Rýhanııat • 05 Qyrkúıek, 2020

Búgin - Ahmet Baıtursynulynyń týǵan kúni

160 ret kórsetildi

Qazaq ádebıeti men ádebıettaný ǵylymynyń, til biliminiń atasy hám reformatory Ahmet Baıtursynuly 1873 jyldyń 5 qyrkúıeginde dúnıege kelgen, dep habarlaıdy Egemen.kz.

Ahmet Baıtursynuly qazirgi Qostanaı oblysynyń Torǵaı óńirindegi Sartúbek degen jerde dúnıege kelgen. Jastaıynan kózi ashyq, bilim úırenýge qumar bolǵan ol 1882-1884 jyldary aýyl adamdarynan saýatyn ashyp, hat tanıdy. 1886-1891 jyldary Torǵaı qalasyndaǵy eki synypty oryssha-qazaqsha ýchılıshede, keıin Orynbordaǵy muǵalimder daıarlaıtyn mektepte bilim alǵan. Osylaısha birqatar oqý oryndarynan dáris alǵan Ahmet Baıtursynuly 1895 jyly óziniń ustazdyq qyzmetin bastaıdy. Muǵalim bolyp júrip qoǵamda oryn alyp jatqan keıbir máselelerden de shet qalǵan joq.

Ahmet Baıtursynuly sondaı-aq sheber aýdarmashy. Ol orys klassıkteriniń shyǵarmalaryn ana tilimizge aýdaryp, qazaq ádebıetiniń damýyna da úlesin qosqan jan. 1909 jyly Peterbýrgte basylyp shyqqan "Qyryq mysal" atty kitabynda Krylovtyń, Pýshkınnyń tanymal týyndylary aýdaryldy.

A.Baıtursynuly qoǵamda oryn alyp jatqan jaǵymsyz jaıttardy osy mysal óleńderi arqyly jetkizip otyrdy. Birinde óz oıyn jumbaqtap jetkizseǵ keıde ashyq ta aıta bastaǵan. Osylaısha ol 1905 jyldardan bastap saıası ómirge aralasa bastady. Alǵashqy maqsaty áleýmettik teńsizdikke qarsy shyǵý bolatyn.
1909 jyly gýbernator Troınıskııdiń buıryǵymen Ahań tutqyndalyp, túrmege de qamalady. Keıin Reseıdiń ishki ister mınıstrliginiń erekshe keńesi ony qazaq elinen jyraqqa jiberý úshin Orynborǵa jer aýdarǵan. Bul jerde de ol saıası kózqarasyn ashyq aıtyp, óziniń senimdi dostary Álıhan Bókeıhanov, Mirjaqyp Dýlatovtarmen birigip, tuńǵysh jalpyulttyq "Qazaq" gazetin shyǵara bastady. 1913-1918 jyldar aralyǵynda osy basylymnyń redaktory bolǵan ol, halyqty óner men bilimge shaqyryp, qalyń buqaraǵa úgit-nasıhatyn júrgizgen edi. Alaıda, Ahmettiń árbir basqan qadamy Reseı úkimetiniń qatań baqylaýynda bolyp, Gazetke jabylǵan jalanyń kesirinen ol jazyqsyz abaqtyǵa otyryp shyqty.

Qazan tóńkerisinen keıin qoǵamdyq ómirge belsene aralasqan Ahmet Baıtursynuly qazaq jurtynyń táýelsiz memleketin qurýdy maqsat etken Alash qozǵalysy kósemderiniń biri bolady. Keıinirek Qazaqstannyń tuńǵysh halyq aǵartý mınıstri, Qazaqstan akademııalyq ortalyǵynyń jetekshisi, Almatydaǵy, Tashkenttegi joǵary oqý oryndarynyń professory qyzmetterin atqarady. 

