Qoǵam • 08 Qyrkúıek, 2020

40 myń qurtqa «salynǵan» úı

1783 ret kórsetildi

Aýyl dese kóz aldymyzǵa qazany qaınaǵan, maı-shelpegi, qurt-maıy úzilmegen kórinis kelýshi edi. О́kinishke qaraı, ata-ájelerdiń izin jalǵaıtyn búgingi urpaq daıyn ónimge qumartyp ketti. Aqsaýsaq jandardy kórgende eriksiz oı qamalaıdy. Sondaı tamasha kórinis pen tabıǵı ónimniń arasy ajyrap bara jatqandaı.

Álbette sar dalany boılaı Saryqudyqqa jol tartsań, mur­nyńa kelgen kók shóp pen mal qıynyń kóńirsigen ıisi de qa­zaqy elden habar beredi. Biz­diń barlyq oıymyzdy osy aýyl­dyń tyndyrymdy tirligi seıiltkendeı boldy. Aýyldyń berekesin kirgizip otyrǵan da qoradaǵy osy kóńirsigen qı ıisi. Aýyl halqy tórt túliktiń tuıaǵyn teń ustap, paıdasyn kórýde. Mal ónimin ysyrap qylmaı, paıdaǵa asyrý búgingi basty mindeti bolyp otyr.

Dýlat pen Álııa Nıetqa­bylovtar 5 jyldan beri qurt bıznesin dóńgeletýde. Taǵamdyq qundylyǵy óte joǵary aýyldyń «Rafaellosy» dep osyny aıt. Bul jas otbasy aıtarlyqtaı úlken seh ashpasa da qorasyndaǵy jıyrma shaqty sıyryn saýyp, aıran uıytyp, súzbe súzip, sary maıyn jınap, nápaqalaryn taýyp júr. Nebári 20 jastarynda otaý qurǵan Dýlat pen Álııa 14 jyl ata-analarymen birge turdy. Jańajoldyq Álııa jas bolsa da úı sharýasyn shıratyp, «ene ınstıtýtynan» tálim alǵan. Al úıdiń kenjesi Dýlat ákesi Saǵyngereıdiń sharýashylyǵyn jalǵastyryp, aǵalarymen birge erinbeı eńbek etti. Sóıtip eki jas Saǵyngereı ákesi men Nurjamal ananyń aq batasymen óz aldyna otaý tigip, bólek shyǵady. Alaqandaı aýyldyń ortalyǵynan qaladaǵydaı aýla­­sy atshaptyrym záýlim úı tur­ǵyzdy. Záýlim úı ońaı aqsha­­men emes, mańdaı termen, adal eńbekpen salyndy. Iаǵnı, maqa­lamyzdy «40 myń qurtqa «salynǵan» baspana» dep ataýy­myzdyń da sebebi osynda jatyr.

Qora-qora mal bolmasa da qoldaǵy bardy baǵalap, mań­daı terimen baqyttyń kiltin tap­qan eńbekqor jandar, kúnine 300-400 qurt jasaıtyn Nıet­qa­bylovtardy qazaqy ónimniń naǵyz «qojaıyny» dersiz! Munyń syrtynda sút ónimderinen maı, qaımaq, irimshik jasalady.

– Joldasym ekeýmiz tańǵy saǵat 5-te turamyz. 20 sıyrdy saýyp bitkenshe biraz ýaqyt bolady. Sodan maldy óriske jiberip, sút pisirip, qurttyń qamyna kirisemin. Qurt jasaý ońaı sharýa emes, tynbaıtyn eńbekti talap etedi. Qurt jasap shyǵarý úshin aldymen súzbe daıyndalady. Ony daıyndaý úshin sútti pisirip alamyn. Odan keıin aıran etip uıytyp, kúbide pisemin. Betine qalqyp shyqqan maıdy alyp, keıin ony qazanǵa qatty ysytamyz da qaltaǵa quıyp qoıamyz. Qurt jasaý prosesi kúnbe-kún dəl solaı qaıtalanady, – dedi qaınaǵan tirliktiń ortasynda júrgen Álııa.

Álııanyń Dýlattaı azamaty, 6 perzenti bar. Sondyqtan da bolar, ózderi armandaǵan úıge 6 aıdyń ishinde qol jetkizdi. Kúndiz-túni tynbaı eńbek etkenniń arqasynda mol tabysqa keneldi. Tórt túliktiń qyr-syryn meńgergen Dýlat ýaqytynyń kóbin qorasynda ótkizedi. Ata-kásibimizdi jalǵap, qorasyn malǵa, úıin aqqa toltyrǵan ony áńgimege tarttyq.

