Qoǵam • 07 Qyrkúıek, 2020

Revmatolog dáriger Behterev aýrýynyń paıda bolý sebepterin túsindirdi

25 ret kórsetildi

Almatydaǵy Kardıologııa jáne ishki aýrýlar ǴZI revmatolog dárigeri Baǵjan Seıjanova Behterev aýrýynyń paıda bolý sebepteri, klınıkalyq kórinisteri men emdeýi týraly aqparattarmen bólisti, - dep habarlaıdy Egemen.kz.

Behterev aýrýy, ıaǵnı ankılozdy spondıloartrıtomyrtqaaralyq býyndardyń qabynýynan paıda bolatyn, býyndardyń uzaq ýaqyt boıy qabynýy olardyń qımylyn shekteıtin ankılozǵa (bitip ketý) ákep soqtyrady. Ankılozdy spondılıtpen kóbinese 15-30 jastaǵy er adamdar aýyrady.

Behterev aýrýynyń damý sebepterinde kóbine aýrý erekshe tuqym qýalaýshylyq jaǵdaıynda belgili bir genetıkalyq ımmýndyq júıesiniń erekshelikteri bar jáne sozylmaly ınfeksııalardyń (negizinen ishek jáne zár shyǵarý joldarynyń) bolýynyń mańyzy zor. Ádette ishek, jynystyq ınfeksııalar, stress jáne qımyl-tirek apparatynyń zaqymdaný faktorlary órshitedi.

Qandaı shaǵymdardyń bolýy múmkin? Bul ásirese tańerteńgi ýaqytta arqanyń aýrýynan paıda bolady. Behterev aýrýyna tán belgi – tańerteńnen beldi qozǵalta almaı, tósekten turý qıynǵa soǵady. Aýyrsyný da, qozǵalý da kúni boıy qozǵalys bastalǵan kezde aqyryndap báseńdeıdi. Uzaq ýaqyt qımylsyz (otyrý, jatý) jatqan jaǵdaıda aýyrý arta túsedi. Aýyrý, ádette, alǵash ret jas kezinde (20-40 jas) paıda bolady.

Behterev aýrýyna aıaq býyndarynyń (ásirese urshyq, tize býyndary) zaqymdanýy tán, bul qımyldyń aýyrsynyp shektelýi jáne isinýimen baıqalady.

30% jaǵdaıynda ýveıt nemese ırıdosıklıt – nurly qabyqshanyń qabynýy  dep atalatyn   kózalmanyń ishki qabynyń qabynýynyń belgili bir túri kezdesedi.

Kóbine ókshe jáne taban sińirleriniń ókshe súıegine, sondaı-aq tize býyndarynyń ishki jaǵynan jáne shyntaq býynynyń syrtqy jaǵynan bekitiletin jerleri jıi zaqymdanady.

Syrqattyń sońǵy satysynda arqada bolatyn  aýyrýǵa omyrtqanyń qımylsyzdyǵy qosylady. Osy qabyný prosesiniń nátıjesinde omyrtqanyń qalypty qımyldaýyna kedergi bolatyn omyrtqa deneleri men omyrtqaaralyq býyndar arasynda súıek bitýiniń paıda bolýymen baılanysty bolady. Bul rette aýyrsyný sındromy ádette álsireıdi jáne tipti tolyǵymen toqtalady.

Bul kesel qalaı emdeledi? Keshendi, uzaq, kezeń-kezeńmen emdeý (stasıonar – emhana – shıpajaı) taǵaıyndalady. Ol aýyrsyný sındromyn azaıtýǵa, qabynýdy tómendetýge baǵyttalǵan. Emdeýdi naýqastardy múgedektilikke ákeletin aýyr asqynýlardyń damýyn boldyrmaý jáne aýrýdyń belsendiligine sáıkes kelý úshin meılinshe erte bastaǵan jón.

Dárigerler Sizde osyndaı sımptomdar paıda bolatyn bolsa, shuǵyl túrde revmatolog dárigerge qaralý qajettigin eskertedi.

Sońǵy jańalyqtar

Saqtansań – saý bolarsyń

Aımaqtar • Keshe

Sırk - álem nazarynda

Qazaqstan • Keshe

Uqsas jańalyqtar