Oqıǵa • 25 Qyrkúıek, 2020

El gazetiniń jańa jobasy

356 ret kórsetildi

Qadirli oqyrman, ǵasyrmen úndesken «Egemen Qazaqstan» basylymy Aq­parat jáne qoǵamdyq damý mınıstr­liginiń qoldaýymen álemdegi mańyzdy da ózekti taqyryptar jóninde biregeı kontent ázirleıtin Project Syndicate jobasy maqalalaryn jarııalaýdyń eksklıýzıvti quqyǵyn ıelendi.

 

Project Syndicate avtorlarynyń qatarynda álemdik deńgeıdegi saıa­satkerler, ǵalymdar, zertteýshiler, bıznesmender, 45 Nobel syıly­ǵynyń laýreaty, 111 memleket basshysy bar. Joba materıaldary álemniń 150 elindegi 500-den astam buqaralyq aqparat quraldarynda jarııalanady.

Project Syndicate-te jaryq kór­gen kolýmnıster men sarap­shylardyń eń tańdaýly maqalalary men pikirlerin, sa­raptamalary men sholýlaryn qalyń oqyr­manǵa qazaq tilinde usynatyn bola­myz. Bul qadam elimizdegi medıa ke­ńis­tiktiń aıasyn keńeıtip, jurtshylyqtyń sapaly aqparat kózderine degen qol­jetimdiligin arttyra túsetini sózsiz.

Gazetimizdiń búgin qoldaryńyzǵa tıgen sanyndaǵy arnaýly bette maqa­la­lardyń alǵashqy legi jarııalanyp otyr. Ulybrıtanııanyń 1997-2007 jyl­dardaǵy premer-mınıstri Tonı Blerdiń Afrıkadaǵy aýyl sharýashylyǵyna arnalǵan maqalasynda álemdegi azyq-túlik tap­shylyǵyn boldyrmas úshin «qara qur­lyqtaǵy» osy salany damy­tý­dyń mańyzy  týraly aıtylady. Atal­ǵan maqala Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń bıylǵy Jol­daýynda aıtylǵan aýyl sha­rýashylyǵyn damytý máselesimen úndesedi. Al koronavırýspen kúres jónindegi jarııalanymda álemdi dúr silkintken indetpen tıimdi kúres tásilderi sóz bolady.

Osy taqyrypqa arnalǵan maqalalardy tómennen oqısyzdar

 

Afrıkanyń aýyl sharýashylyǵyna ózgeris kerek

LONDON – Aldaǵy 30 jyldyń kóleminde Afrıkanyń Saharadan tómengi bóligindegi memleketterde turatyn halyq sany eki mıllıardtan asyp, ekonomıkasy óndiristik salaǵa kóshedi. Sondyq­tan Afrıkanyń damýy álemniń keleshektegi turaqtylyǵy, damýy jáne densaýlyǵy úshin óte mańyzdy. Osyny eskersek, qurlyqqa halyq­aralyq qoǵamdastyq nazary kóbirek aýdarylýy tıis.

1

COVID-19 daǵdarysy birqatar jahandyq máseleni naqty kórsetip berdi. Mysaly, álem elderiniń pandemııaǵa qarsy árkelki áreketi, kedeı memleketterge qoldaý kórsete almaýy, ekonomıkalyq qıyndyq, halyqtyń jaǵdaıy jáne densaýlyq saqtaý salasynyń álsizdigi soǵan dálel. Kóshbasshy elder osy kemshilikterdi, sondaı-aq klımat ózgerýi men teńsizdiktiń qarqyn alýynan bastap tehnologııalyq olqylyq pen jahandyq terrorızm sekildi álemdik mańyzy joǵary máselelerdi ashyp aıtýy tıis.

Sonymen qatar Afrıka men basqa da damymaǵan óńirlerdegi aýyl sharýashylyǵy men tamaqtaný júıesiniń nasharlyǵy pandemııanyń keri áserin eselep jiberdi. Eger osy júıelerdegi túıtkilderdi der kezinde sheshpesek, aldaǵy ýaqytta bolýy múmkin daǵdarysty odan saıyn qıyndatyp jiberedi.

