Qazaqstan • 04 Qyrkúıek, 2020

Bıyl 216 aýyl jańǵyrtylady - Rýslan Dálenov

25 ret kórsetildi

Úkimettiń baspasóz ortalyǵynda ótken brıfıng barysynda Ulttyq ekonomıka mınıstri Rýslan Dálenov Memleket basshysy Q.Toqaevtyń 01.09.2020 jylǵy "Jańa jaǵdaıdaǵy Qazaqstan: is-qımyl kezeńi" atty Joldaýyn iske asyrý boıynsha qabyldanyp jatqan sharalar týraly jýrnalısterdiń suraqtaryna jaýap berdi, dep habarlaıdy Egemen.kz.

"Biz ne isteımiz? Retteýdiń jańa tásilderi ázirlenedi. Retteý qaǵıdattary ózgertildi — bul eseptilik, talap etý, lısenzııa jáne tekserý júıeleri", — dep habarlady mınıstr.

Onyń aıtýynsha, búginde bıznes eseptiliktiń 639 túrin usynady. Sondaı-aq qarjylyq, salyqtyq, statıstıkalyq esepter bar. Avtomattandyrý men ıntegrasııanyń arqasynda esep berý múmkindiginshe qysqartylady dep josparlanyp otyr.

Bızneske qoıylatyn talaptardyń sany shamamen 13 myńdy quraıdy – bul sanıtarlyq, qurylys, eńbek, ekologııalyq jáne basqa da normalar. Olardyń barlyǵy bızneske kedergi keltiretin qarama-qaıshylyqtar men eskirgen erejelerden tazartylady.

Lısenzııalar men ruqsattar

"Olar jalpy 300-ge jýyq, tekseristen ótedi. Memlekettik organdar qandaı da bir lısenzııalar men ruqsattardyń odan ári áreket etý qajettiligin dáleldeýi tıis bolady", — dep atap ótti R. Dálenov.

Tekserý júıesi "Búginde elimizde Memleket basshysy jarııalaǵan shaǵyn jáne mıkro bıznesti tekserýge ornatylǵan moratorıı bar. Aldaǵy ýaqytta barlyq tekserýlerdi barynsha profılaktıkalyq baqylaýǵa kóshirý kózdelgen. Olardyń kópshiligin aqparattandyrý men dıagnostıkaǵa kóshirýge bolady. Jalpy, bul aýqymdy jumys", — dedi mınıstr.

R. Dálenovtyń pikirinshe, qazirgi ýaqytta elimizde retteýdi jańadan engizýge múmkindik bar. Memlekettik qurylymdar men kvazımemlekettik sektor qyzmetkerleriniń sanyn qysqartý prosesi týraly suraqqa jaýap bere otyryp, mınıstr qalǵan memlekettik qyzmetshilerdiń jumysynyń tıimdiligi faktorlyq-baldyq shkalany engizgennen keıin qyzmetkerlerdiń jalaqysyn qysqartý men ulǵaıtýǵa ǵana baılanysty bolmaıtynyn túsindirdi. Shtat sanyn ońtaılandyrý bıznes prosesterdi ońaılatýmen, avtomattandyrýmen súıemeldenetin bolady.

Sonymen qatar birqatar basqarý býyndaryn qysqartý usynylady.

"Erekshe yntalandyrýshy faktor – bul jalaqynyń, ásirese tómengi laýazymdardaǵy qyzmetkerlerdiń eńbekaqysynyń ósýi bolady. О́tken jyly olardyń jalaqysy 25%-ǵa ósti. Shtat sanyn ońtaılandyrýdyń arqasynda jalaqyny orta eseppen taǵy 15%-ǵa arttyrý múmkindigi bolady", — dedi R. Dálenov.

Salyq salý Mınıstr atap ótkendeı, qazirgi tańda salyq sanyn azaıtý máseleleri belsendi túrde pysyqtalyp jatyr. Eki salyqty bir tólemge biriktirý jáne bir salyqty alyp tastaý boıynsha usynystar daıyndaldy. Jeke tulǵalardyń múlkine salynatyn salyq pen jeke tulǵalardan alynatyn jer salyǵyn bir tólemge biriktirý usynylady — bul túbirtekterdi, bank komıssııalaryn jáne t. b. toltyrýǵa ketetin shyǵyndardy qysqartýǵa múmkindik beredi.

