Rýhanııat • 14 Tamyz, 2020

Sol kúnderdi saǵynamyn...

64 ret kórsetildi

Shámshi – dos... Shámshi – syrlas... Shámshi – baýyr... Qazaq án óne­ri úshin aıaýly osy bir nyspyny eske alǵanda, árıne oıǵa kóp dú­nıeniń oralatyny ras. О́ıtkeni bizdi shyǵa­rmashylyqtan bólek, adamı izgi qarym-qatynas, dostyq peıil, nıet­testik de tabystyrǵany haq. Shám­­shi­men alǵash ret 1957 jyldyń qarasha aıynda Qazaqstan kompozıtorlar odaǵynyń kezekti baıqaýynyń talqylaý sátinde júzdesip, sol jerde tanystyq. Sol tanystyq keıin ekeý­mizdiń shyǵarmashylyq ómirimizge úlken bir dańǵyl jol ashyp berdi. 1957 jyldyń aıaǵynan bastap efırge birge shyqtyq. Sodan beri óle-ólgenshe jubymyz jazylǵan joq. Tipti bir úıde turdyq. Otbasyn qurǵanymda Shámshi «Bárinen de sen sulý» degen ánin úılený toıymyzǵa shashý retinde ákelip, dastarqan ústinde tusaýyn keskenbiz. Sondyqtan da Shámshi ánderiniń kópshiliginiń týý tarıhy kúni keshegideı kóz aldymda.

Jalpy, bizdiń ónerimizdi de, adamı qarym-qatynasymyzdy da nyqtap bekite túsken birneshe án bar. Sonyń biri – Shámshiniń áıgili «Aqmańdaılym» áni. Bul án jaryqqa shyǵa salysymen-aq kópshiliktiń júreginen á degennen oryn alyp úlgerdi. Eldiń aýzynan túspeı shyrqalatyn ánderiniń kóshin bastady. Uly qalamger, sóz zergeri Muhtar Áýezovtiń ózi tańdanys, ta­ńyr­qanys lebizin arnaǵan bul týyn­dy shynymen-aq kóp kóńilin dir etkizgen án álemindegi erekshe oqıǵa boldy. Mine, osy týyndy jaryqqa shyqqannan keıin sezimge elitip, sulý ánge beıjaı qaraı almaı, ekeýmizdiń dostyǵymyzdyń kýási retinde Shám­shige arnap «Qaıda eken sol bir Aq­mańdaı?» degen ánimdi jazdym.

Qarańǵy túndi jamylyp,

Elegizip jigit júr jalǵyz.

Ańsaǵan kóńil jabyǵyp,

Alań ǵyp qoıdy-aý sol bir qyz.

Juldyz ba eken, aı ma eken,

Qol jetpes asyl armandaı.

Qaıda eken, shirkin, qaıda eken,

Úmiti bolǵan Aqmańdaı?

dep bastalatyn osy bir án shyn máninde dostyǵymyzdyń tamasha aıǵaǵy boldy desem, artyq aıtqandyǵym emes. Bul ánge qatty qyzyqqan belgili ánshi Jamal Omarova: «Tamasha! Dos­tyq­taryń baıandy bolsyn. Osy ándi eń birinshi men shyrqaıyn!» dep qolqalap júrip surap alyp, alǵash bolyp ózi oryndady. Buǵan Shámshi erekshe máz bolyp, ishki sezimi tamyljyp, aıryqsha rıza boldy.

Bizdiń shyǵarmashylyq qarym-qatynasymyz álbette munymen shektelgen joq. Keıin araǵa birneshe jyl salyp men shańyraq kóterdim. Bul 1961 jyldyń 12 sáýiri edi. Dál osy kúni Iýrıı Gagarın ǵa­ryshty baǵyndyrǵan kúlli adamzat úshin aıryqsha oqıǵa bolatyn. Ja­han­dyq ataýly oqıǵamen qatar biz de sha­ǵyn shańyraǵymyzdyń shattyqty kúnin toıladyq. Sóz basynda aıtyp ótkenimdeı, qýanyshqa Shámshi qur alaqan kelmegen eken. Úılený toıymyzǵa arnap «Bárinen de sen sulý» ánin ala kelipti. Dastarqan ústinde ózi mandolınamen súıemeldep otyryp, Maıra Júrsinova degen ánshi qyzǵa oryndatty. Súıgen jarǵa arnaǵan «Meńdi qyz» degen ánimdi sol kúni Sájıda Ahmetova tamyljyta shyrqady. Mine, jarastyqty dos­tyqtyń belgisindeı bolǵan osy bir ǵajaıyp oqıǵa kúni búginge deıin bizdiń ómirimizdiń eń bir jarqyn esteligine, jurtty súısindiretin ańyzǵa aınalyp ketti.

