Abaı • 25 Qyrkúıek, 2020

«Abaı urpaqtary» jýrnaly qalaı shyqty?

69 ret kórsetildi

Bıyl Abaı Qunanbaı­­uly­nyń 175 jyldyq mereıtoıy. Aqyn mereıtoıy­­nyń bastamasy Nur-Sultan qa­lasynda Qazaqstan Res­pýb­lıkasynyń Tuńǵysh Prezıdenti – Elbasy Nur­sultan Nazarbaev pen Mem­leket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń qatysýymen ótken shara­da bastaý alǵan bolatyn. Jıyn aqynnyń týǵan je­­rinde jal­ǵasyn ta­ýyp, ar­naıy shara Semeı qala­synda da ótken edi.

Sýrette: «Abaı urpaqtary» qoljazba jýrnalyna 1970 jyly jarııalanǵan jazýshy Kámen Ora­zalın men uly Eldardyń sýreti

Álemge áıgili «Abaı joly» roman-epopeıasy teńdesiz shyǵarma ekeni ámbege aıan. Bul kitapqa qajetti derekterdiń kóbin Muhtar Áýezov aýyl turǵyndarynan hat arqyly da jazǵyzyp ta alyp otyrǵan. Ol Abaı eline kelgen ár saparynda kónekóz qarııalarmen sóılesip otyr­ǵandy jaqsy kó­redi eken. Osy­­­laısha kele-kele Muhań jaq­sy aralasyp, syılas bolǵan adamnyń biri jazýshy Kámen Orazalın edi. Kámen aǵa Muhtar Áýezovtiń bas­tamasymen qolǵa alynǵan «Abaı urpaqtary» qoljazba jýr­nalynyń uzaq jyldardaǵy shy­ǵarýshy bas redaktory bolǵan adam. Osy jýrnaldy shyǵarýǵa 30 jyldyq ómirin, eńbegin arnaǵan.

– Muhtar Áýezov 1928, odan soń 1939 jyldary elge kelgen edi, – deıdi jazýshynyń uly, Abaı aýdandyq mádenıet bóliminiń basshysy Eldar Kámenuly, – sodan biraz jyl aýylǵa kele almaı, 1943 jyldyń jazyn­da ǵana joly túsip, Aıagóz qa­lasy arqyly Qundyzdy, Shet óńirlerinde bolyp, ákem Ká­men Orazalınmen júzdesedi. Aıtýyn­sha, «Abaı» romanynyń kelesi ki­tabyn jazyp júr. Úlken qarııa­larmen áńgimelesip, Abaı za­ma­nyn bile túsýi kerek eken. Muh­­tar Áýezovtiń qasynda Sapar­ǵalı Begalın, synshy-ǵalym Esma­ǵanbet Smaıylov, orys jazýshysy Poloskıı bolǵan. Muhańdy búkil el-jurt bolyp qarsy alyp, arasyn­da bizdiń ákeı de júredi. Ákem Kámen Muhtar Áýezovti sonda tuń­ǵysh kórse kerek, bylaı deıtin: «So­ǵys­tyń eń qıyn kezi. Sol kezde jurt­tyń kóńilinde ne joq deı­siń? Bireýlerdiń sóıleýge tilderi kelmeı kemseńdep, endi bireýler­diń kózinen jas únsiz parlaıdy. Bári-bárin de Muhańa shaqqaly kele jatyr. Men Muhańdy qalaı kórsem eken dep kópshilikpen birge turǵan edim, Muhań kólikten tústi. Sol kezde ǵana jaqyndańqyrap baryp kórdim. Muhańnan kóz aıyrmadym. Qońyrqaı júzdi, tuń­ǵysh ret Muhańnyń kózinen jas kórdim, sumdyq. Men ózim qa­laı jylap jibergenimdi bil­meı­min, Muhańnyń kózindegi jasty kórgende barlyq ózimniń soǵysta kórgen qıynshylyǵymdy myna kisiler birge kórip turǵandaı se­zindim. Adam kóp, qazaq úıge syımaıdy, ákem de barǵan, sheshem de barǵan, jeńgem bar edi, ol da bar­ǵan, kópshiligimiz qaıtyp ket­tik» deıdi. Sóıtip ákem úıge kelip, biraz ásermen otyrǵan kezde Uly Otan soǵysynan qaıtqan Toqqazy degen poshtashy bar bolatyn. Sol kisi kelip, «Kámen, seni Muhtar aǵa shaqyryp jatyr» deıdi. Sóıtip ákemniń zańǵar jazýshymen tanystyǵy osylaı bastalady.

