Qarjy • 18 Qyrkúıek, 2020

Mıkro dep mán bermeýge bolmaıdy (Halyq nege mıkroqarjy uıymdaryn jaǵalap ketti?)

173 ret kórsetildi

Mıkroqarjy uıymdarynan nesibeme dep nesıe alyp, endi nesine joladym dep nala shegip júrgen jandar kóp. Keıipker izdeýdiń de qajeti shamaly. Onsyz da laqtyrǵan tasyń aldymen dál sondaı sormańdaıdyń mańdaıyna sart etip tıedi.

 

Talaby jeńil, zardaby zil

Qoǵamda qaryzy kópter kóbeıdi. Qarjy jumsaýǵa áýelden qyrsyz qara­sha halyq pandemııa kezinde bankter men mıkroqarjy uıymdaryn jaǵalap ketti. Qınalǵan jurt oılanbastan nesıe alady. Qarjy uıymdary da klıent­tiń qolyn qaqpaýǵa tyrysady. Alaı­da munyń áleýmettik zardabyna zer sal­ǵan­dar neken-saıaq. Bıylǵy Joldaýda Pre­zıdenttiń osy máselege nazar aýdaryp, tıisti tapsyrmalar bergeni de tegin emes.

Elordada Eldos esimdi jigit turady. Úıli-barandy. Nesıesin ýaqtyly óteı almaǵan Eldosqa bankterdiń «qara tiziminen» oryn buıyrypty. Bankterdiń esigi tars jabylǵan soń, mıkroqarjy uıymdaryn mańaılap kórgen.

– Talaby jeńil. Biraq birden úlken somany qolyńa ustatpaıdy. Aldy­men azyn alasyń. Sóıtip, senimge kire­siń. Keıin uıymnan alatyn somany art­ty­rýǵa bolady. Birinshi barǵanda-aq baı­qaǵanym, nesıe berer aldynda ju­mysqa, kelisimshartta telefon nómiri kór­se­tilgen tanystarǵa birden habarla­syp jatpaıdy. Sheshimdi jedel qabyl­dap, jaýabyn birden aıtady. Jarnama­larynda aıtyp júrgendeı 15 mınýtta emes, oǵan jetkizbeı-aq rettep beredi. Osyny bilgen soń qýlyqqa bastym. Min­detti túrde suraıtyn eki tanysym­nyń ornyna jalǵan esimderdi jazyp, telefon nómirlerin de ótirik kórset­tim. Sóıtip, aqshamdy alyp, qarjy uıy­my­nan aılamdy asyrdym dep eńsemdi tiktep shyqtym. Ile telefon nómirimdi, artynsha jumysymdy aýystyrdym.

«Nesıe bergender jer sıpap qaldy-aý», dep júrgende jeke sot oryndaýshylarynan túrli habarlamalar kele bastady. Qaıda jumys istesem de, ústelimde sottyń sheshimi jazylǵan habarlama jatady. Amal joq, tóleýge týra keldi. Muny aıtyp otyrǵan sebebim, «qarjy uıymdaryn búgin aldap soqsam, erteń tappaı qalady» dep, men sekildi kelte oılaıtyndarǵa sabaq bolsa deımin. Talaby jeńil bolǵanmen, zardaby zil ekenin umytpasa eken, – deıdi Eldos.

Eldostardyń elordada ǵana emes, jalpy elde kóp ekeni anyq.

 

Bangladeshten bastalǵan

Mıkronesıeniń tujyrymdamasyn AQSh-ta oqyǵan Bangladesh professory Muhammed Iýnýs jasaǵan eken. Ol 1974 jyly Bangladeshtegi ashtyqqa qarsy kúres júrgizgen. Professor sol kezde eleýsiz ǵana nesıeniń ózi kedeılerdiń kúnkórisin kúrt jaqsartyp jiberýi múmkin ekenine kóz jetkizdi. Sóıtip, ol alǵashqy kredıtin bambýk aǵashynan jıhaz jasaıtyn 10 áıelge bergen. Bankterdiń tabysy joq kásipkerlerge nesıe úlestirýge qulyqsyz ekenin ańǵarǵan Muhammed Iýnýs 1983 jyly «Gramın» bankiniń negizin qalady. Bank Bangladeshtegi kedeılerge mıkronesıe berýmen aınalysqan. Qaryzdy qaıtarý amaly retinde qazir­gideı kepildeme berý júıesin engizgen. Osylaısha nesıe berýdiń jańa modeli AQSh-tan bastap, damyǵan jáne damýshy memleketterdi qyzyqtyra bas­tady.

