Jalpy, bizdiń ónerimizdi de, adamı qarym-qatynasymyzdy da nyqtap bekite túsken birneshe án bar. Sonyń biri – Shámshiniń áıgili «Aqmańdaılym» áni. Bul án jaryqqa shyǵa salysymen-aq kópshiliktiń júreginen á degennen oryn alyp úlgerdi. Eldiń aýzynan túspeı shyrqalatyn ánderiniń kóshin bastady. Uly qalamger, sóz zergeri Muhtar Áýezovtiń ózi tańdanys, tańyrqanys lebizin arnaǵan bul týyndy shynymen-aq kóp kóńilin dir etkizgen án álemindegi erekshe oqıǵa boldy. Mine, osy týyndy jaryqqa shyqqannan keıin sezimge elitip, sulý ánge beıjaı qaraı almaı, ekeýmizdiń dostyǵymyzdyń kýási retinde Shámshige arnap «Qaıda eken sol bir Aqmańdaı?» degen ánimdi jazdym.
Qarańǵy túndi jamylyp,
Elegizip jigit júr jalǵyz.
Ańsaǵan kóńil jabyǵyp,
Alań ǵyp qoıdy-aý sol bir qyz.
Juldyz ba eken, aı ma eken,
Qol jetpes asyl armandaı.
Qaıda eken, shirkin, qaıda eken,
Úmiti bolǵan Aqmańdaı?
dep bastalatyn osy bir án shyn máninde dostyǵymyzdyń tamasha aıǵaǵy boldy desem, artyq aıtqandyǵym emes. Bul ánge qatty qyzyqqan belgili ánshi Jamal Omarova: «Tamasha! Dostyqtaryń baıandy bolsyn. Osy ándi eń birinshi men shyrqaıyn!» dep qolqalap júrip surap alyp, alǵash bolyp ózi oryndady. Buǵan Shámshi erekshe máz bolyp, ishki sezimi tamyljyp, aıryqsha rıza boldy.
Bizdiń shyǵarmashylyq qarym-qatynasymyz álbette munymen shektelgen joq. Keıin araǵa birneshe jyl salyp men shańyraq kóterdim. Bul 1961 jyldyń 12 sáýiri edi. Dál osy kúni Iýrıı Gagarın ǵaryshty baǵyndyrǵan kúlli adamzat úshin aıryqsha oqıǵa bolatyn. Jahandyq ataýly oqıǵamen qatar biz de shaǵyn shańyraǵymyzdyń shattyqty kúnin toıladyq. Sóz basynda aıtyp ótkenimdeı, qýanyshqa Shámshi qur alaqan kelmegen eken. Úılený toıymyzǵa arnap «Bárinen de sen sulý» ánin ala kelipti. Dastarqan ústinde ózi mandolınamen súıemeldep otyryp, Maıra Júrsinova degen ánshi qyzǵa oryndatty. Súıgen jarǵa arnaǵan «Meńdi qyz» degen ánimdi sol kúni Sájıda Ahmetova tamyljyta shyrqady. Mine, jarastyqty dostyqtyń belgisindeı bolǵan osy bir ǵajaıyp oqıǵa kúni búginge deıin bizdiń ómirimizdiń eń bir jarqyn esteligine, jurtty súısindiretin ańyzǵa aınalyp ketti.
Shámshi týraly tańdy tańǵa jalǵap aıta berýge bolady. О́ıtkeni qatar júrip óner týdyrǵan zamandas, syılas, syrlas jandar retinde estelik áste taýsylmaq emes. Onyń barlyǵy meniń kóńil kúndeligimde hám júregimde saqtalǵan. Dál qazir sonyń barlyǵyn jınaqtap, «Shámshiniń júregi» degen kitap jazý ústindemin. Asyqpaı, bappen baıyptap jazsam deımin. Onyń birazy baspasóz betinde jarııalandy da. Alda tolyq nusqasyn kitap retinde toptastyryp, ónersúıer oqyrman nazaryna usynsam deımin. Bul – Shámshi ekeýmizdiń dostyǵymyzǵa qoıylǵan ólmeıtin eskertkish bolar edi dep te oılap qoıamyn. Alla ǵumyr berse, sol kitapty aıaqtap, kóziqaraqty oqyrman nazaryna usynýǵa eńbektenip jatyrmyn.
Shynymen de, qazir ótken kúnder estelikterine boılap qarasam, Shámshimen kóp ómirimiz baılanysty ótipti. Bizdi shyǵarmashylyq pen dostyq qana emes, áriptestik te baılanys jaqyn tanystyryp, tabystyrǵan eken. Qazaq radıosynyń mýzyka bóliminiń bas redaktory jáne kórkemdik keńesiniń tóraǵasy bolyp turǵan kezimde Shámshiniń talaı ánin eshbir kedergisiz úlken qurmetpen qabyldap alyp, áýe tolqyny arqyly kópshilikke tanylýyna nıettes, tilektes bolǵanymyz ras. Tipti sońǵy jazǵan «Otyrardaǵy toı» dep atalatyn belgili ánin de Qazaq radıosy qoryna ózim qabyldappyn. О́tken kúnde belgi bar demekshi, munyń barlyǵy sanadan óshpeı, kóńil túkpirinde kúni keshegideı saırap tur. Sol kúnderdi saǵynamyn...
Ilııa JAQANOV,
Qazaqstan men Qyrǵyzstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri, kompozıtor, óner zertteýshisi
Atyraý