Almatyǵa barǵan soń 1943 jyl­ǵy elge sapary týraly Muh­tar Áýezovtiń «Sosıalıstik Qazaq­stan» gazetinde «Aqyn aýylynda» atty ocherki jaryqqa shyǵady. Sonda Muhtar Áýezov bylaı dep jazǵan: «...О́r kóńildiń ójetin, ez kóńildiń kerenaýyn, boıkúıezin aıtam dese, onda da Abaı tańba soǵyp, tap basyp aıtyp ketkendeı bolady. Sondaı-aq Abaı úlgisin ósıet etip, aıtyp otyratyn iri áńgi­meshiler bar. Olardyń biri «Júrek­adyrdaǵy» qart kolhozshy Orazaly. Ol kisiden kóp sóz estip, kóp toqyǵan balasy Kámen. Munyń ózi oqyǵan, ózi jazýshy, Otan soǵysynan jaraly bolyp qaıtqan jas jigit, ákesi bilgen áńgimeniń kóbin zor yntamen aıtady».

1

– Sol tanysqannan keıin Muh­tar Áýezov «Abaı joly» epopeıasyn jazý barysynda ákem Kámenge ro­manǵa qajetti derekterdi eldegi Ermusa, Tileke, Rahymbaı sııaq­ty kónekóz qarııalardan surastyrý­dy jáne jekelegen adamdar týraly qosymsha kóptegen derekterdi naqtylaýǵa baılanysty tapsyr­malardy da berip otyrady. «Mu­hańnyń osy tapsyrmalaryn oryndaı júrip, kóp dúnıege qanyq boldym» deıdi ákeı. Ákem uly Abaıdyń ómirine arnalǵan «Abaı joly» epopeıasynyń jazylýyna septigin tıgizgenine qýanatyn, – deıdi Eldar Orazalın.

1950 jyly jazýshy Kámen Ora­zalınniń soǵys taqyrybyna arnaǵan «Jeksen» povesi jaryq­qa shyǵady. Tuńǵysh kitabyn syı­lamaq bolyp, Muhtar Áýezovke Almatyǵa keledi. Muhań «Oraza­ly aqsaqal ne dep sálem aıtyp jatyr?» dep suraıdy. Sol kezde Kámen aǵa «Ákem Sizge, aqyldas aǵańmen, egerde múmkin bolsa Al­matyda qalasyń ba, qaıtesiń?» degendeı bolyp edi» degen kezde, Muhtar Áýezov salmaqty túr­­­­de bylaı dep aıtqan eken: «E, Almatyda saǵan ne bar? Bar jaqsy qasıetti dúnıe elde emes pe. Sen Abaı týǵan jerde otyr­syń, danyshpan izdeseń ja­nyńda Abaı jatqan joq pa? Sen me­niń tilimdi alsań elde bol, úl­ken­derdi tyńda, kóp nárseni solar biledi. Seniń boıyńda azdy-kópti talantyń bar ekenin kórip turmyn. Sondyqtan sen elde oty­ryp jazatyn bol. Sen meniń osy tilegimdi oryndaımysyń?» dep, kúlimsireı qaraıdy. Kámen Ora­zalın «Oryndaımyn, aǵa!» dep ýáde berip, keıin óz esteliginde: osy­­laısha men Abaı aýdanynda máń­gilikke qalyp qoıdym» dep esine alady.

