Rýhanııat • 24 Qyrkúıek, 2020

Sóz soıyl №95

249 ret kórsetildi

Ákimniń áláýláıi

Túńilme, tirligińe túńil meıli,

Taýysyp taǵatyńdy dúbir jeıdi,

Ákim kele jatyr dese júgirgender,

Atań kele jatyr dese júgirmeıdi.

 

Tobyqtary qajalyp izin baǵyp,

Qatyp qalǵan ózenniń muzyn jaryp,

Ákim kele jatyr dep izdeıdi kep,

Taýyǵy joq aýyldan qyzyl balyq.

«Ývolıýmen» bastalǵan tań atysy,

Dala kezgen daqpyrty «dana» kisi.

Simirgen vıskıine mańaılamas,

Muǵalimniń alatyn jalaqysy.

Shapalaqpen jańǵyryp tańǵy dala,

Qara jerge qaqpaıdy handy qara,

Mazalaıtyn masany mańaılatpas,

Suraq-jaýap daıyndap aldyn ala.

Oda aıtyp jarysyp bar alaby,

Maqtaý sózge mas bolyp qamalady,

Aýylǵa ákim kelip ketse eken,

Tym bolmasa kúre jol jamalady.

Beıbit BО́JEN

 Pavlodar

 

 Suraq-jaýap

– Mekememizge jańa  bastyq kelip, úısiz júrgenderdiń máse­lesin birden qolǵa alyp, túbirimen sheshti.

– Ony qalaı sheship júr?

– Úıi joqtardy birden jumys­tan shyǵaryp jiberdi.

 * * *

  – Kim bolyp jumys isteısiń?

– Urymyn!..

– Dálirek aıtqanda?

– Sheneýnikpin...

 * * *

– Salamatty ǵumyr keshýge peıilińiz qaı dárejede?

– Temekini saıabaqqa baryp shegemin, óıtkeni onda aýa taza...

 * * *

 Saıabaqqa demalýǵa kelýshi onyń kúzetshisine:

– Mynda «Shóp tóselgen alańdy basyp ótseńiz 500 teńge aıyppul tóleısiz!» dep jazylypty, neǵyp arzan?.. – deıdi.

– О́ıtpesek onyń ústimen eshkim ótpeıtin boldy...

 * * *

– Báke, jazda tynyǵýǵa qaıda barmaqsyzdar?

–  Áıelim – Italııaǵa, bala – Anglııaǵa!..

– Siz she?

– Túrmege baratyn shyǵarmyn...

 

 

Sottan kelemin!

– Qaıdan kelesiń?

– Sottan kelemin…

– E?

– Soty qurysyn, ottan kelemin…

– Nemene, bank tonadyń ba?

– Joǵa, kóshede saǵyz shaınap tur edim…

– Polısııa kele jatqanda juta salmadyń ba?

– Aýzymdy kerip, sýyryp aldy.

Kelesi kúni.

– Qaıdan kelesiń?

– Sottan kelemin…

– E?

– Soty qurysyn, ottan kelemin…

– Nemene, bireýdiń qulaǵyn tistep aldyń ba? Qulaq tistegenge de sot bolyp jatyr…

– Joǵa, kórshimdi ishimnen boqtap edim… «Paraqorsyń!» dep…

– Oıpyrym-aı , qalaı bilip qoıǵan?…

– Ishime qulaǵyn tosyp…

«Oıpyrym-aı, – dedim men de ishimnen. – Jegeni – aldynda, jemegeni – artynda, aýyz­dary apandaı jemqor sheneýnik shortandar men akýla-kıtter sottalmaı jatqanda, bizdiń sottar maıda shabaqtar men ıtbalyqtardy sottap, kúnderin kórip jatyr-aý deımin? Oıbaı, ishimnen aıtyp turmyn, eshkim estigen joq pa eken?».

Almas Jarqynbaev

Almaty

 

Shúkirshilik

(Sáýegeı satıra)

Dúnıede bar jaratylys múldem joǵalyp ketpeı, tiri pendemisiń, jan-janýar, qurt-qumyrsqa bolsań boldy, ýaqytyń kelgende ólip baryp qaıta tiriletinińe shúkirshilik.

Bir zamanda men de pende bolyp ja­ratylǵanmyn. Qaýym bolyp qaýymdasyp tirlik etetinbiz... Biletinim – tas dáýiri artta qalyp, aınalaıyn temirden alǵashqy qural-saıman saılap, biz ańnan emes, ań ataýly bizden qashyp-pysyp júretin zaman bolatyn.

Ol dáýirge de shúkirshilik. Jazmysh buıyrǵan jasyn jasap, arman-maqsat qoıyp ómir súretindeı kezeń bolmasa da, jaryq dúnıe syılaǵan Jaratýshyǵa rıza keıippen dám-tuz bitken kúni jazmyshqa moıyn usynǵanbyz.

Endi mine, Alla jar bolyp, «kezegim kelip», taǵy da jaryq dúnıege kelýimniń oraıy kelipti... Pende emespin be, jaratylatynym anyq, nede bolsa dep Jara­týshyǵa aldaǵy ǵumyrda «óıte kórińiz, búıte kórińiz» dep jalbarynyp baqtym.

Sondaǵym, aldymen ǵumyr jasty uzarta kórińizshi dedim. Sodan soń tamaq ataýlyny talǵamaı-aq buıyrtyńyz, qurt-qumyrsqa, shóp-shalamǵa deıingiler meniń úlesimde bolsa dedim. Taǵy da jaýrap qaltyramaıyn, negizi – jaýym joq­qa jýyq bolyp, ashkózderdiń qansha qarmaǵyna ilinsem de olarǵa nápaqa bolýdan saqtasa dep tiledim. Júre de bilsem, qajet bolǵanda qaýip-qaterden qutylyp keterdeı qanat buıyrsa, artyq etpes dep táýbege keldim...

