Rýhanııat • 14 Tamyz, 2020

Siz nege túshkiresiz?

59 ret kórsetildi

Ajal taý syrtynda emes, tý syrtynda deıdi qazaqtyń ishki pálsapasy. Al biz nebir alapatty kórgen ata máteline ılanýǵa beıilmiz. Dúnıe dıdary boıaýy aǵyp túsken sulýdaı. Baıaǵydaı suqtana qaraı almaısyń. Ártúrli oılardyń arbaýyna túsip, qulaǵyna qulyq qatyp qalǵan pendedeı jaqsynyń sózin júre qabyldaýǵa kóshtik. Áleýmettik jeliniń áýenine tóńkerilgen áleýmetti sabyrǵa shaqyryp, baýyrǵa basý múmkin emes. Qorqynyshymyz ben alqynysymyz qatar shabýda. Kókten kesapat tóngesin, janyńdy úreı bılemeı qoıa ma?

Bizge dál qazir qoǵamdaǵy alyp­qash­pa áńgimelerden týǵan keri emo­sııa­lyq silkinisterden arylý qajet. Ǵylymı tilmen astarlasaq, katarsıs, ıaǵnı ishteı tazarýymyz shart. Mı dalada mına basyp keterdeı ár adymyn ańdap basqan soldattaı adamzat. Sózge ilesip ekilengen, aı­taqqa erip dolyǵan, qatybas ha­bar­lar­dyń áserinen dúrlikken dúnıe ataýly psıhologııalyq soqqy alýda. Jaman indet óz aldyna, jaman jańalyqtardan. Toq maldy qam­shy astyna alyp aıdap qýsań, alqy­nyp, úrkip-shoshyp, alasuratyny bar. Tipti artynan jaısyz kúıge túsip, jinigip aýyrady. Qala berdi arpalysyp, býlyǵyp qara terge túsedi sosyn. Sol sekildi jelide jel­deı uıytqyǵan jaman habarlar saý adamnyń ózin boıynan jany shyǵardaı shoshytyp, júregi jarylar­daı kúıge túsirýde. Deni saý, jany bútin jara­ty­lys ıesiniń záresi ushqan qazir. Basynda kózine de ilmep edi, al qazir qor­qy­nysh­tan qutyla almaýda.

Medısına «pnevmonııa» dep aıdar taqqan aýrýdy aýyldaǵy jurt baıyrǵy baba dástúrine salyp «jamanǵa» balaıdy. Koronavırýs deı qalsań, «atama atyóshkirdi» dep aldyńdy oraıdy kelip. Kúlesiń de qoıasyń. Baıaǵyda qazaq qoıyna qyrǵıdaı tıe me dep qasqyrdy atymen atamaı, «malǵa ıt-qus shapty» dep arydan sóıleıtin edi. Osy bir yrysty yrymǵa jorta qarasańyz, úlken ónegeniń ushyǵy kórinetindeı. Úlkenderdiń «jamandyq shaqyrmaı otyr» degen tálimdi tirkesi kóp nárseden habar beretindeı me, qalaı ózi? Buǵanasy qatqan bul ǵuryp­tyń astarynda alyp mán bar. «Jaqsy sóz – jarym yrys» deıtin móp-móldir pálsapany tilge tıek etsek deımiz. Alysta júrgen indetti menmundalap shaqyratyn aǵaıynnyń aýzyna qaqpaq bola almaspyz, tek bir tyıyp qoıýǵa tiksine umtylyp otyrmyz. Ras, úreıi údegen qaımananyń qaısysyna basý aıtasyń, jaqynynan aıyrylǵan ha­lyq­­tyń qaısybirine kóńil aıtasyń. Aıt­qannyń ózinde de mundaı jaǵdaıda júrek jibı qoıa ma? Qaraqazan ókpesin qaı­da tógerin bilmeı otyrǵan qarashaǵa qa­zir keregi jaqsy oılaýdy meńgerý se­kildi.