Sondaı-aq kóp páterli turǵyn úıler úshin jer salyǵyn alyp tastaý usynylady, bul salyq tóleý kezindegi qatelikterdi azaıtady jáne kúrdeli esepteýlerden bosatady.

"Bul shamamen 3 mln salyq tóleýshige áser etedi. Jańa usynystar, mysaly, salyqtar men eńbekaqy tóleý qorynan ustap qalý máseleleri jeke qaralatyn bolady. Olar bir tólemge biriktirilýi múmkin, bul shaǵyn jáne orta bıznes úshin tólemdi edáýir jeńildetedi. Bul sondaı-aq irilendirilgen tólemderge ońtaılandyrýǵa bolatyn ruqsattardy berý úshin qajetti túrli tólemder men alymdarǵa da qatysty", — dep túsindirdi R. Dálenov.

Engizý merzimine keler bolsaq, usynystar daıyndaldy, engizý merzimi 2021 jyldan bastap boljanýda, dep atap ótti mınıstr. Engizilýi áli talqylanyp jatqan basqa tólemder boıynsha merzimder 2022 jyldan bastap belgilengen.

О́ńirlerdi damytý R. Dálenov sondaı-aq óńirlik damý jáne árbir naqty óńirdiń básekelestik artyqshylyqtaryn arttyrý úshin qandaı mindetter men tásilder ázirlenedi, aýyldyq jerlerdiń ákimderiniń derbestigi qalaı artady jáne aýylǵa memlekettik baǵdarlamalar qalaı áser etedi degen suraqtarǵa jaýap berdi.

Mınıstrdiń aıtýynsha, óńirlik damý men aýmaqtardy damytýdyń jańa tásilderi ázirlenedi. Árbir óńir úshin ósý núkteleri, básekelestik artyqshylyqtar, óndiris múmkindikteri jáne jumys oryndaryn qurý máseleleri aıqyndalady.

"Munyń bári Eldiń aýmaqtyq keńistiktik damýynyń boljamdy shemalary dep atalatyn pysyqtalyp jatqan qujatta kórinis tabady. Ekinshiden, "Aýyl – el besigi" jobasy boıynsha aýyldardy jańǵyrtý jalǵasady. Bıyl 216 aýyl jańǵyrtylady – bul aýyl mektepterin, sport keshenderin, ambýlatorııalardy, joldardy salý jáne jóndeý, jaryqtandyrý, ınjenerlik jeliler salý. Mundaı jumys 2021 jyly da atqarylady", dep túsindirdi R. Dálenov.

Sondaı-aq aýyldyq okrýgterdiń qarjysy, tabystyń bir bóligi kúsheıtiledi — 4 túri okrýg bıýdjetterine beriledi, tıisinshe, aýyl turǵyndary jergilikti qoǵamdastyqtyń jınalysy arqyly kóptegen máselelerdi sheshe alady. 2353 aýyl men aýyldyq okrýg úshin qarjylyq múmkindikter artady. Jergilikti ózin-ózi basqarýdy damytýdyń jańa tujyrymdamasyn ázirleý josparda bar, onda aýyl ákimderin saılaý, máslıhattardyń ókilettikterin keńeıtý sekildi máseleler kórinis tabady.

Jalpy alǵanda, okrýg bıýdjetin qalyptastyrýǵa aýyl turǵyndarynyń belsendi qatysýy kózdelýde.

"Bul jumystyń barlyǵy óńirlerdiń ekonomıkalyq múmkindikterin keńeıtýge, aýyldardy jańǵyrtýǵa, sondaı-aq jergilikti ózekti máseleler boıynsha sheshimder qabyldaýǵa halyqtyń belsendi qatysýyn arttyrýǵa múmkindik beredi", dep atap ótti mınıstr.

Sońǵy jańalyqtar

Dollardyń búgingi baǵamy belgili boldy

Ekonomıka • Búgin, 15:54

Atyraýda 9 balany ıt talady

Aımaqtar • Keshe

Taraz qalasynda gaz qubyry jaryldy

Aımaqtar • 23 Qazan, 2020

Syrda kúrishten rekordtyq ónim jınaldy

Aımaqtar • 23 Qazan, 2020

Uqsas jańalyqtar