Túbegeıli reforma jasaýdy qoldaý bir jaǵynan moraldyq jaǵyna  qatys­ty. BUU Álemdik azyq-túlik baǵdar­lamasy Afrıka sekildi tabysy tómen jáne ortasha elderdegi ashtyqtan qınalyp júrgender sany bıyl eki eselenýi múm­kin ekenin kórsetip otyr. Osylaısha, pandemııa saldarynan 265 mıllıon adam ashtyqqa ushyramaq. Afrıkanyń aýyl sharýashylyǵy júıesin kúsheıtý qurlyqtyń óz-ózin qamtamasyz etýine jaǵ­daı jasap, keleshektegi daǵda­rys­tarǵa tótep berýge kómektesedi. Áıtpese, óńirdegi memleketterdiń ekonomıkasy toqyrap, salyqtan túsetin tabysy azaıyp, ál-aýqat júıesi COVID-19 sekildi pandemııa kezinde halyqty qoldaýǵa jetpeı qalýy múmkin.

Biraq Afrıka men basqa da kedeı aımaq­tardaǵy aýyl sharýashylyǵy men tamaqtaný júıesin jetildirýdi qamta­masyz etý – G20 men Eýropa, Ekono­mı­kalyq yntymaqtastyq jáne damý uıymy bastaǵan búkil eldiń aǵartý­shylyq múddesine de baılanysty. Sebebi tamaqtaný jáne aýyl sharýashylyǵy álemdik densaýlyqty, ekonomıkany jáne qaýipsizdik júıesin XXI jáne XXII ǵasyrǵa laıyqty etýde erekshe mańyzǵa ıe.

Birinshiden, qunarly taǵam men aýyl­sharýashylyq salasy – kez kelgen aýrý­dyń basty jahandyq sebebine aı­nal­ǵan azyq-túlik jetispeýshiliginiń aldyn alýda erekshe orynǵa ıe. Sondaı-aq olardy kúsheıtý pandemııamen kúresýde de mańyzdy. COVID-19 lokdaýndary men áleýmettik qashyqty saqtaý qara naryqqa ıek artqan damymaǵan memleketterde qıynǵa tústi. Onyń basty sebebi, mundaı sharalar otbasyn asyraýǵa jetkilikti tamaq tabýǵa aıtarlyqtaı kedergi keltiredi degen qorqynysh boldy.

Aýyl sharýashylyǵy ekonomıkany ózgertýde de erekshe ról oınaıdy. Eger Afrıka jáne basqa da damýshy memleketter óndiristik salaǵa den qoımasa, álemde jahandyq ekonomıkalyq tu­raq­tylyq, «jasyl» ekonomıka jáne jappaı asharshylyqty joıýǵa qol jetkizý múmkin emes. AQSh, Eýropa jáne Azııa tájirıbesi kórsetkendeı, ındýstrııalandyrý eń áýeli aýyl sharýashylyǵynyń reformasyn talap etedi. Al Afrıka muny áli bastan ótkergen joq.

Jahandyq qaýipsizdikti kúsheıtý de aýyl sharýashylyǵy men tamaq­taný júıe­sin ózgertýge baılanysty. Terro­­rızm saldarynan Sahel sekildi óńirlerdegi jergilikti turǵyndardyń quqyǵy taptalyp, zańdy ekonomıka men qoǵamdyq qyzmette jumys istegen­nen góri zańsyz áreketpen tabys tabý júıege aınalǵan.

Budan bólek, aýyl sharýashylyǵyn jańǵyrtý, ásirese Afrıkada, osy ǵasyr­dyń sońynda 11 mıllıardqa jetetin álem halqyn jetkilikti tamaqtan­dyrý­daǵy bastapqy qadam.

Kóptegen Afrıka elderi basshylary aýyl sharýashylyǵyn jańǵyrtýǵa den qoıyp, birshama tabysqa da jetti. Senegaldyń kúrish jáne osyǵan qatysty basqa salalardy damytýy, Gananyń «Azyq-túlik jáne jumys» baǵdarlamasy, Efıo­pııadaǵy Aýyl sharýashylyǵy transformasııasy agenttiginiń jumysy – osy baǵyttaǵy myqty memlekettik bas­shy­lyqtyń jarqyn mysaldary.

Úkimet durys nazar aýdarsa, saıasatkerler aýyl sharýashylyǵynyń basym baǵytyn anyqtaıdy. Osylaısha, tehnologııa men jańa tájirıbeni engizip, ınvestısııa tartyp, onyń esesine jańa jumys oryndary ashylyp, ekono­mıka damyp, salyq tabysy ósedi. Bul damýǵa qolaıly jaǵdaı týǵyzady. Ishki jáne syrtqy ınvestısııa men reforma ózgeristi jedeldetedi.

