Sýrette: «Abaı urpaqtary» qoljazba jýrnalyna 1970 jyly jarııalanǵan jazýshy Kámen Orazalın men uly Eldardyń sýreti
Álemge áıgili «Abaı joly» roman-epopeıasy teńdesiz shyǵarma ekeni ámbege aıan. Bul kitapqa qajetti derekterdiń kóbin Muhtar Áýezov aýyl turǵyndarynan hat arqyly da jazǵyzyp ta alyp otyrǵan. Ol Abaı eline kelgen ár saparynda kónekóz qarııalarmen sóılesip otyrǵandy jaqsy kóredi eken. Osylaısha kele-kele Muhań jaqsy aralasyp, syılas bolǵan adamnyń biri jazýshy Kámen Orazalın edi. Kámen aǵa Muhtar Áýezovtiń bastamasymen qolǵa alynǵan «Abaı urpaqtary» qoljazba jýrnalynyń uzaq jyldardaǵy shyǵarýshy bas redaktory bolǵan adam. Osy jýrnaldy shyǵarýǵa 30 jyldyq ómirin, eńbegin arnaǵan.
– Muhtar Áýezov 1928, odan soń 1939 jyldary elge kelgen edi, – deıdi jazýshynyń uly, Abaı aýdandyq mádenıet bóliminiń basshysy Eldar Kámenuly, – sodan biraz jyl aýylǵa kele almaı, 1943 jyldyń jazynda ǵana joly túsip, Aıagóz qalasy arqyly Qundyzdy, Shet óńirlerinde bolyp, ákem Kámen Orazalınmen júzdesedi. Aıtýynsha, «Abaı» romanynyń kelesi kitabyn jazyp júr. Úlken qarııalarmen áńgimelesip, Abaı zamanyn bile túsýi kerek eken. Muhtar Áýezovtiń qasynda Saparǵalı Begalın, synshy-ǵalym Esmaǵanbet Smaıylov, orys jazýshysy Poloskıı bolǵan. Muhańdy búkil el-jurt bolyp qarsy alyp, arasynda bizdiń ákeı de júredi. Ákem Kámen Muhtar Áýezovti sonda tuńǵysh kórse kerek, bylaı deıtin: «Soǵystyń eń qıyn kezi. Sol kezde jurttyń kóńilinde ne joq deısiń? Bireýlerdiń sóıleýge tilderi kelmeı kemseńdep, endi bireýlerdiń kózinen jas únsiz parlaıdy. Bári-bárin de Muhańa shaqqaly kele jatyr. Men Muhańdy qalaı kórsem eken dep kópshilikpen birge turǵan edim, Muhań kólikten tústi. Sol kezde ǵana jaqyndańqyrap baryp kórdim. Muhańnan kóz aıyrmadym. Qońyrqaı júzdi, tuńǵysh ret Muhańnyń kózinen jas kórdim, sumdyq. Men ózim qalaı jylap jibergenimdi bilmeımin, Muhańnyń kózindegi jasty kórgende barlyq ózimniń soǵysta kórgen qıynshylyǵymdy myna kisiler birge kórip turǵandaı sezindim. Adam kóp, qazaq úıge syımaıdy, ákem de barǵan, sheshem de barǵan, jeńgem bar edi, ol da barǵan, kópshiligimiz qaıtyp kettik» deıdi. Sóıtip ákem úıge kelip, biraz ásermen otyrǵan kezde Uly Otan soǵysynan qaıtqan Toqqazy degen poshtashy bar bolatyn. Sol kisi kelip, «Kámen, seni Muhtar aǵa shaqyryp jatyr» deıdi. Sóıtip ákemniń zańǵar jazýshymen tanystyǵy osylaı bastalady.
Almatyǵa barǵan soń 1943 jylǵy elge sapary týraly Muhtar Áýezovtiń «Sosıalıstik Qazaqstan» gazetinde «Aqyn aýylynda» atty ocherki jaryqqa shyǵady. Sonda Muhtar Áýezov bylaı dep jazǵan: «...О́r kóńildiń ójetin, ez kóńildiń kerenaýyn, boıkúıezin aıtam dese, onda da Abaı tańba soǵyp, tap basyp aıtyp ketkendeı bolady. Sondaı-aq Abaı úlgisin ósıet etip, aıtyp otyratyn iri áńgimeshiler bar. Olardyń biri «Júrekadyrdaǵy» qart kolhozshy Orazaly. Ol kisiden kóp sóz estip, kóp toqyǵan balasy Kámen. Munyń ózi oqyǵan, ózi jazýshy, Otan soǵysynan jaraly bolyp qaıtqan jas jigit, ákesi bilgen áńgimeniń kóbin zor yntamen aıtady».