Halyqaralyq qaıta qurý jáne damý bankiniń dereginshe, qazir álem­de 7 myńnan astam mık­roqarjy uıymy jumys isteıdi. Olar damýshy mem­leketterdegi shamamen 16 mln adamǵa qyzmet kórsetip otyr. Negizgi maqsat – kedeı otbasylarǵa kómek kórsetý. Sondyqtan buǵan belgili saıasatkerler men qarjy ınstıtýttary qoldaý bildirýde. 2005 jyldan bastap Birikken ulttar uıymy mıkronesıe berýdi belsendi túrde qoldaı bastady.

Mıkroqarjy uıymdary tur­mysy tómen otbasylardy qol­daýǵa arnalsa da, onyń qyzmetine qatysty syn aıtýshylar kóp. Máselen, olar mıkronesıeniń paıyzdyq mólsherlemesiniń shamadan tys kóp ekenin alǵa tartady. Endi biri – mundaı uıymdardan nesıe alǵandardyń qaryzdy qaıtarý múmkindigi tómen ekenin aıtyp dabyl qaǵady. Olar «О́zi kedeı bolsa, qalaı qaıtarmaq?!» degen saýaldy ortaǵa tastaıdy.

 

«Bul – «ýly» bıznes!»

Mıkroqarjy uıymdaryn qoǵamda qoldaıtyndar da, qol­da­maıtyndar da bar. Sarap­shy­lardyń da pikiri qaq jarylyp tur. Máselen, osydan biraz ýaqyt buryn ekonomıst, «Ta­lap» qoldanbaly zertteýler orta­lyǵynyń dırektory Rahym Oshaqbaev mıkroqarjy uıym­daryna qatysty pikirin bildirdi.

– Mıkroqarjy uıymdarynyń jarnamasyn jıi kezdestiremin. Menińshe, bul – halyqtyń kedeı­lenýiniń bir belgisi. Myńdaǵan adam osyndaı uıymdardyń saldarynan jaǵdaılaryn múldem tómendetip aldy. Demek, halyq arasynda narazylyqqa beıim top ósip kele jatyr. Sebebi nesıe alýǵa qabiletsiz bolý adamdy odan ári kedeılendire túsedi. Sondyqtan men úshin bul – «ýly» bıznes, – dedi ekonomıst.

Osy másele boıynsha qarjy sarapshysy Rasýl Rysmambetovti de sózge tartyp kórdik.

– Másele halyqtyń mık­ro­qarjy uıymdarynyń qyzmetin durys paıdalana almaýynda emes, bar gáp – halyqtyń kedeılene túsýinde. Álemde, elde daǵdarys júrip jatyr jáne odan mıkroqarjy uıymdary qutqara almaıdy. Adamdardyń kóbi nesıeni qaıtarý úshin emes, amaly joqtyqtan alady. Sebebi olarda budan basqa kiris kózi joq. Al bala-shaǵany qalaıda asyraýǵa mindettisiń. Sol sebepti halyqtyń qaryzdyq júktemesi kóbeıip barady. Mundaı jaǵdaıda «nesıe alý kerek pe, kerek emes pe?» dep oılanyp baryp sheshim qabyldaǵan durys. Bálkim, qosymsha jumys izdeý kerek shyǵar. Biraq tańnan keshke deıin bir jumysta otyrsań, ekinshisin alyp júrý de qıynǵa túsedi, – deıdi qarjy sarapshysy.

Ekonomıst Talǵat Deme­sinovtiń pikirinshe, mık­ro­qarjy uıymdary – álem elderi keńinen qoldanyp, tez damyp kele jatqan naryqtyń biri.

– Mıkroqarjy uıymdaryna qyryn qaraýdyń qajeti joq. Bul – álem elderi qoldanyp júrgen ádepki dúnıe. Mundaı mekemeler bizdiń qoǵamǵa da qajet. Sebebi olar jalpy qarjy naryǵyndaǵy básekelestikti arttyrady. Olar qazir bankterge jaqsy básekeles bolyp otyr. Tek retteý jaǵy kemshin túsip tur, deıdi ol.

 

Naryq pen halyq

Sarapshylardyń sózinen uqqa­nymyz, Qazaqstanda mıkroqarjy uıymdarynyń naryǵy durys rettelmegen. Úkimettiń sońǵy jyl­dary buǵan basa mán berýi de son­dyqtan. Talǵat Demesinovtiń piki­rinshe, mıkroqarjy uıymda­ry­nyń qyzmetin retteıtin qujattar áli tolyq qabyldanyp bolǵan joq.

