jer-sý, Syrtqy ister halko­mat­­tarynyń, Búkilreseı Bas shtaby men Túrkistan Respýblıkasynyń ókilde­rinen quralǵan vedomstvoaralyq komıssııada qazaq delegasııasynyń (Álibı Jangeldın, Muhamedııar Tunǵashın, Qusaıyn Bekentaev, Baıqadam Qaraldın) qatysýymen qaraldy. Qazaq ólkesin bas­qaratyn Revolıýsııalyq komıtet týra­ly ýaqytsha ereje 1919 jylǵy 10 shil­dede Predsovnarkom V.I. Lenın­niń tóraǵalyǵymen ótken RKFSR Halkom­keńesiniń qaýlysymen bekitildi de, sol kúni Lenın Qazrevkomdy qurý týraly Dekretke qol qoıdy.

Reseı respýblıkasynyń ortalyq óki­meti Revkomnyń alǵashqy quramyna je­ti adamdy bekitti. Qazrevkom tór­aǵa­sy – Stanıslav Pestkovskıı, múshe­leri – Álibı Jangeldın, Baqytjan Qa­ra­taev, Seıitqalı Meńdeshev, Ahmet Baıtursynov, Ábdirahman Áıtıev bol­dy. (Ádilin aıtý kerek, tóraǵalyqqa keńes­tik bılik ókili, ult komıssary Stalın ko­­­mı­tettegi qazaq múshelerdiń birin, atap aıtqanda Jangeldındi usynǵan, alaı­da qazaqtar ulttyq múddeni ishki ala­ýyz­dyqqa jyǵyp berip, qazaq isin bas­qaratyn adamdy úkimettiń óz ishinen usynýyn tabandylyqpen qalap otyryp alǵan). Bul quramǵa el ishindegi bel­sendi qyzmetkerlerdi Revkom múshesi quq­­yq­tarymen qosýǵa (kooptasııa jasaýǵa) Qaz­­­revkom qaqyly boldy. Erejede Qa­zaq ólkesiniń terrıtorııasy Túrkistan res­pýblıkasynyń, Qazaq seziniń jáne ortalyq Sovet ókimetiniń kelisimimen anyqtalady delinip, oǵan deıin Revkomnyń qaraýyna Astrahan gýbernııasyndaǵy qazaq terrıtorııasy, Oral, Torǵaı, Aqmola jáne Semeı oblystary kiretini atap kórsetildi. Revolıýsııalyq komıtettiń uıymdastyrylýyna baılanysty Narkom­nastyń Qazaq bólimi taratylatyn jáne onyń ornyna VSIK janynan Qazaq ólkesiniń úsh adamnan turatyn ókildigi ashylady delindi. Qazaq ólkesiniń jalpy sezin shaqyrý úshin Qazaq bólimi qurǵan Bókeı ordasyndaǵy Komıssııanyń ornyna Qazrevkomnyń janynan sol mindetterdi atqaratyn bólim ashylatyn boldy. Erejede barlyq atqarylýǵa tıis másele 19 tarmaqqa bólinip, naqtylana tujyrymdaldy.

Qazrevkomnyń turaqty jumys orny Orynborda bolady dep belgilendi. 1919 jylǵy 7 tamyzda revkom tóraǵasy Pestkovskıı partııanyń Ortalyq komı­tetine, Halkomkeńeske, Narkomnasǵa, Narkomnastyń Qazaq bólimine jedelhat salyp, Qazrevkomnyń Orynborǵa kelip jetkenin habarlady. RK(b)P Orynbor gýbernııalyq komıteti qaladaǵy jaqsy ǵımarattardyń birin (Sovet kóshesi, 10) Qazrevkomǵa arnap bosatyp, revkomnyń uıymdyq turǵyda qysqa merzim ishinde qalyptasýyna kómek kórsetti.

