Qoǵam • 14 Tamyz, 2020

Syn aıtý ońaı...

59 ret kórsetildi

Áleýmettik jelini ashyp qalsań da, áldekimmen áńgimelese qalsań da synı pikirlerge kóp kezdesesiń. Ásirese bılikti jerden alyp, jerge salyp, qoǵamdy kinálap, halyqtyń kemshiligin betine basyp jatqandardyń qatary qalyń. Quddy syn aıtýdan atan jarysqa túsip jatqandaımyz.

Kez kelgen qoǵamnyń damýy qatelikten sabaq alyp, synǵa qulaq túrip, soǵan saı áreket etýine baılanysty. Biraq keıingi kezde syn aıtýdyń reti osy dep, bas-kózge qaramaı daý-janjal shyǵaratyndar kóbeıip barady. Bir qyzyǵy, aıtylyp júrgen syndardyń kóbi bultartpas dáıek pen naqty dálelge emes, qur aıǵaıǵa qurylǵan.

Kóp jaǵdaıda osyndaı daý-janjaldyń, synnyń sońy negizsiz bolǵanyn kórip jatamyz. Alysqa barmaı-aq qoıalyq. Koronavırýs pandemııasy bastalǵaly beri elimizde neshe túrli pikir aıtyldy. Ásirese densaýlyq salasyn erinbegenniń bári synady. Máselen, WhatsApp messendjerinde «halyqty ýlaý úshin aýaǵa vırýs shashyp júr eken» degen qaýeset jeldeı esti. Buǵan dálel retinde týrbolentti aýa qaldyrǵan ushaqtyń sýretin, masaǵa qarsy dezınfeksııa jasap júrgen qyzmetkerlerdiń vıdeosy qosa tarady.

Qazaqstandaǵy búkil qaýeset pen derekterdi tekserip otyratyn Factcheck.kz saıty bul málimetterdi zerttep, shyndyqtan múldem alystyǵyn dáleldegen-di. Biraq áıgili jazýshy Mark Tven aıtpaqshy, «shyndyq ornynan turam degenshe, ótirik álemdi úsh aınalyp shyǵady». WhatsApp-ta taraǵan osy aqparattyń jalǵandyǵy anyqtalǵanmen, syn aıtýshylar oǵan mán bergen de joq. Joǵaryda aıtqanymyzdaı, dálelsiz syn aıtý negizinen qaýesetke senýden bastalady. Osyndaıda mynandaı oı keledi. «Bálkim, qaýesetke sený mentalıtetimizde bar shyǵar...». Qazaqta «uzynqulaq» degen uǵym bar ǵoı. Burynǵy kezde «uzynqulaqtan estýim boıynsha» dep aıtyp jatatyn. Baıaǵyda «uzynqulaqtan» jetken aqparat áńgimelesý arqyly tarasa, búginge WhatsApp bul mindetti múltiksiz atqaryp tur.

Aǵylshyn jazýshysy Gılbert Chesterton «eger adam eshteńege senbese, biraz ýaqyttan keıin bárine sene bastaıdy», deıdi. Buryn oqyrman gazetten oqyǵanyna, kórermen teledıdardan kórgenine, tyńdarman radıoda aıtylǵanǵa senetin. Qazirgi tańda adamdar smartfonnan jetken habar ataýlyǵa shúbá keltirmeıdi. Resmı málimetke qaramastan, WhatsApp-tan kelgen aqparatqa ımandaı senemiz. Osydan kelip, ósek pen joramal – adam sanasynyń óte kúshti manıpýlıatory degen uǵymnyń rastyǵyn moıyndaýǵa týra keledi.

Ejelgi Grekııada qoǵamdyq másele talqylaǵanda kim qatty aıqaılasa, sonyń sózi durys dep sheshiledi eken. Qazirgi tańda ohlokratııa dep atalatyn uǵym osylaısha Elladalar elinen bastaý alǵan. Arıstoteldiń otanynan bastalǵan bul ádis búginde de toqtamaı tur. Qazir áleýmettik jelilerde kim «haıp» jasap, ý-shý shyǵarsa, sonyń aıtqany durys sanalady. Bylaıǵy jurt oqıǵanyń aq-qarasyn ajyratpaı-aq daýysy qatty shyqqannyń sózine kámil senedi.

Syn aıtý týraly sóz qozǵalǵanda, myna bir qıssa oıǵa oralady. Birde beıneleý ónerin jańadan meńgerip júrgen jas jigit tanymal oıshylǵa kelip, ómirin ózgerter aqyl-keńes berýdi suraıdy. Jigittiń kásibin suraǵan oıshyl oǵan: «О́zińniń eń úzdik degen týyndyńdy halyq kóp júretin alańǵa aparyp qoı. Sóıt te, jurttan ózine unamaǵan jerine syzyp ketýin surap ótinish qaldyr. Úsh kúnnen keıin qaıta kelersiń», deıdi. Muny estigen jigit elge tanymal ustazdyń aıtqanyn buljytpaı oryndaıdy. Úsh kúnnen keıin alańǵa kelse, eń úzdik týyndysynyń saý-tamtyǵy qalmaǵan. Árli-berli ótken jurt sýretti shımaılap tastapty. Jylarman bolǵan sýretshi oıshylǵa keledi. Sonda abyz: «Endi, ózińe eń nashar kórinetin týyndyńdy ótkendegi jerge aparyp qoı. Biraq bul joly halyqtan unamaǵan jerin jóndeýdi sura», deıdi.

Mejeli merzim ótedi. Eń úzdik týyndysy shımaılanǵan jigit kóńilsiz alańǵa aıańdaıdy. Qarasa, nashar dep eseptegen sýretine bir iz túspeı, sol qalpy tur. Ań-tań bolǵan jigit abyzdan munyń mánisin suraıdy. «Bunyń syry mynada. Eldiń bári bireýdiń synyn aıtýǵa beıim, biraq ony jóndeýge eshkim bel sheship kirispeıdi», dep jaýap beripti abyz.

Qoǵamdy kinálap, halyqtyń kemshiligin betine basyp jatqandar ózi synaǵan jurttyń bir bólshegi ekenin esten shyǵaryp alǵan. Joǵarydaǵy qıssada aıtylǵandaı, bireýdi synaý ońaı, ony jóndeý ekiniń biriniń qolynan kele bermeıdi. Qoryta aıtqanda, qazirgi tańda syn aıtý ońaıǵa túsip, «aıǵaı­shy­nyń aldy – jón, arty – soqpaqqa» aınalyp tur.

 

Sońǵy jańalyqtar

Epızootıkalyq jaǵdaı turaqtanýda

Aımaqtar • Búgin, 10:45

Qazaqstanda taǵy 69 adam indet juqtyrdy

Koronavırýs • Búgin, 09:00

Uqsas jańalyqtar