Muhtar Áýezovtiń Abaıǵa de­­­gen qurmetiniń bir belgisi – «Abaı ur­paq­tary» ádebı-kórkem qoljazba jýr­nalyn shyǵarýy. 1939 jyly so­ǵystyń aldynda Shyńǵystaýǵa kelgen Muhtar Áýezov Qaraýyl orta mektebinde oqýshylarmen kez­desý ótkizedi. Jıyn barysynda jazýshy bylaı dep amanat jasaıdy:

«Sender Abaı urpaǵysyń­dar. Aqyn Abaı atalaryńnyń uly­­ly­ǵyn bolashaq urpaqpen ush­­tastyratyn da sendersińder, olaı bolsa osy mektep janynan ádebıet úıirmesin quryp, «Abaı urpaqtary» atty ádebı-qoljazba jýrnalyn shyǵaryp turyńdar».

Shyńǵystaý aýdanyndaǵy (sol kezdegi Abaı aýdanynyń ataýy) Qa­raýyl orta mektebiniń jany­nan «Abaı urpaqtary» atty qoljaz­ba jýrnaly shyǵatyn bolypty. Ony uıymdastyrǵan, aqyl-keńes bergen Muhtar Áýezovtiń ózi eken de­gen aqparat jer-jerge ta­rap, tip­ti respýblıkalyq deńgeıde qy­zyǵýshylyq arta túsken. Sóı­tip aýdandyq partııa, komsomol ko­mı­tetteri biraýyzdan qoldaý kór­se­tedi. Jýrnaldyń shy­­ǵýy­na Shyńǵystaý aýdany oqý bó­liminiń bastyǵy Táttibek Tú­sip­baev, aýdandyq «Sosıalıstik mal sharýashylyǵy» gazetiniń redak­tory Sádý Aqbergenov, qol­jaz­ba gazettiń ádebıet bóliminiń meń­gerýshisi Beısenǵalı Kirbetov, kom­somoldyń hatshysy Qaýys Kóz­baevtar erekshe eńbek sińiredi. Eń alǵashqy redaktory 9-synyp oqý­shysy Talǵat Ábenov edi. Budan basqa da synyptyń oqýshylary Ejenhan Qusaıynov, Sybanǵalı Serikbaevtar da iske belsene ki­risedi. Jýrnaldyń betterin oqý­shy Kábıra Sádýaqasqyzy qolmen jazyp shyǵarady. Sol mektepte qazaq tili men ádebıetten sabaq beretin Kúlzıra Múlikbaeva, Mu­ha­metjan Ábenov (Talǵattyń ákesi), geograf, muǵalim Ulyqbek Ba­ıyrbekov, matematık Ǵabdolla Asylaevtar da qoljazba jýrnaldy shyǵarýǵa atsalysqan. Tuńǵysh nómirdegi aqyn Abaı týraly bas maqalany oqý bóliminiń bastyǵy Táttibek Túsip­baev ózi jazady.

1939 jyldyń jeltoqsan aıynda «Abaı urpaqtary» qoljazba jýrnalynyń eń alǵashqy nómiri ja­ryqqa shyǵady. Oblystyq, res­pýblıkalyq gazetterdiń barlyǵy «Abaı urpaqtary» jýrnalyna qol­daý kórsetipti. Jazýshy Muh­tar Áýezov, «Oktıabr balala­ry» gazetiniń qyzmetkerleri Bát­ken Saǵyndyqov pen Baýbek Bul­qyshev quttyqtaý telegrammasyn salady.

«Abaı urpaqtary» qoljazba jýrnalynyń tuńǵysh sanyna Muh­tar Áýezov bylaı dep bata beredi: «Novgorodtyń «Toz» dáp­teri, Egıpettiń shıratpa pergament «Shónshigi», medrese «Ǵalııadaǵy» kezinde B.Maılınniń «Shuǵanyń belgisin» basqan «Sadaq» atty qol­jazba» jýrnaly sııaqty «Abaı ur­paqtary» da el esinde máńgi saq­talady».