Máselen, Gana men Pil súıegi jaǵa­laýy eli kakaony ózderi shokoladqa aınal­­dyrýy kerek, Nıgerııa aýyl sharýa­shy­ly­ǵyn mehanıkalandyryp, iri-qara mal sharýashylyǵyn ózgertýi tıis. Mozambık túrli aýyl sha­rýashylyǵy dálizderin damytý­dy qa­jet etse, Kenııanyń álemdik tamaq ón­di­ri­siniń ortalyǵy atanýǵa múmkindigi mol.

Alda kele jatqan birqatar jahan­dyq shara osy máselelerdi kún tárti­bine shyǵarýǵa zor múmkindik bermek. Máselen, Rýanda bıligi uıymdastyrǵan Jasyl Afrıka revolıýsııasy forýmy osynyń dáleli. Mundaı jıyndar Afrıkanyń qajetin anyqtaýda mańyzǵa ıe. Halyqaralyq qoǵamdastyqtyń qol­daýymen mundaı qadam Afrıkanyń aýyl sharýashylyǵy men azyq-túlik júıe­sin ózgertýge yqpal etip, álemdi «Turaq­ty damý maqsattary-2030» bas­tama­synda aıtylǵan mindetterge qol jet­kizýge jaǵdaı jasaıdy. Bıylǵy forým­da Afrıkanyń jedel ósip kele jat­­qan qalalary men ortalyqtaryna tamaq jetkizý máselesi talqylanbaq. Bul ja­han­dyq ekonomıkanyń keleshekte da­mýy­­nyń qaınar kózine aınalýy múmkin.

Men bul forýmǵa úshinshi jyl qa­tary­nan qatysyp kelemin, bıyl bi­rin­shi ret qashyqtan ótpek. Men tobym­men birge Afrıkanyń aýyl sharýa­shy­lyǵyna ınvestısııa tartý men tamaq óndirisi salasyn ózgertýge nazar aýdaryp otyrmyn. Osylaısha, qurlyq­tyń pandemııa men klımat ózgerýi sekildi daǵdarystarǵa tótep berip, ındýst­rııalandyrý men teh­nolo­gııa­lyq revolıýsııaǵa umtylýyna jaǵdaı jasaý kózdelgen. Sondaı-aq osy aıdyń so­ńyn­­­da BUU Bas Assambleıasynyń jıyny, q­arashada G20 sammıti, keler jyly BUU Tamaq­taný júıesi sammıti kele jatyr.

COVID-19 pandemııasy kedeı mem­leketterdegi aýyl sharýashy­lyǵy halyq­tyń negizgi qajettiligin óteı almasa, úlken geosaıası saldary bolatynyn anyq ańǵartyp, jedel áreket etý­diń qajettiligin kórsetti. Qýanyshqa oraı, alda kele jatqan jahandyq mem­leket­­terdiń basqosýy jedel ári naqty sheshim qabyldaýdyń tıimdi joldaryn talqylaýǵa jaǵdaı jasamaq. Biz bul múmkindikti jiberip almaýymyz kerek.

 

Tonı BLER,

Ulybrıtanııanyń 1997-2007 jyldardaǵy premer-mınıstri, Jahandyq ózgeris ınstıtýtynyń tóraǵasy

Copyright: Project Syndicate, 2020. www.project-syndicate.org

 

 

Covid-19-ben qalaı kúresken jón

MELBÝRN, TÝSON – Covid-19 vırýsy alǵash paıda bolǵan kezde qatań karantındik sharalar men qysqa ári kúsheıtilgen lokdaýndar ony tizgindeýge jetkilikti bolar edi. Pandemııa saldarynan 213 memleket pen aımaqtaǵy 26 mıllıon adamǵa vırýs juqqan qazirgi kezde bizge ony baqylaýda ustaýdyń tıimdi ári pármendi jolyn tapqan jón. 

1

Indettiń aýqymy keńeıip ketpes úshin basqalarǵa zııany tııýi múmkin adamdardy taýyp, múmkindiginshe olardyń úı­den shyqpaı, karantındik shek­­­teýlerdi saqtaýyn baqy­laýy­­myz qajet. Bul vırýs juq­­tyrǵandarmen baılanysta bol­ǵandardy anyqtap qana emes, so­lardyń qaısysynyń aýyrý yq­tımaldylyǵy joǵary ekenin aıyra bilýdi qajet etedi.