Áıgili Ibn Sınanyń ádepti sóz­de­riniń birine kóz júgirteıikshi. Ǵu­la­manyń myń jyl buryn aıtqany áli de sanańa sáýle quıady. Danyshpan dáriger syrqaty meńdegen naýqasqa: «Biz úsheýmiz: siz jáne men, sizdiń syr­qatyńyz. Kimniń jaǵyna shyq­sa­ńyz, sol jeńedi» deıdi. Aldyna qaıta-qaıta kelgen álsiz adamǵa rýhyn kótermese, ajaldyń apanyna túsetinin meńzeıdi aqylman. Emi joq indetke ıile qalsańyz, óne boıyńyzdy bılep alar pármenge ıe. Dáriger peıili dáneker. Sondyqtan jaýmen jalǵyz kúresýden basqa amal joq. Mańaıymyz tolǵan mazasyzdyq. Dúrlikken dúnıe búgin-erteń tynshymaıtyny daý­syz. Úmit qaı jerde de bar. Bul izsiz indet izim-qaıym joǵalý úshin aldymen senimge súıenip, sosyn erejege baǵyný mindet.

Ereje degennen shyǵady, «aıta-aıta Altaıdy, Jamal apam qartaıdy» degendeı memleket syzyp bergen karantındegi erejege baǵyný erteńgi ómirińizdiń kepili ispetti. Meıli, ol josparyńyzdyń kúl-talqanyn shy­ǵar­sa da. Sol arqyly ózińizdi ǵana emes, ózgeniń de ómirin saqtap qalasyz. Qa­laı deısiz ǵoı? Úkimet bekitken qa­ǵıdany ózek ete otyryp, keshegi bol­ǵan oqıǵaǵa tuz sepsek. «Siz nege túshkiresiz? Álgi «jamannan» emes pe, árirek otyryńyzshy» deıdi betperdeli jolaýshy sasqalaqtap. Murnyna qujynaǵan shirkeıdiń biri kirip ketip, betaldy túshkiretindeı óriste júrgen joqpyz ǵoı. Munyki durys deımiz, biz aryda otyryp aýyz jybyrlatyp. Syrqat ekenin ishi sezse de syr bergisi kelmegen kisi: «jazda allergııam qozatyn edi», dep óz ótirigine ózi ılanǵandaı, alańsyz otyra berdi. Mine, bizdiń qoǵamdaǵy kúı osy. Bireýge qam ýaıym, bireýge jan ýaıym degendeı. Osyndaı da jazýshy Tursynjan Shapaı ne deýshi edi? «О́tirik pen Túshkiriktiń quramyndaǵy «irik» degen sózge nazar aýdardyńyz ba? «Irik!» – «toqtat!» degen eskertpe. «Áıtpese, jaman bolady» dep saqtandyrý. О́kinishke qaraı, qazirgi jurt ekeýin de irkýge qulyqsyz... Ekeýi de mirdiń oǵyndaı – adamnyń eń álsiz jerine týra baryp, dóp tıedi» deıdi qa­lam­ger. Kóńilge qonatyn kórikti paıym. Endi buǵan kópshilikti ılan­dyrý qajet.

Keıde oılaısyz, osy qazaqty qur­­tatyn «onda turǵan ne bar?» degen lepirme lepes-aý. Bizde qazir qa­­persizdik basym. Quddy álemdi naǵa­­shylarymyz bılep turǵandaı, jal­­ǵan namystyń jetegine erip dan­daı­sımyz. Jelide otyryp jaqy­ny­myz­­dy shoshytamyz. Halyq indetten emes, qaptaǵan qaraly ha­bardan qa­jy­­ǵandaı. Qazaqtyń tart­pasy bos, shylbyry shubalańqy. Kú­pinse naı­za­ǵaı oınaıdy, keýde qaq­sa kerege sy­qyrlaıdy. Buqaranyń sal­ǵyrt­ty­­ǵyn synap, bıliktiń «bes» qate­sin tú­ze­gennen «paıda» qaısy? Úıdegi osha­ǵyńyz – Otannyń bir qantamyry. Oshaǵy bútin ulttyń oty sónbeıdi. «Siz nege túshkiresiz?». Osyǵan oılandyńyz ba?

Sońǵy jańalyqtar

Qazaqstanda taǵy 69 adam indet juqtyrdy

Koronavırýs • Búgin, 09:00

Uqsas jańalyqtar