1

– Atalarymyz qasıetti tórt túlik mal baǵyp, ózderiniń adal astaryn tapqan adamdar. Aqsha tabamyn degen janǵa jumys kóp. Mańyzdysy – nıet pen ynta. О́zim ákemniń sharýa qojalyǵynda jumys isteımin. Búginde sharýashylyq alǵa jyljyp keledi. Biraz jyl ata-anammen birge turdym. Sol sátte qosymsha tabys kózi qajet boldy. Basty maqsat ulttyq ónimimizdi damytý edi. Qurttan tabys ta­ýyp kele jatqanymyzǵa bes jyldan asty. Qazir qoldan arnaıy qondyrǵy jasadym. Balalarymyz da bizge qolǵabys etýge tyrysady. О́mir boıǵy eńbekten jınaqtaǵan tájirıbemdi balalarymnyń qabyl alǵany qýantady. Qazirgi tańda bastaǵan isimiz úlken kásipke aınalyp kele jatyr. Bolashaqta Qytaıǵa apparatqa tapsyrys berip, kásibimizdi odan ári damytý oıymyzda bar. Jumys kóktem ýaqytynda qaınaıdy. Sút kóbirek shyqqan saıyn qurt ta kóbeıedi. Sol ýaqytta qyp-qyzyl jumys bolsa, odan keıin saıabyrlaıdy. Aıyna tek qurttyń ózinen 200 myń teńge tabys ta­ýyp, túsken qarjyny qurylys materıaldaryna jumsap otyr­dyq. Bir aıda 5 myń qurt Oral qala­syna jiberiledi. Basqa qala­larǵa da taratý oıymyzda bar, – dep josparymen bólisti Dýlat.

Terlep tapqan tabysqa esh nárse jetpeıtini anyq. Nıetqa­by­lov­tardyń bul isi – aýyrdyń ústi­men, jeńildiń astymen júrgi­si keletinderge úlgi. Qazaqtyń sol baıaǵy jomart minezi men qo­naqjaı qalpy Dýlat pen Álııa­nyń boıynan joǵala qoımaǵan.

 

Juldyz ASQAR

 

Batys Qazaqstan oblysy,

Qaztalov aýdany 

 

Sońǵy jańalyqtar

29-31 qazan kúnderi kún jylynady

Aýa raıy • Búgin, 12:40

Shymkentte "Qazyǵurt" mádenıet úıi qaıta jandanady

Ońtústik Qazaqstan • Búgin, 12:30

Prezıdent Ahmetjan Esimovti qabyldady

Prezıdent • Búgin, 12:01

Jańa Almaty qalaı abattandyrylýda?

Aımaqtar • Búgin, 11:35

Ulytaýda uıadaı qonaq úı ashyldy

Aımaqtar • Búgin, 11:15

Atyraýda stýdentter jataqhanasy órtendi

Aımaqtar • Búgin, 11:05

О́tken táýlikte 117 adam indetten aıyqty

Koronavırýs • Búgin, 09:06

Transkaspıılik kólik tasymaly artady

Ekonomıka • Búgin, 08:14

Qandastar máselesi talqylandy

Saıasat • Búgin, 08:12

Alaıaqqa aldanatyndar áli kóp

Qoǵam • Búgin, 07:58

Kóshe kamerasynyń kómegi

Aımaqtar • Búgin, 07:57

Ekkeni – júgeri, ónimi údedi

Ekonomıka • Búgin, 07:37

Tirligi alǵa basqan Alǵa

Aımaqtar • Búgin, 07:35

Baspanaly bolý múmkindigi artty

Ekonomıka • Búgin, 07:27

Uıat pa, uıat emes pe?

Aımaqtar • Búgin, 07:24

Meıirim men qaıyrym

Rýhanııat • Búgin, 07:18

Tramptan keıingi álemdik tártip

Saıasat • Búgin, 07:14

Siz bilesiz be?. .

Ádebıet • Búgin, 07:09

Tańǵalý sındromy

Ádebıet • Búgin, 07:07

Nobel syılyǵyna kim ne satyp aldy?

Ádebıet • Búgin, 07:06

«Barys» jeńetin kún qaıda?

Hokkeı • Búgin, 07:05

Sý aıdyndary sýǵa zárý

Qoǵam • Búgin, 07:04

Avtor

Aımaqtar • Búgin, 07:02

Namysyn tý etken

Rýhanııat • Búgin, 07:00

Arktıkanyń mańyzy arta túsedi

Álem • Búgin, 06:57

Býdapeshtte júlde buıyrmady

Sport • Búgin, 06:56

Aǵaıyndy Aqshalovtar

Boks • Búgin, 06:55

Jahandy jaýlaǵan «Qyz Jibek»

Teatr • Búgin, 06:53

Nur-Sultanda týrnır ótýde

Tennıs • Búgin, 06:52

Balýandar Janashyrda jattyǵady

Sport • Búgin, 06:49

Parıj Olımpıadasyna – 120 jyl!

Sport • Búgin, 06:48

Uqsas jańalyqtar