Mundaıda tehnologııa kómek­tesedi. Adamdar vırýs juq­tyrý yqtımaldyǵyn habarlaıtyn jańa baǵdarlamalar men júktilikti anyqtaıtyn test se­kildi jedel, ońaı ári jyldam ázirlenetin jańa test ádisin jasap shyǵarý kerek. Naýqaspen baı­­lanys jasaǵandardy anyqtaý jyl­dam test nátıjesi bolmasa tıim­siz. Sondaı-aq qazirgideı naý­qas­ty naqty anyqtaı almaı­tyn jedel testter de paıdasyz. Baǵ­­darlamalar baılanysta bol­ǵan­dardyń aýqymyn keńeıtip qana qoımaıdy, sonymen birge onyń jyldamdyǵyn da arttyra túsedi.

Baǵdarlama ne eski ádispen anyqtalǵan kontaktilerdi anyq­taý júıesi test qorytyn­dysy oń nátıje kórsetkendermen tyǵyz baılanysta bolǵandardy karantınge jatqyzýdy usynady. AQSh-ta Aýrýlardy baqylaý jáne aldyn alý ortalyǵy bekit­ken erejege súıensek, vırýs juq­tyr­ǵan adammen alty fýt (1,8 metr) qashyqtyqta 15 mınýt birge ótkizgen ár adam 14 kúnge karantınde otyrýy tıis. Osy erejege sáıkes, ár naýqastyń ortasha eseppen 59 adammen tyǵyz baılanys jasaıtyny kútiledi. Iаǵnı qazirgi tańda AQSh halqynyń 2 paıyzǵa jýyǵy vırýs juqty­ryp úlgergenin eskerińiz. Sony 59-ǵa kóbeıtseńiz, AQSh-ta karantınde otyrýy tıis, biraq ony saqtamaǵan adamdardyń sany shyǵady.

Biraq vırýs Aýrýlardy baqy­laý jáne aldyn alý ortaly­ǵy­nyń qarapaıym erejesine baǵyn­baıdy. Endi vırýs juqtyrǵan adamnan 5 fýt qashyqtyqta 15 mınýt ýaqyt ótkizý derti asqynǵan bireýden 7 fýt qashyqtyqta 8 sa­ǵat ýaqyt ótkizgennen áldeqaıda qaýipsiz.

Arızona shtatynda ashyq derek baǵdarlamasyn jasaıtyn Covid Watch kommersııalyq emes uıymy Aýrýlardy baqylaý jáne aldyn alý ortalyǵynyń erejesine súıenbeı-aq naýqas­taný yqtımaldylyǵyn naqty anyqtaıtyn jańa baǵdarlama jasaýǵa kirisip ketti. Baǵdarlama qaterdiń naqty deńgeıinen asqan­darǵa ǵana karantınde otyrýdy usynady. Sondaı-aq tolyqtaı jeke baılanys arqyly olarǵa qansha ýaqyt úıde bolýdy jáne qashan test tapsyrýdyń qajet­tiligin aıtyp beredi.

14 kúndik karantınniń sıqyr­ly eshteńesi joq. Eger vırýs juqtyrǵan adammen kezdeskennen keıin 5 kún ishinde eshqandaı sımp­tomdar baıqalmasa, qater­diń yqtımaldylyǵy eki ese azaıa­­dy. Budan bólek, test teris ná­tı­­je kórsetse de qater yqtı­mal­­dylyǵy túsedi (biraq nólge jet­peıdi). Áıtse de, karantınde otyr­ǵandardy testilegen mem­le­ketter de, test jasamaıtyn elder de 14 kúndik erejeni saq­­taıdy. Onyń ornyna, adam­dar­dyń vırýs juqtyrý qateri baqylaýǵa alynýy tıis shekten tómendegende olardy karantınnen shyǵarsaq, jeke adamdardyń qaltasyna da, el ekonomıkasyna da az salmaq túsirý arqyly qaýipsizdikke qol jetkizer edik.

Karantın shegi qaıda ekeni­ńizge de baılanysty bolýy yq­tı­mal. Aýstralııa men Jańa Zelandııada salystyrmaly túrde jańa naýqastar sany az. Sondaı-aq múmkindiginshe tez arada vırýstan qutylǵysy keledi. Olar shekti deńgeıdi qatańdatyp, 15 mınýttan da kem ýaqyt baılanys jasaǵan adamdardy karantınge otyrǵyzýy múmkin. Sony­men qatar birneshe ret test teris nátıje kórsetkenin nemese vırýs juqtyrý yqtımaldylyǵy joǵary adamdardy uzaǵyraq merzimge karantınge jabýy yqtımal.