– Sol tanysqannan keıin Muhtar Áýezov «Abaı joly» epopeıasyn jazý barysynda ákem Kámenge romanǵa qajetti derekterdi eldegi Ermusa, Tileke, Rahymbaı sııaqty kónekóz qarııalardan surastyrýdy jáne jekelegen adamdar týraly qosymsha kóptegen derekterdi naqtylaýǵa baılanysty tapsyrmalardy da berip otyrady. «Muhańnyń osy tapsyrmalaryn oryndaı júrip, kóp dúnıege qanyq boldym» deıdi ákeı. Ákem uly Abaıdyń ómirine arnalǵan «Abaı joly» epopeıasynyń jazylýyna septigin tıgizgenine qýanatyn, – deıdi Eldar Orazalın.
1950 jyly jazýshy Kámen Orazalınniń soǵys taqyrybyna arnaǵan «Jeksen» povesi jaryqqa shyǵady. Tuńǵysh kitabyn syılamaq bolyp, Muhtar Áýezovke Almatyǵa keledi. Muhań «Orazaly aqsaqal ne dep sálem aıtyp jatyr?» dep suraıdy. Sol kezde Kámen aǵa «Ákem Sizge, aqyldas aǵańmen, egerde múmkin bolsa Almatyda qalasyń ba, qaıtesiń?» degendeı bolyp edi» degen kezde, Muhtar Áýezov salmaqty túrde bylaı dep aıtqan eken: «E, Almatyda saǵan ne bar? Bar jaqsy qasıetti dúnıe elde emes pe. Sen Abaı týǵan jerde otyrsyń, danyshpan izdeseń janyńda Abaı jatqan joq pa? Sen meniń tilimdi alsań elde bol, úlkenderdi tyńda, kóp nárseni solar biledi. Seniń boıyńda azdy-kópti talantyń bar ekenin kórip turmyn. Sondyqtan sen elde otyryp jazatyn bol. Sen meniń osy tilegimdi oryndaımysyń?» dep, kúlimsireı qaraıdy. Kámen Orazalın «Oryndaımyn, aǵa!» dep ýáde berip, keıin óz esteliginde: osylaısha men Abaı aýdanynda máńgilikke qalyp qoıdym» dep esine alady.
Muhtar Áýezovtiń Abaıǵa degen qurmetiniń bir belgisi – «Abaı urpaqtary» ádebı-kórkem qoljazba jýrnalyn shyǵarýy. 1939 jyly soǵystyń aldynda Shyńǵystaýǵa kelgen Muhtar Áýezov Qaraýyl orta mektebinde oqýshylarmen kezdesý ótkizedi. Jıyn barysynda jazýshy bylaı dep amanat jasaıdy:
«Sender Abaı urpaǵysyńdar. Aqyn Abaı atalaryńnyń ulylyǵyn bolashaq urpaqpen ushtastyratyn da sendersińder, olaı bolsa osy mektep janynan ádebıet úıirmesin quryp, «Abaı urpaqtary» atty ádebı-qoljazba jýrnalyn shyǵaryp turyńdar».
Shyńǵystaý aýdanyndaǵy (sol kezdegi Abaı aýdanynyń ataýy) Qaraýyl orta mektebiniń janynan «Abaı urpaqtary» atty qoljazba jýrnaly shyǵatyn bolypty. Ony uıymdastyrǵan, aqyl-keńes bergen Muhtar Áýezovtiń ózi eken degen aqparat jer-jerge tarap, tipti respýblıkalyq deńgeıde qyzyǵýshylyq arta túsken. Sóıtip aýdandyq partııa, komsomol komıtetteri biraýyzdan qoldaý kórsetedi. Jýrnaldyń shyǵýyna Shyńǵystaý aýdany oqý bóliminiń bastyǵy Táttibek Túsipbaev, aýdandyq «Sosıalıstik mal sharýashylyǵy» gazetiniń redaktory Sádý Aqbergenov, qoljazba gazettiń ádebıet bóliminiń meńgerýshisi Beısenǵalı Kirbetov, komsomoldyń hatshysy Qaýys Kózbaevtar erekshe eńbek sińiredi. Eń alǵashqy redaktory 9-synyp oqýshysy Talǵat Ábenov edi. Budan basqa da synyptyń oqýshylary Ejenhan Qusaıynov, Sybanǵalı Serikbaevtar da iske belsene kirisedi. Jýrnaldyń betterin oqýshy Kábıra Sádýaqasqyzy qolmen jazyp shyǵarady. Sol mektepte qazaq tili men ádebıetten sabaq beretin Kúlzıra Múlikbaeva, Muhametjan Ábenov (Talǵattyń ákesi), geograf, muǵalim Ulyqbek Baıyrbekov, matematık Ǵabdolla Asylaevtar da qoljazba jýrnaldy shyǵarýǵa atsalysqan. Tuńǵysh nómirdegi aqyn Abaı týraly bas maqalany oqý bóliminiń bastyǵy Táttibek Túsipbaev ózi jazady.