– Mıkroqarjy uıymdary nary­­ǵynda másele óte kóp. Sonyń bireýine ǵana toqtalyp óte­ıin. Mundaı mekemeler bere­tin nesıelerdiń paıyzdyq mólsher­lemesi joǵary. Qazaqstan mólsher­lemege qatysty shekteýdi bertinde engizdi. Áıtpese, buǵan deıin alǵan nesıeniń mólsherlemesi 100 paıyzdan asyp ketetin. Qazirgi talap boıynsha nesıeniń mólsherlemesi 100 paıyzdan aspaýy kerek. Menińshe, Ulttyq bank tarapynan qoıylatyn talaptardy áli de qatańdatý qajet. Iаǵnı mıkroqarjy uıymdarynyń paıyzdyq mólsherlemesin áli de tómendetken durys. Sonda ol barshaǵa qoljetimdi bola túsedi, – deıdi T.Demesinov.

Rasýl Rysmambetovtiń aıtýynsha, qazir jasyryn nesıe uıymdarynyń úlesi kóbeıip keledi. Sebebi halyq onsyz da nesıege belsheden batqan. Al qaryzdaıtyn basqa jeri joq.

– Ulttyq bank mıkroqarjy uıymdary naryǵyn naqty ret­teýi kerek. Bir jaǵynan, mundaı uıymdardyń qyzmetine meılinshe múmkindik bergen de durys. Ekinshi jaǵynan, zańsyz nesıe beretinderdi qatań jazalaý qajet. Ádette, zańsyz jumys isteıtin nesıe uıymdary aqshany esirtki saýdasynan, paradan, jasyryn kazınolardan, qysqasy «kóleńkeli» ortadan alady. Sondyqtan mem­lekettiń mıkroqarjy uıym­darynyń qyzmetine kirisýi asa qajet. Qazir bul baǵytta tıisti qadamdar jasalýda. Tek sonyń bári zańdy túrde jumys istep turǵan naryqqa zııanyn tıgizbeýi kerek, – deıdi qarjy sarapshysy.

Onyń aıtýynsha, irgemizde or­nalasqan О́zbekstan men Qyr­ǵyzstanda da mıkroqarjy nary­ǵyna qatysty problemalar bar.

– Máselen, О́zbekstanda mık­roqarjy uıymdarynyń nary­ǵyn retteý týraly zańnamada kem­shilikter kezdesedi. Mundaǵy uıymdar tek jartylaı ǵana res­mı túrde jumys isteıdi. «Kóleń­keli» naryq ta joq emes. Al Qyr­ǵyzstanda atalmysh naryq jaqsy damyǵan. Bank naryǵyna para-par dese de bolady. Bul jaqta da kemshilikter jetip artylady, – deıdi R.Rysmambetov.

 

Jalaqydan janalqymǵa deıin

«Jalaqyǵa deıin qaryz bere­miz» dep jarnamasyn qa­tyr­ǵanymen, tóleı almasań janal­qymnan alatyn mıkroqarjy uıymdarynyń artynda laýazymdy sheneýnikter turýy da múmkin. Mundaı pikirdi ekonomıst Talǵat Demesinov alǵa tartty.

– Lombardtardyń, mıkro­qar­jy uıymdarynyń, nesıe seriktestikteriniń qyzmetin ret­teıtin birneshe zań kerek. Bireýi qabyldandy. Biraq onyń kem­shi­ligi óte kóp. Atalǵan naryqty «uzyn arqan, keń tusaýǵa» salý bız­nes­ti júrgizip otyrǵan laýazymdy sheneý­­nik­terge tıimdi bolýy múmkin. Naryq­ty retteýdegi kedergilerdiń astary­nan osyndaı múddeniń qulaǵy qyltııa­tyndaı bolyp turady, – deıdi ekonomıst.

Aıtpaqshy, qabyldanǵan zańǵa sáıkes, 2021 jyldyń 1 qań­tarynan bastap mıkronesıe berý qyzmetin Qarjy naryǵyn retteý jáne damytý agenttiginen arnaıy lısenzııa alǵan uıymdar ǵana júrgize alady. Agenttiktiń resmı málimetinshe, 2020 jyldyń 1 qyr­kúıegindegi jaǵdaı boıynsha 3,1 myńnan astam mıkronesıeleý kompanııasy tirkeýden ótken. Atap aıtqanda, 650 lombard, 227 mıkroqarjy uıymy jáne 202 nesıe seriktestigi tirkelgen. Qarjylyq retteýshi tarapynan engizilgen talaptyń biri osy.

Talaptyń taǵy bireýi jar­ǵylyq jáne menshikti kapıtalǵa qatysty. 2023 jylǵa deıin mıkronesıeleý kompanııalarynyń jarǵylyq jáne menshikti kapıtalyn kezeń-kezeńimen ulǵaıtý kózdelgen. Osylaısha qyzmetin júrgizý úshin 2023 jylǵa qaraı kompanııalardyń eń tómengi kapıtaly mynadaı bolýǵa tıis: lombardtar úshin – 70 mln teńge, nesıe seriktestikteri úshin – 50 mln teńge jáne mıkroqarjy uıym­dary úshin – 100 mln teńge. Atal­ǵan talaptar oryndalǵan jaǵ­daıda ǵana naryqta jumys is­teýge ruqsat etilmek.

