Ekologııa • 10 Qyrkúıek, 2020

Qaıta óńdeý qarqyn alsa...

23 ret kórsetildi

Elimizdiń ońtústik pen soltústik, batys pen shyǵys jáne ortalyq aımaqtarynyń ózindik damý ereksheligi bolýy tabıǵı jaıt. Osyǵan oraı Memleket basshysy óz Joldaýynda el aımaqtarynyń damý barysyna qatysty básekeli artyqshylyqtardy atap kórsetti. Sonyń ishinde respýblıkamyzdyń batys óńirleri aldaǵy damý strategııasy men damý taktıkasyn qalaı qurýy kerektigi jóninde de naqty mindetter alǵa qoıyldy. Atalǵan aýmaqtar mundaı joǵary talaptar údesinen shyǵa ala ma?

Mundaı basy ashyq saýalǵa Aqtóbe jáne Batys Qazaqstan oblystarynyń mysalynda oı júgirtip kórgendi jón kórdik. Bul rette Aqtóbe elimizdiń bas­ty ónerkásiptik óńirleriniń biri ekenin atap kórsetkenimiz jón. Jumys istep turǵan óndiristik kásiporyndardyń sany jóninen aımaq oblystar arasynda aldyńǵy oryndardyń birinde tur. Munda óndiris oryndaryn kásiporyndardyń óz qarajattary esebinen jańǵyrtý jóninde naqty is-qımyl jospary jasalǵany, árıne qoldaýǵa ábden laıyqty. Aldyn ala jasalǵan esepke qaraǵanda satylaı júrgizilip otyratyn jańǵyrtý jumystaryna jarty trıllıon teńge qarajat jumsalmaq.

Áıtse de táp-táýir bastalǵan istiń barysy keıingi kezde qaıyrlap qalǵandaı kórinedi. Endeshe, aımaqta Joldaýda aıtylǵandaı óndiriske qoldaý kórsetýdiń naqty sharalaryn jetildirý isine tyń serpin berilse, mundaǵy kásiporyndar kóshtiń basyna qaraı bet túzeı alatynyna shek keltirýge bolmaıdy. Júıeli ári birtutas ustanymnyń qajettiligi de osynda. Aqtóbe – ónerkásip pen kómirsýtegi shıkizatyn óndirý isi qatar damyǵan óńirlerdiń biri. Ony óndirip jatqan negizinen sheteldik kompanııalar bolyp tabylady. О́ńir aýmaǵynda munaı ónimderi men ózge de jerasty qazba baılyqtaryn ıgerý isi táp-táýir jolǵa qoıylǵanymen ony óńdeý máselesinde sheshimin tappaǵan túıinder jetkilikti.

Ashyǵyn aıtqanda Aqtóbede Prezıdenttiń Joldaýynda qoıylǵan mindetterge sáıkes munaı-hımııa keshenin salyp, joǵary deńgeıdegi qaıta óńdeý isiniń jańa óndirisin qurýǵa qajetti alǵysharttar da bar. О́ńirdiń ınvestısııalyq tartymdylyǵy, salys­tyrmaly túrde alǵanda qýat pen jylý kózderi men ózge de resýrs baǵalarynyń tómendigi ınvestısııa kólemin odan ári kóterýge múmkindik bere alatyny anyq. Atalǵan máselede basy ashyq aıqyn bir másele: munaı-gaz shıkizatyn óndirý bar da, ony óńdeý, tipti Joldaýda aıtylǵandaı joǵary deńgeıdegi qaıta óńdeý bar.

Qudaıǵa shúkir, ony óndirý jóninen aldymyzǵa eshkimdi jibermeı qarqyndy qımyl tanytyp júrgenimiz beseneden belgili. Al kómirsýtegi shıkizatyn óńdeý máselesine kelgende únimiz shyqpaı, qumyǵyp qalyp júrgenimiz de belgili. Áıtpese el Prezıdenti: «Bizde osy kúnge deıin munaı hımııasy men gazdy qaıta óńdeý júıesiniń joqtyǵy – aqylǵa qonbaıtyn qısynsyz másele» dep aıtar ma edi, aıtpas pa edi. Aqtóbe aımaǵynda hımııa keshenin salý men paıdalaný isinde buǵan deıin qalyptasqan daǵdy men tájirıbe de bar. Endeshe, ony búgingi jańasha tyń kózqarastar turǵysynan qaıtadan qola alǵannyń tıgizer paıdasy az bolmasa kerek.