Revolıýsııalyq komıtetke, onyń bas­shylyǵy men múshelerine ózderine júk­telgen mindetterdi oryndaý úshin keń kólemdegi ókilettilik berildi. Buǵan mysal retinde Qazrevkom jaıyn (ǵalymdar S. Dáýletova, M. Ismaǵulovpen birge) tereń zerttegen akademık Salyq Zımanov «Kazahskıı revolıýsıonnyı komıssa­rıat» («Qazaq revolıýsııalyq komıteti») atty monografııasynda 1919 jylǵy 23 qa­rashada S.Meńdeshevke berilgen man­dattyń mazmunyn keltiredi. Onda revkom tóraǵasynyń orynbasary Seıitqalı Meńdeshevtiń ókilettikteri: «Qazaq ólke­sindegi Áskerırevkom bólimderi men bar­lyq sovettik mekemelerdiń qandaı da bolmasyn sheshimderin buzýǵa jáne ras­taýǵa, ...laýazymdy tulǵalardyń qaı-qaısysyn da qyzmetten alýǵa», son­daı-aq Áskerırevkomnyń kredıtteri men qarjy-qarajatyna qojaıyndyq jasaýǵa, áskerı jedelhattar joldap, tóte jelini paıdalanýǵa qaqyly ekeni aıtylǵan. My­saly osy Qazrevkomnyń 1920 jylǵy 5 naýryzdaǵy qaýlysymen Alash­orda mem­lekettik organ retinde múl­dem joıyldy.

Revkomnyń birden qolǵa alǵan sharýa­sy – Búkilqazaq sezin shaqyrý másele­sin tııanaqtaý bolatyn. Bul rette ol Nar­­kom­nastyń Qazaq bólimi júrgizgen ju­­mys­tardy jalǵastyrdy. 1919 jylǵy 15 qyr­kúıekte Erekshe komıssııa quryp, oǵan sezdi shaqyrý jóninde nusqaýlyq ázirleýdi tapsyrdy. Komıssııa birinshi kezekte Keńesterdiń Búkilqazaqtyq sezine delegattar saılaý tártibin jasaýmen shu­ǵyldandy.

1919 jylǵy jeltoqsanda VSIK Bash­qurt­stan, Tatarstan, Qazaqstan is­teri boıynsha májilis ótkizdi. Basqa máse­le­ler qatarynda Qazaq ólkesiniń sheka­rasy týraly másele qarap, túbegeıli she­shimin tabýdy VSIK-tiń ákimshilik ko­mıs­sııasyna tapsyrdy. Ákimshilik komıs­sııadaǵy daýly talqylaýlarǵa qatysa kele, Qazrevkom 1920 jylǵy 16 mamyrda «Qazaq respýblıkasynyń shekarasyn aıqyndaý jónindegi komıssııa týraly» arnaıy másele qarady. Komıssııanyń Qazrevkomnyń úsh múshesinen turatyn quramyn, sheshýge tıis mindetterin bel­gi­ledi. 20 mamyrda «Jalpyqazaq sezi týraly» máseleni talqylaı kele, «Alash­ordanyń burynǵy qyzmetkerlerin paıdalaný jóninde» usynys ázirleýdi, «О́lke shekarasyn belgileý jaıyndaǵy komıs­sııanyń» jumysyn uıymdastyrýdy naq­ty adamdarǵa tapsyrdy. Oral gýber­nııasynyń Qazaq ólkesi quramynan bóli­nýine qatysty týyndaǵan másele boıynsha Qazrevkom tabandy túrde Oral gýbrevkomymen maqsatkerlik baılanysyn jandandyrdy. Aqmola, Semeı oblystaryn da Qazaq ólkesine qosý máselesinde 1920 jylǵy shildede qıynshylyqtar ushyrasty. Qazrevkomnyń saıası komıs­sııasy Omby, Semeı, Aqmolada júrgizgen jumystar, Sibir revkomymen kelissózder oń nátıje bermedi. Osy shamada Sibrev­komnyń ákimshilik baǵynysyndaǵy Pet­ropavl, Kókshetaý, Omby úıezderi qaıda qaraıtynyn sheshý úshin Qazrevkom VSIK-tiń Ákimshilik komıssııasyna óti­nish túsirdi. Sondaı-aq Qazrevkom sol­tústiktegi úıezder men oblystardy qazaq ólkesine qosý sharýasymen túbegeıli shu­ǵyldaný úshin óz tarapynan «Soltústik komıs­sııasyn» quryp, osy Komıssııa 1920 jylǵy maýsymda issaparmen teristiktegi aýdandarǵa shyqty. Al Qazaq ólkesine Syrdarııa men Jetisý oblystaryn qosý sharýasy ózinshe jeke qaralýy tıis má­sele edi. Osy másele jáne atalǵan oblys­tarmen qosa Mańǵystaý, Krasnovodsk úıezderin de Qazaq ólkesi quramyna berý haqynda kelissóz júrgizýi úshin Qaz­revkom 1919 jylǵy 11 qarashada óz ókilin taǵaıyndap, Túrkistan respýblıkasyna jibergen. 1920 jyly Qazrevkom bul máseleni VSIK-tiń qaraýyna shyǵardy. Al 27 naýryzda Túrkatkomnan Oral ob­lysyna ekonomıkalyq jáne saıası tur­ǵydan asa jaqyn adaılyqtardyń Qa­z­ólkeniń ákimshilik baǵynysynda bolýy durystyǵyn moıyndaýdy resmı surap, Adaı men ózge de kóshpeliler isteri boıynsha Erekshe komıssııa qurdy. Búkiladaılyq Keńester sezi ótkizilip, Adaı úıezdik revkomy saılandy, Qazaq revolıýsııalyq komıteti quzyryna kóshýge qaýly alyndy. Sony arqa tutqan Qazrevkom Túrkatkomǵa, Kaspıı syrty (Zakaspıı) oblrevkomyna tıisti ótinish joldap, «Mańǵystaý úıeziniń Qazólkege qosylýyna qarsy emestigin» tujyrymdaǵan kelisimin aldy. Másele bolashaq respýblıkanyń aýmaqtyq shekterin talqylaǵan Máskeýdegi tamyz májilisterinde birjola sheshimin tapty.