Sarapshylar aıtqandaı, mık­roqarjy uıymdarynyń kóbeıýi el ekonomıkasyna daǵdarystyń dendep kele jatqanyn kórsetedi. Endeshe mıkro dep mán bermeýge bolmaıdy. Buǵan qarjylyq retteýshiniń de, qaryz alýshynyń da kóńil bóletin ýaqyty álde­qashan jetti. Sony ótkizip almaǵan lázim.

 

 

 

Sońǵy jańalyqtar

Bir saty tómen syrǵydyq

Sport • Búgin, 08:02

«Shahtıor» jigitteri jarady

Fýtbol • Búgin, 08:00

Solerdiń senimdi jeńisi

Sport • Búgin, 07:58

«Myń kúbi» músini

Rýhanııat • Búgin, 07:56

Saıabaqtardyń atyna zaty saı ma?

Qoǵam • Búgin, 07:50

Jer yryzdyǵy jerde qalmaıdy

Aımaqtar • Búgin, 07:48

Ekonomıkany ózgertetin bes baǵyt

Ekonomıka • Búgin, 07:43

Aýyz sýdyń adal bolǵanyna ne jetsin!

Aımaqtar • Búgin, 07:42

Eńbek naryǵy eńse tikteı me?

Qoǵam • Búgin, 07:40

Jetimin jylatpaǵan el edik...

Rýhanııat • Búgin, 07:37

Aqjaıyqta jol azaby azaıady

Qoǵam • Búgin, 07:34

Kógildir otynsyz kósegemiz kógermeıdi

Aımaqtar • Búgin, 07:32

Sheksizdik formýlasy

Ádebıet • Búgin, 07:29

Kitapqa kóshken estelikter

Ádebıet • Búgin, 07:28

Siz bilesiz be?. .

Ádebıet • Búgin, 07:24

Qoldaý jaqsarsa, qorǵaý da túzeledi

Saıasat • Búgin, 07:22

Qan qaqsatqan qarjy pıramıdasy

Saıasat • Búgin, 07:20

«Offlaın kún» aksııasy

Qoǵam • Búgin, 07:17

Jas Qalam jobasy bastaý aldy

Oqıǵa • Búgin, 07:15

Bazardaǵy jastar jasyl alańda jolyqty

Oqıǵa • Búgin, 07:09

О́lketanýshylar bas qosty

Aımaqtar • Búgin, 07:07

Saǵyndyrǵan aýylym

Rýhanııat • Búgin, 07:04

Jazyqsyz japa shekken qos azamat

Tarıh • Búgin, 07:01

Osy jurt Jumaǵalıdy bile me eken?!

Rýhanııat • Búgin, 06:58

Toqsanǵa toldy qart kúıshi

Oqıǵa • Búgin, 06:53

Hattar sóılegende...

Tarıh • Búgin, 06:50

Begalındik beıneler

О́ner • Búgin, 06:47

Tańǵajaıyp balet baǵdarlamasy

Teatr • Búgin, 06:43

Azyq-túlik quny artty

Qoǵam • Búgin, 06:38

Turaqtandyrý qorynyń ónimi jetkilikti

Aımaqtar • Búgin, 06:36

Sham jaryǵy túbine túspes

Tanym • Búgin, 06:35

Joshy – qazaq handarynyń atasy

Rýhanııat • Búgin, 06:34

О́simdik maıy qymbattaǵan

Qoǵam • Búgin, 06:34

Joldaýdy nasıhattaýǵa qatysady

Saıasat • Búgin, 06:33

Fonogramma qoldaný zańmen retteledi

Parlament • Búgin, 06:32

Baıypty bastamalar men naqty nátıjeler

Prezıdent • Búgin, 06:30

Daraboz Peleniń dáýiri

Sport • Búgin, 06:30

Fın kambegi

Hokkeı • Búgin, 06:30

О́risti ónege

Rýhanııat • Búgin, 06:28

Tuńǵysh mergen

Sport • Búgin, 06:27

Koronavırýspen kúresten sabaq aldyq pa?

Koronavırýs • Búgin, 06:27

Sharapatty shahar shuǵylasy

Elorda • Búgin, 06:19

«Serpinnen» serpilis kútemiz

Bilim • Búgin, 06:15

2 mln teńge júldege ıe boldy

Oqıǵa • Búgin, 06:13

El yrysy kemigen joq

Aımaqtar • Búgin, 06:08

Bazardaǵy baǵa birshama kóterilgen

Aımaqtar • Búgin, 06:05

«A» korpýsy aýdıtorııaǵa oralady

Saıasat • Búgin, 06:01

Saqtansań – saý bolarsyń

Aımaqtar • Keshe

Uqsas jańalyqtar