 Munaı hımııasy men gazdy qaıta óńdeý júıesi týraly áńgime qozǵalǵan kezde bul másele ınnovasııalyq óńir qatarynda júrgen Batys Qazaqstan oblysynda da ótkir kúıinde turǵany bólek bir áńgimeniń enshisi. Tabıǵı gaz óndirý jóninen res­pýblıka óńirleri arasynda aldyńǵy orynda turǵan oblysta óndiriletin shıkizat ózimizde óńdelmeı, túgeldeı derlik Reseıdiń Orynbor qalasyndaǵy gaz óńdeý zaýytyna jóneltilip keledi. Bul úderis qaı ýaqytqa deıin sozylatyny ázirge belgisiz. Budan biz ońbaı utylyp júrgenimiz, altynmen para-par jerasty baılyǵy Reseıde óńdelip qaıta qolymyzǵa tıgen kezde bastapqy joǵary baǵasyn ájeptáýir joǵaltyp alatyny eshqandaı talas týǵyzbaıdy. Osy oraıda budan 6-7 jyl buryn Qarashyǵanaq kenishinen óndiriletin tabıǵı gazdy óńdeý zaýyty salynatyny jóninde máni men mańyzy joǵary másele kóterilgeni de umytyla qoıǵan joq. Osyǵan baılanysty qurylǵan sarapshylar toby bolashaqta turǵyzylatyn gaz óńdeý zaýytynyń aýmaǵyn belgilep oblys ortalyǵynda jáne Bórli men Terekti aýdandarynda qoǵamdyq tyńdaýlar da ótkizildi.

Áıtse de keıinnen basy dyrdaı bolyp bastalǵan istiń aıaǵy qyldaı bolyp, sıyrquıymshaqtanyp ózinen ózi qurdymǵa batyp turǵany ókinishti-aq. Bul máseleniń «besiginde tunshyǵýyna» sol ýaqytta qalyptasqan birqatar syrtqy jáne ishki faktorlardyń salqyny tıgen sekildi. «Eshten de kesh jaqsy» demeı me halqymyz. Qarashyǵanaq kenishi aýmaǵynda gaz óńdeý zaýytyn salý máselesi ózektiligi men kókeıkestiligin esh ýaqytta joımaq emes. Memleket basshysynyń Joldaýyna basty jeli bolyp tartylǵan másele bul iske qaıtadan qozǵaý salyp, ony qarjylandyrý jónindegi jaıttar sheshimin tabatyn bolsa, onyń qaı turǵydan da tıgizetin paıdasy mol bolary belgili.

Máseleniń ekinshi bir qyrynan qarastyrsaq, buǵan deıingi tájirıbede Batys Qazaqstan oblysynda memlekettiń mıllıardtaǵan teńgeden turatyn mol qarajaty esebinen boı kóteretin jobalardy sol tusta óńir basshylyǵynda bolǵandar ájeptáýir jarnamalap kelgeni belgili. Aıtalyq toqsanynshy jyldardyń orta kezi men aıaǵynda Oral qalasynda spırt zaýyty salynatyny jónindegi máseleniń aıaǵy jerge tımeı turdy. Al 2000 jyldardan bergi kezeńde oblys aýmaǵynda sement zaýytyn turǵyzý, 870 basqa arnalǵan iri-qara bordaqylaıtyn mal semirtý keshenin salý jáne kúnine 40 myń marqa qozynyń etin óńdeıtin seh turǵyzý sekildi iri jobalar qolǵa alyndy.

Onyń keıbireýiniń nysandary jartylaı boı kóterse, ekinshi bir jobanyń ǵımarattary memleket qarajattary esebinen tolyqtaı turǵyzyldy. Ári osy ýaqyt aralyǵynda sol kezde óńir basshylary bul jobalar oblysqa qısapsyz mol paıda túsiretini jóninde júz qaıtara aıtýdan bir tanǵan emes. Áıtse de istiń naqty nátıjesi týraly aıtar bolsaq, búgingi kúni sol jobalardyń birde-biri iske aspaǵanyn ári paıdalanýǵa berilmegenin barmaq tisteı otyryp aıtýǵa týra keledi.