1939 jyldyń jeltoqsan aıynda «Abaı urpaqtary» qoljazba jýrnalynyń eń alǵashqy nómiri jaryqqa shyǵady. Oblystyq, respýblıkalyq gazetterdiń barlyǵy «Abaı urpaqtary» jýrnalyna qoldaý kórsetipti. Jazýshy Muhtar Áýezov, «Oktıabr balalary» gazetiniń qyzmetkerleri Bátken Saǵyndyqov pen Baýbek Bulqyshev quttyqtaý telegrammasyn salady.
«Abaı urpaqtary» qoljazba jýrnalynyń tuńǵysh sanyna Muhtar Áýezov bylaı dep bata beredi: «Novgorodtyń «Toz» dápteri, Egıpettiń shıratpa pergament «Shónshigi», medrese «Ǵalııadaǵy» kezinde B.Maılınniń «Shuǵanyń belgisin» basqan «Sadaq» atty qoljazba» jýrnaly sııaqty «Abaı urpaqtary» da el esinde máńgi saqtalady».
1942-1943 jyldary qazaq tili men ádebıeti pániniń muǵalimi ári mektep dırektory, aqyn Tursynhan Ábdirahmanova jýrnalǵa redaktor bolyp, «Abaı urpaqtarynyń» birneshe sanyn shyǵarady. Degenmen soǵys kezinde kóp sandary tezirek shyqpaı, azaıyp ta qalady. Abaı orta mektebiniń 1945 jylǵy túlegi, akademık Serǵazy Qalıev te jýrnalǵa kóp eńbek sińiredi.
Uly Otan soǵysy aıaqtalǵan kezde, jýrnaldyń qaıtadan jandanýyna eńbek sińirgen jazýshy-ustaz, Qazaq KSR-iniń eńbek sińirgen muǵalimi, Uly Otan soǵysynyń ardageri, «Parasat» ordeniniń ıegeri Kámen Orazalın edi.
– Ákem 1944 jyldan bastap, otyz jyl boıy «Abaı urpaqtarynyń» redaktory boldy, – deıdi Eldar Orazalın; – jýrnaly shyǵarý úshin talantty jastardy shaqyrdy. Ádebıet birlestik Ryshan Mýsın, Rollan Seısenbaev, Sultan Orazalın, Merǵalı Ibraev, Tólegen Janǵalıev, Beıbit Saparaly, Tynyshtyqbek Ábdikákimov sııaqty aqyn-jazýshylar, Manar Qurmanbekov, Meırambek Janbolatov sııaqty qalamgerlerdi, Jánibek Kármenov, Arǵynbek Ahmetjanov sııaqty talant ıelerin shyńdap ósirdi.
«Abaı urpaqtary» qoljazba jýrnalynyń alǵashqy hatshysy Kábıra Sadýaqasqyzynyń aıtýynsha, 1940 jyly shyqqan jýrnaldyń úsh sany Abaıdyń 95 jyldyǵyna arnalǵan eken. 1959 jyly jýrnaldyń 20 jyldyǵyna baılanysty Muhtar Áýezov bylaı dep quttyqtaıdy: «Bárimizge ortaq uly Abaı atamyzdyń qadirli urpaqtaryn, jýrnaldyń XX jyldyq dańqty merekesi kúni jalyndy, dostyq sálemmen quttyqtaımyn. Jýrnaldyń gúldenip ósip, onyń talantty da daryndy jastarmen qatarynyń kóbeıe berýine tilektespin».
Raýshan Nuǵmanbekova,
jýrnalıst
Shyǵys Qazaqstan oblysy,
Abaı aýdany