Osy qysqa sholýdan baıqalatyndaı, qazaq jerlerin birtutas respýblıka sha­ńyraǵy astyna jınaýda Qazaq revo­lıý­sııalyq komıteti eleýli ról atqardy. Qaz­revkom 1920 jylǵy maýsymda Ult isteri jónindegi halkomatqa «Qazaq ólkesiniń aýmaǵy men shekaralary týraly» degen atpen Qazaq Sovet avtonomııasyn qurý týraly jobany ázirleý aldyndaǵy qujatyn usyndy. VSIK Tóralqasy máseleni óz qolyna aldy. «Qazaq ólkesin basqarýǵa baılanysty máselelerdi talqylaý úshin» Máskeýge 1920 jylǵy 1 tamyzda májilis ótkizýge uıǵardy. Degenmen Máskeýde­gi májilis 9 jáne 10 tamyzda ótip, eki kún boıy bolashaq qazaq avtonomııasy aýmaǵyn aıqyndaýǵa baılanysty máse­leler muqııat talqylandy. Májilistiń qorytyndysy jáne talqylaý kezinde boı kórsetken kelispeýshilikter 12 tamyzda Lenın tóraǵalyq etken úshinshi májiliste qaraldy. Lenın máselege mańyzdy saıa­sı mán berdi, alaýyzdyq týǵyzǵan kúr­­deli máselelerdiń birqataryna óz pikirin bildirip, durys sheship berdi. 14 tamyz­da Narkomnas alqasy Kazaqtyń So­vet­tik Respýblıkasyn qurý týraly Dek­rettiń jobasyn bekitý týraly sheshim qabyldady. Qazaq ólkesiniń shekterin resmı rásimdeý máselesi osylaı jumysshy jáne vedomstvoaralyq komıssııalarda kelisilgennen soń, ony 17 tamyzda VSIK Tóralqasy janyndaǵy Ákimshilik komıssııa qarady. Narkomnastyń usynǵan jobasy birli-jarym eleýsizdeý ózgerister jasalyp bekitildi. Ákimshilik komıssııa bekitken osy joba alǵash ret sol kúni, 17 tamyzda, ekinshi márte 24 tamyzda Hal­­komkeńestiń Lenın tóraǵalyq etken oty­rystarynda talqylandy. Qujat jobasy maquldanyp, VSIK-tiń qaraýyna jiberildi.