Jalbarynǵanymdy Jaratýshy qa­byl alyp... pálekettiki, qarǵa bolyp­ jara­tyla qalmasym bar ma... Kiná ózim­nen! Aldymen adam ete gór deme­gen ózim... Adam bolmaǵanyma ókingen­men, al óti­nish-tilegimdi qabyl etken Jara­týshy­ǵa aıtarym joq... Taǵam tal­ǵa­maı­myn. Mun­daǵylar: «Qarǵa aıtyp­ty – boq jaman emes, joq jaman» deı­tin kó­rine­di. Táýbe, jeıtinim – aldymda, jemeı kergı­tinim onan da kóp... Mun­daǵy­lar­dyń:­ «Qarǵa qańqyldap ketti, kún sýytyp­ qar túsetin shyǵar» deıtini beker emes... Kóbine qalǵyp-múlgip tal-terekte oty­ramyn. Kerek kezde tómenge túsip tal­tań­dap júrip te beremin. Qaýip-qater az, etim «aram qatqyr» dárejesinde bol­ǵan­dyqtan, ana ádirem qapqyr mysyq bol­masa, meni erikkender de ermek ete qoı­maıdy. Oıhoı, qanat bitirgeni qandaı ǵajap!.. Qaýip-qaterdi qapy qaldyrady... Baǵy­tym «Balqan taý» bolsa da bara ala­myn... Eń ǵajaby, ǵumyrymnyń uzaq­­tyǵy... Úsh júz jyldaı jasaıdy ekenmin!..

Al aınalama kóz salsam... Pende, ıaǵnı adam etip jaratpaǵanyna táýbe! Keı-keı tirligine órem jete bermes, al olardyń qulqyn úshin tań azannan kesh batqanǵa deıingi tepeń-tepeń tirligin kórip túńilemin. «Qarǵa qarǵanyń kózin shuqymaıdy». Al pendeń bizdiń kezimizdegi adamdardaı emes, tirlik úshin birin-biri óltirýden taıynbaıdy. Kóbi ashqursaq, taǵam úshin atys-shabys, qylmys... Qıt etken qylmys úshin qamalyp, temir torda otyrasyń... Tabıǵatty bitirgen. Taý-tasty qoparyp, ózen-kóldi laılap, tútinmen tumshalanyp alǵan... Eri qaısy, áıeli qaısy bilip bolmaısyń. Bir-eki balamen bitelip, kún ótken saıyn tuqymy quryp qurdymǵa ketip jatqan eldi meken... Qaısybirin aıtaıyn, osyndaı-osyndaı ospadarlyǵyna bola az kúnde topan sý qaptap tirshilik ataýly typ-tyıpyl bolatyn kórinedi... О́z basym ondaı bola qalǵanda, aınalaıyn qanatymnyń arqasynda qalyqtap ushyp, jan saqtar alyp shyńnyń tóbesinen tabylarmyn.

Aıtarym, myna zamandaǵy adamnyń kórerin pende basyna bermesin... Adam etpeı, qarǵa etip jaratqan Jaratýshyma quldyq!..

 Berik SADYR

 Nur-Sultan

 

 Aýyldyń aıtqyshtary

Kóp jyldar ustazdyq etken soǵys ardageri Shóken degen aǵamyz oqýshylarǵa áńgime aıtyp otyrsa kerek.

– Bir kúni aldyńǵy shepke baryp bekinip aldym, – degen eken ol. – Qylt etken nemisti qaǵyp tastap otyrmaqpyn ǵoı. Bir kezde kózime shalynǵan uzyn boıly fashısti nysanaǵa ala bergen edim, álgi jalp ete qaldy. Taǵy bireýin kózdegenim sol – bul beıbaq ta múrdem ketti. Úshinshisin qaraýylǵa ilgenimde, ol da shalqasynan tústi. «О́ı, bularǵa ne boldy?», dep jan-jaǵyma qarasam, anadaı jerde Álııa Moldaǵulova jatyr eken.

1

*  *  *

– Erterekte bir estigenim bar edi, – dep áńgime bastady Mataı degen aǵamyz. Eki sýaıt ózara syr shertisip otyrsa kerek.

– Áneýgúni, – depti birinshisi, – túnde mashınamen kele jatsam, joldyń ústinde jıyr­ma qoıan otyr eken. Shamdy bir jaǵyp, bir óshirgenimde kózderi qaryǵyp, máńgirdi de qaldy. Bastarynan bir-bir uryp mashınama salyp aldym.

– Andaǵy túk emes qoı, – depti ekinshisi. – Ana joly baqshalyǵymda jumys istep jatsam, kúregim áldeqandaı temirge tıip shyq ete qaldy. Aınaldyra qazyp shyqtym. Sóıtsem, álgim nemistiń «Tıgr» tankisi bolyp shyqty. Tipti shamy da janyp tur.

– Áı, – degen eken birinshisi shydaı almaı ketip. – Tankiniń seniń baqshańa qalaı kelgenin qazbalamaı-aq qoıaıyq. Sózińe de seneıik. Men on qoıandy azaıtaıyn, sen tankińniń shamyn sóndirshi, bátir...

 

Hasen Zákárııa

Shyǵys Qazaqstan oblysy

 

 Múıisti júrgizetin Berik SADYR

Sońǵy jańalyqtar

Namysyn tý etken

Rýhanııat • Keshe

Uqsas jańalyqtar