1926 jyly Ahmet Baıtursynuly túrkitanýshylardyń birinshi sezine qatysqan bolatyn. Jıyn Baký qalasynda ótken. "Túrki tilderindegi termınologııa jaıly" degen taqyrypta baıandama jasaǵan ol jıynǵa kelgen búkil qatysýshyny óz aýzyna qaratty. Qaratatynyndaıy da bar edi, Ahań sol basqosýda qazaq ultynyń tildik júıesin dáleldep, halqynyń bolashaǵy úshin qaısarlyq kórsetken.

5 ret sottalyp, 2 ret jer aýdarylǵan memleket jáne qoǵam qaıratkeri Ahmet Baıtursynuly 1937 jyly qazan aıynda taǵy da qamaýǵa alynyp, eki aıdan soń "halyq jaýy" degen aıyppen atylyp ketti. Onyń jaqtastaryn, týńan-týystaryn qýdalaý 1988 jylǵa deıin jalǵasqan. Tek osy jyldyń 4 tórtinshi qarashasynda ǵana A.Baıtursynuly aqtalyp, onyń eńbekteri ortamyzǵa oraldy. Osy ýaqytta onyń "Aq jol" degen kitaby da basylyp shyqty. 

Onyń artynan qalǵan mol murasy Almatydaǵy ózi ómir súrgen ǵımaratta, ıaǵnı qazirgi Ahmet Baıtursynov murajaıynda. 20 jylǵa jýyq ýaqyttan beri jumys jasap turǵan shańyraqta Alashtyń ardaqty arysynyń basqan izi, joǵalmas bıik rýhy qaldy. Onyń: "О́zimizdiń elimiz¬di saqtaý úshin bizge mádenıetke, oqýǵa umtylý kerek. Ol úshin eń aldymen, ádebıet tilin órkendetý kerek..." degen sózi bar bolatyn. Eli úshin eńbegin arnaǵan asyl azamattyń osy aıtqany qazir de kúshin joıǵan joq.

 

Sońǵy jańalyqtar

Azyq-túlik baǵasy sharyqtap ketti

Qoǵam • Búgin, 08:01

«Ak Bars» ese qaıtardy

Hokkeı • Búgin, 07:58

«Astana» kapıtany altynshy orynda

Sport • Búgin, 07:56

Qaınarda «street workout» ashyldy

Aımaqtar • Búgin, 07:53

Oıly músinder

Aımaqtar • Búgin, 07:38

Kishkentaı adam

Kıno • Búgin, 07:28

Ult tarıhyndaǵy uly tulǵa

Pikir • Búgin, 07:18

Qazaqqa qandaı qasıetter qajet?

Abaı • Búgin, 07:15

Aýyl damymaı, memleket damymaıdy

Parlament • Búgin, 07:13

Huawei óndirisi kedergige ushyrady

Álem • Búgin, 07:09

Nıgerııa kóshelerindegi sherý

Álem • Búgin, 07:05

Jol apaty nege kóp?

Qoǵam • Búgin, 07:01

Qatygez bala qaıdan shyǵady?

Qoǵam • Búgin, 06:58

Qashaǵannyń gazyn tutynatyn kez keldi

Ekonomıka • Búgin, 06:56

Kollektorlyq qyzmet kerek pe?

Qarjy • Búgin, 06:53

Joshy ulysy

Tanym • Búgin, 06:43

Ádil tórelik, tıimdi sot júıesi qajet

Prezıdent • Búgin, 06:40

Mıllıoner Mıkelandjelo

О́ner • Búgin, 06:40

Mal azyǵy daıyn ba?

Aımaqtar • Búgin, 06:39

UFC-degi debıýtin sátti bastady

Sport • Búgin, 06:36

Oısylqara áýlıe kesheni qorǵaýǵa alyndy

Rýhanııat • 24 Qazan, 2020

Atyraýda 9 balany ıt talady

Aımaqtar • 24 Qazan, 2020

Nur-Sultanda jańa saıabaq ashyldy

Qoǵam • 24 Qazan, 2020

Atyraýda 8 adamnan koronavırýs anyqtaldy

Aımaqtar • 24 Qazan, 2020

Uqsas jańalyqtar