1942-1943 jyldary qazaq tili men ádebıeti pániniń muǵalimi ári mektep dırektory, aqyn Tur­synhan Ábdirahmanova jýr­nal­ǵa redaktor bolyp, «Abaı urpaq­tarynyń» birneshe sanyn shyǵarady. De­genmen soǵys kezinde kóp sandary tezirek shyqpaı, azaıyp ta qalady. Abaı orta mektebiniń 1945 jylǵy túlegi, akademık Serǵazy Qalıev te jýrnalǵa kóp eńbek sińiredi.

Uly Otan soǵysy aıaqtalǵan kez­de, jýrnaldyń qaıtadan jandanýyna eńbek sińirgen jazýshy-ustaz, Qazaq KSR-iniń eńbek sińir­gen muǵalimi, Uly Otan soǵy­sy­nyń ardageri, «Parasat» ordeniniń ıegeri Kámen Orazalın edi.

– Ákem 1944 jyldan bas­tap, otyz jyl boıy «Abaı ur­paq­­ta­­ry­nyń» redaktory boldy, – deı­di Eldar Orazalın; – jýr­nal­y shyǵa­rý úshin talantty jas­tardy sha­qyr­dy. Ádebıet bir­lestik Ryshan Mý­­sın, Rollan Seısenbaev, Sul­tan Orazalın, Merǵalı Ibraev, Tó­legen Janǵalıev, Beı­bit Sa­pa­raly, Tynyshtyqbek Ábdi­káki­mov sııaqty aqyn-jazý­shylar, Ma­nar Qurmanbekov, Meı­rambek Jan­bolatov sııaqty qalamgerlerdi, Já­ni­bek Kármenov, Arǵynbek Ahmet­janov sııaqty talant ıelerin shyń­dap ósirdi.

«Abaı urpaqtary» qoljazba jýr­nalynyń alǵashqy hatshysy Kábı­ra Sadýaqasqyzynyń aıtýyn­sha, 1940 jyly shyqqan jýr­naldyń úsh sany Abaıdyń 95 jyl­dyǵyna arnal­ǵan eken. 1959 jy­ly jýrnaldyń 20 jyldyǵyna baı­lanysty Muhtar Áýezov bylaı dep quttyqtaıdy: «Bá­rimizge ortaq uly Abaı atamyzdyń qadir­li urpaqtaryn, jýrnaldyń XX jyldyq dańqty merekesi kúni ja­lyndy, dostyq sálemmen qut­tyqtaımyn. Jýrnaldyń gúldenip ósip, onyń talantty da daryndy jas­tarmen qatarynyń kóbeıe be­rýi­ne tilektespin».

 

Raýshan Nuǵmanbekova,

jýrnalıst

 

Shyǵys Qazaqstan oblysy,

Abaı aýdany

 

 

Sońǵy jańalyqtar

Huawei óndirisi kedergige ushyrady

Álem • Búgin, 07:09

Nıgerııa kóshelerindegi sherý

Álem • Búgin, 07:05

Jol apaty nege kóp?

Qoǵam • Búgin, 07:01

Qatygez bala qaıdan shyǵady?

Qoǵam • Búgin, 06:58

Qashaǵannyń gazyn tutynatyn kez keldi

Ekonomıka • Búgin, 06:56

Kollektorlyq qyzmet kerek pe?

Qarjy • Búgin, 06:53

Joshy ulysy

Tanym • Búgin, 06:43

Oısylqara áýlıe kesheni qorǵaýǵa alyndy

Rýhanııat • 24 Qazan, 2020

Atyraýda 9 balany ıt talady

Aımaqtar • 24 Qazan, 2020

Nur-Sultanda jańa saıabaq ashyldy

Qoǵam • 24 Qazan, 2020

Atyraýda 8 adamnan koronavırýs anyqtaldy

Aımaqtar • 24 Qazan, 2020

Taraz qalasynda gaz qubyry jaryldy

Aımaqtar • 23 Qazan, 2020

Syrda kúrishten rekordtyq ónim jınaldy

Aımaqtar • 23 Qazan, 2020

Uqsas jańalyqtar