Shámshi týraly tańdy tańǵa jalǵap aıta berýge bolady. О́ıtkeni qatar júrip óner týdyrǵan zamandas, syılas, syrlas jandar retinde estelik áste taýsylmaq emes. Onyń barlyǵy meniń kóńil kúndeligimde hám júregimde saqtalǵan. Dál qazir sonyń barlyǵyn jınaqtap, «Shámshiniń júregi» degen kitap jazý ústindemin. Asyqpaı, bappen baıyptap jazsam deımin. Onyń birazy baspasóz betinde jarııalandy da. Alda tolyq nusqasyn kitap retinde toptastyryp, ónersúıer oqyrman nazaryna usynsam deımin. Bul – Shámshi ekeýmizdiń dostyǵymyzǵa qoıylǵan ólmeıtin eskertkish bolar edi dep te oılap qoıamyn. Alla ǵumyr berse, sol kitapty aıaqtap, kóziqaraqty oqyrman nazaryna usynýǵa eńbektenip jatyrmyn.

Shynymen de, qazir ótken kúnder estelikterine boılap qarasam, Shám­shimen kóp ómirimiz baılanys­ty ótipti. Bizdi shyǵarmashylyq pen dostyq qana emes, áriptestik te baılanys jaqyn tanystyryp, tabystyrǵan eken. Qazaq radıosynyń mýzyka bóliminiń bas redaktory jáne kórkemdik keńesiniń tóraǵasy bolyp turǵan kezimde Shám­shiniń talaı ánin eshbir kedergisiz úlken qurmetpen qabyldap alyp, áýe tolqyny arqyly kópshilikke tanylýyna nıettes, tilektes bolǵanymyz ras. Tipti sońǵy jazǵan «Otyrardaǵy toı» dep atalatyn belgili ánin de Qazaq radıosy qoryna ózim qabyldappyn. О́tken kúnde belgi bar demekshi, munyń barlyǵy sanadan óshpeı, kóńil túk­pirinde kúni keshegideı saırap tur. Sol kúnderdi saǵynamyn...

 

Ilııa JAQANOV,

Qazaqstan men Qyrǵyzstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri, kompozıtor, óner zertteýshisi

 

Atyraý

Sońǵy jańalyqtar

Adamdardyń alǵysyna esh nárse jetpeıdi

Aımaqtar • Búgin, 12:05

Qostanaıda muz arenasy salynyp jatyr

Aımaqtar • Búgin, 10:56

Elimizde jumyssyzdar sany artty

Qoǵam • Búgin, 10:38

29 qyrkúıekke arnalǵan aýa raıy boljamy

Aýa raıy • Búgin, 09:34

Dollardyń búgingi baǵamy belgili boldy

Ekonomıka • Búgin, 09:25

Mektepterde shekteý kúsheıtildi

Bilim • Búgin, 08:43

Indettiń betalysy irkilissiz

Álem • Búgin, 08:41

33 mln teńge aıyppul salyndy

Qoǵam • Búgin, 08:39

Balalarǵa bazarlyq kóbeıdi

Aımaqtar • Búgin, 08:38

Emhanaǵa tirkelý joldary qandaı?

Medısına • Búgin, 08:28

Eski kompıýterler jańartylady

Aımaqtar • Búgin, 08:16

Aımaq mektepteri abattandyryldy

Bilim • Búgin, 08:15

Ashyqtyq – qoǵam damýynyń kepili

Saıasat • Búgin, 08:13

Mal urlyǵy órship tur

Oqıǵa • Búgin, 08:01

Ekologııalyq bilim berýdiń tetikteri

Saıasat • Búgin, 07:58

Basym mindetter – basty nazarda

Aımaqtar • Búgin, 07:56

Salany jańǵyrtý – ýaqyt talaby

Pikir • Búgin, 07:42

Alty aqynnyń alǵysy

Rýhanııat • Búgin, 07:40

Til tutastyǵy – el tutastyǵy

Rýhanııat • Búgin, 07:37

Altyn astyqty aýyldar

Aımaqtar • Búgin, 07:29

Jambylda júzege asqan jarqyn joba

Aımaqtar • Búgin, 07:27

Qazaq tilin tórge shyǵaratyn ýaqyt jetti

Rýhanııat • Búgin, 07:25

Qarttarǵa qamqorlyq qajet

Aımaqtar • Búgin, 07:19

Balshyq sorǵysh kemeni sýǵa túsirdi

Tehnologııa • Búgin, 07:15

Sózimen demep, ánimen jebep...

О́ner • Búgin, 07:13

Batyl barlaýshy

Rýhanııat • Búgin, 07:01

Ata erligi – urpaǵyna úlgi

Tarıh • Búgin, 07:00

«Astana Opera» qaıta jandandy

О́ner • Búgin, 06:58

Qoǵam qasiretin arqalaǵan týyndy

Pikir • Búgin, 06:54

Jyly jaqtaǵy jalǵyzym

Ádebıet • Búgin, 06:52

Ekologııalyq karta ázirlendi

Ekologııa • Búgin, 06:48

Asarlatyp úı salyp berdi

Qoǵam • Búgin, 06:46

Uqsas jańalyqtar