Vırýs keń taraǵan memleketterde adamdardy karantınge otyrǵyzýdyń kóbeıýi eko­no­mı­kaǵa salmaq túsirip ǵana qoımaı, psıhologııalyq turǵyda da keri áserin tıgizedi. Budan bólek, qoǵam músheleriniń ereje­lerdi saqtaýyn da qıyndata túsedi.

Baılanysta bolǵandardy anyqtaý tehnologııasy aıtylǵan saıyn adamdar jeke bas qupııasy týraly áńgime qozǵaıdy. Google-Apple platformasyn qoldanatyn jańa baǵdarlama mundaı qaýipti de eskergen. Sondyqtan vırýs­ty juqtyrýdyń múmkin ekenin kúdikti adamnyń atyn atamaı-aq eskerte alady.

Apple kompanııasy sekildi kúmándarymyz bólekshe. Vırýsty kimnen juqtyrýy múmkin ekenin boljaýdy qıyndatý maqsatynda Apple jáne Google baqylaıtyn API tehnologııasynyń sátti nus­qalary baılanysty tirkeý­diń maksımaldy ýaqytyn shek­tedi. Osy qysqasha aqparat arqy­ly naýqastyń taralý yqtımal­dylyǵy anyqtalady.

Osyndaı ózgeshe tásil ar­qyly jeke bas qupııasynyń bu­zyl­maýyn qamtamasyz etip, ka­ran­tın­dik usynystardy saq­tap qalýǵa jaǵdaı jasaıdy. Ka­ran­tınnen keletin zııandy azaıtý – moraldyq mindet. Son­daı-aq vırýstyń da taralýyn báseńdetýimiz kerek. Eger osy eki tásildi durys oryndamasaq, júz myńdaǵan adam qaza taýyp, lokdaýn uzartylyp, mıllıardtaǵan adamnyń ómirine qıyndyq týady. Eger karantındik usynysty eshteńege qaramaı aıta bersek, aqyrynda ony saqtaýǵa eshkim ynta tanytpasa, oqıǵanyń bulaı órbýi ýaqyt enshisindegi sharýa.

Jedel tarap jatqan pandemııa jaǵdaıynda biz jergilikti jaǵdaıǵa, keıingi epıdemııalyq derekterge jáne vırýstyń taralýyn azaıtýǵa kómektesetin jańa tehnologııalardyń damýyna qarap jedel erejelerdi óz­gertýge daıyn bolýymyz kerek.

Eskirgen erejelerge súıene­tin densaýlyq saqtaý salasynyń sarapshylary, tipti Shveısarııa sekildi elderdegideı ony zańǵa jazǵandardyń ózi qazir jańa tehnologııaǵa ıek artyp, indetpen kúresti ıkemdi tásilmen damytýǵa den qoıyp otyr. Osylaısha, naýqastaný qateri joǵarylarǵa nazar aýdarý arqyly zııandy azaıtyp, pandemııamen kúresti tıimdi júrgize alamyz.

 

Pıter SINGER,

Prınston ýnıversıtetiniń Bıoetıka professory, The Life You Can Save qaıyrymdylyq qorynyń negizin qalaýshy

Ioanna MEISEL,

Arızona ýnıversıtetiniń evolıýsııalyq bıologııa professory

 

Copyright: Project Syndicate, 2020. www.project-syndicate.org

 

 

Sońǵy jańalyqtar

Atyraýda 9 balany ıt talady

Aımaqtar • Keshe

Taraz qalasynda gaz qubyry jaryldy

Aımaqtar • 23 Qazan, 2020

Syrda kúrishten rekordtyq ónim jınaldy

Aımaqtar • 23 Qazan, 2020

Qazaqstanda sýdıalardyń jalaqysy qansha?

Qazaqstan • 23 Qazan, 2020

Elimizde jańbyr jaýyp, sońy qarǵa ulasady

Aýa raıy • 23 Qazan, 2020

Shyǵysta eki azamat zańsyz balyq aýlaǵan

Aımaqtar • 23 Qazan, 2020

Uqsas jańalyqtar