Halkomkeńestiń Qazaq ólkesin basqa­ratyn revolıýsııalyq komıtet qurý týraly 1919 jylǵy 10 shildede shyǵarǵan Dekretin odan bergi oqıǵalarmen astastyra qaraı otyryp, revkom uıysqaly beri júrgizilgen jumystardyń nátıjesinde kózdelgen maqsatqa jetkendiktiń kórinisi retinde, 1920 jylǵy 26 tamyzda VSIK pen Sovnarkom Qazaq Respýblıkasy qurylsyn dep sheshti. Qazaq halqynyń memlekettiligin jasaýdy ázirleý jolyn­daǵy bir jyl jarty aıǵa sozylǵan izde­niske toly úderis kútýli nátıjege qol jetkizdi: tarıhı Dekret dúnıege keldi. Avtonomııaly Qazaq Respýblıkasy Reseı Sosıalıstik Federatıvtik Sovettik Res­pýb­lıkasynyń bóligi retinde quryldy.

26 tamyz Dekreti boıynsha «jergilikti Sovdepter, Qazaq Sosıalıstik Sovettik Respýblıkasynyń Ortalyq Atqarý Ko­mıteti jáne Sovnarkomy» Qazaq Res­pýb­lıkasynyń basqarý organdary bolyp tabylatyn. Osyndaı qurylymdy tolyq zańdastyrý maqsatymen Qazrevkom 1920 jylǵy 4–12 qazanda Qazaqstan Sovetteriniń Quryltaıshy sezin ótkizdi de, Avtonomııaly Qazaq Respýblıkasy ja­rııalanǵan soń, ókilettigin toqtatty.

Sodan beri bir ǵasyr ótti. Keńestik Qazaq Respýblıkasy tý tikkeli – júz jyl! Sóz joq, tórt ǵasyr derbes ómir súr­gennen keıin otar qamytyn kııýge máj­búr bolǵan, tıisinshe HIH ǵasyrda umyt­tyrylǵan qazaq memlekettigin HH ǵasyrda tuńǵysh ret Alash (Qazaq) Ordasy jańǵyrtýǵa tyrysty. Biraq onyń áreketi baıandy bolmady da, keýdesinde birtutas Alashtyń ulttyq ıdeıasy jalyndaǵan azamattar keńestik platformada sosıalıstik res­pýblıka tuǵyryn somdaýǵa atsalys­ty. Sol taptyq negizde jasalǵan Sovet ókimetiniń 1920 jylǵy 26 tamyz Dekreti dúnıege Sosıalıstik Keńestik Qazaq res­pýblıkasyn ákeldi de, onyń jalǵasy búgingi Táýelsiz Qazaqstan bolyp otyr. Táýelsiz Qazaqstan óziniń bastaýyn umyt­paıdy. Al tarıhı jadtyń myqty bolýy – eldiń erteńine óte qajet otanshyl azamattardy tárbıeleýdiń berik kepili.

 

Beıbit QOIShYBAEV,

jazýshy, tarıh ǵylymdarynyń kandıdaty

Sońǵy jańalyqtar

Muraǵattar muń shaǵady

Ádebıet • Búgin, 19:50

Qarýly Kúshterdiń spartakıadasy ótti

Aımaqtar • Búgin, 15:17

Aqtaýdaǵy "Masat" bazarynda órt shyqty

Aımaqtar • Búgin, 14:00

Tarıhı nysandar jańǵyrtylýda

Qazaqstan • Búgin, 13:05

"Balapan" telearnasyna - 10 jyl

Qazaqstan • Búgin, 11:00

Oralda "Juban" qoıylymynyń premerasy ótti

Rýhanııat • Búgin, 10:20

Búgin – Eńbek kúni

Qazaqstan • Búgin, 09:20

Shekten shyqqan ahýal joq

Aımaqtar • Keshe

Atyraýda egiz ul aman-esen tabyldy

Aımaqtar • 25 Qyrkúıek, 2020

Shymkentte karantındik shekteýler 12 qazanǵa deıin uzartylady

Ońtústik Qazaqstan • 25 Qyrkúıek, 2020

Atyraýda jol boıynda traktor aýdaryldy

Aımaqtar • 25 Qyrkúıek, 2020

Qostanaı oblysynda qus fabrıkasy ashylady

Aımaqtar • 25 Qyrkúıek, 2020

Or ózenin ortaıtyp otyrǵan kimder?

Vıdeo • 25 Qyrkúıek, 2020

Uqsas jańalyqtar