Osyndaıda Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń negizgi maqsat – jumystyń barysy emes, nátıjesi bolýǵa tıis dep, Joldaýda atap kórsetken tujyrymy eriksiz oıǵa orala beredi. Sonyń saldarynan buǵan deıin atalǵan jobalarǵa memleket qarajaty tekten-tek ysyrap bolǵany ókinishti-aq.

Sóz sońynda aıtarymyz birqatar oblys ákimderi ár jyl saıyn el-jurt aldynda esep bergen kezde ishki jalpy ónimniń kólemi bir nemese eki trıllıon teńgege ósti degen astronomııalyq sandardy alǵa tartyp keledi. Budan neni túsinip, neni uǵynýǵa bolady? Bul abstraktili ósim halyqty qýantyp, olardyń áleýmettik-turmystyq deńgeıiniń artýyna septigin tıgize ala ma? Joldaýda kórsetilgen osy jaıt jergilikti atqarýshy organ jetekshilerine oı salyp jatsa, qanekı? Osyndaı el-jurtqa eń aldymen keregi ishki jalpy ónimniń ósýi emes, turaqty jumys orny, tegis jol, aýrýhanalar men mektepter, sapaly azyq-túlik dep, ashyǵyn aıtqanda, Memleket basshysynyń túıindi sózi ár kez nazarda bolsa eken demekpiz.

 

AQTО́BE – ORAL

 

Sońǵy jańalyqtar

Atyraýda stýdentter jataqhanasy órtendi

Aımaqtar • Búgin, 11:05

О́tken táýlikte 117 adam indetten aıyqty

Koronavırýs • Búgin, 09:06

Transkaspıılik kólik tasymaly artady

Ekonomıka • Búgin, 08:14

Qandastar máselesi talqylandy

Saıasat • Búgin, 08:12

Alaıaqqa aldanatyndar áli kóp

Qoǵam • Búgin, 07:58

Kóshe kamerasynyń kómegi

Aımaqtar • Búgin, 07:57

Ekkeni – júgeri, ónimi údedi

Ekonomıka • Búgin, 07:37

Tirligi alǵa basqan Alǵa

Aımaqtar • Búgin, 07:35

Baspanaly bolý múmkindigi artty

Ekonomıka • Búgin, 07:27

Uıat pa, uıat emes pe?

Aımaqtar • Búgin, 07:24

Meıirim men qaıyrym

Rýhanııat • Búgin, 07:18

Tramptan keıingi álemdik tártip

Saıasat • Búgin, 07:14

Siz bilesiz be?. .

Ádebıet • Búgin, 07:09

Tańǵalý sındromy

Ádebıet • Búgin, 07:07

Nobel syılyǵyna kim ne satyp aldy?

Ádebıet • Búgin, 07:06

«Barys» jeńetin kún qaıda?

Hokkeı • Búgin, 07:05

Sý aıdyndary sýǵa zárý

Qoǵam • Búgin, 07:04

Avtor

Aımaqtar • Búgin, 07:02

Namysyn tý etken

Rýhanııat • Búgin, 07:00

Arktıkanyń mańyzy arta túsedi

Álem • Búgin, 06:57

Býdapeshtte júlde buıyrmady

Sport • Búgin, 06:56

Aǵaıyndy Aqshalovtar

Boks • Búgin, 06:55

Jahandy jaýlaǵan «Qyz Jibek»

Teatr • Búgin, 06:53

Nur-Sultanda týrnır ótýde

Tennıs • Búgin, 06:52

Balýandar Janashyrda jattyǵady

Sport • Búgin, 06:49

Parıj Olımpıadasyna – 120 jyl!

Sport • Búgin, 06:48

Hakim tulǵasy – halyq júreginde

Rýhanııat • Búgin, 06:46

Shyraıly «Shyǵys álemi»

Oqıǵa • Búgin, 06:40

Koronavırýstan qalaı qorǵanamyz?

Koronavırýs • Keshe

Uqsas jańalyqtar