Rýhanııat • 28 Qyrkúıek, 2020

Imannyń bir juldyzy

39 ret kórsetildi

Qasıetti Quran Kárimniń áýelgi súresi, áýelgi aıatynyń áýelgi sózi «Álhamdúlillá», ıaǵnı Qurandy tolyǵymen qamtıtyn alǵashqy «Fatıha» súresiniń birinshi aıaty «Álhamdúlillá Rábbıl ǵálámın» dep bastalady. Bul araıly tańnyń atysyn, shyraıly kúnniń batysyn, árbir demniń tynysyn, ár qozǵalystyń qımylyn qýattandyratyn sóz. Bul sózdi bilmeıtin, ıakı ómirinde estimegen musylman joq shyǵar. Bilmegen musylmandy tabý qıyn bolar.

«Álhamdúlillá» sóziniń aýdarmasy «Allaǵa shúkir». Túbiri «Hamd» ıaǵnı maqtaý-madaqtaý degen maǵynany beredi. Tek, bul sóz Jaratýshyǵa ǵana qol­danylatyn termın, ıaǵnı bireýdiń jaq­sy­lyǵyna rahmet delingendeı, barsha rızyq ıesi Allaǵa aıtylatyn madaq sóz. Álemdegi barsha musylman elderine ortaq kálıma. Tipti arab el­derinde ıahýdeıler, ıaǵnı evreıler jáne hrıs­tıan ókilderi de bul sózdi ara jik qoldanady. Maǵynasy jaǵynan olardyń «Allılýııa» sózine jaqyn, orys tildiler «Slava Bogý!» deıdi.

Asylynda, Allaǵa shúkir sózi – shynaıy musylmannyń alǵashqy «atar oǵy». Áldeqandaı jetistikke jetkende ne kóz-aıaǵy qýǵan maqsaty oryndalǵanda ıakı qýanǵanda, dertinen aıyqqanda, qınalystan shyqqanda, qarny lyq toıǵanda ǵana emes, eshbir jaǵdaısyz tiliniń tabıǵı bolmysyna aınaldyrsa, ábden quba-qup bolar edi. Musylman Allaǵa shúkirlik aıtsa, onyń máńgiligin umytpaıdy, aıtpasa shaıtan siltegen qanaǵat­syzdyqqa, toıymsyzdyq pen ash­kózdikke eredi. Negizinde, musylmannyń Táńirine shúkirlik etýi – ımannyń bir juldyzyn jandyrýy. Sebebi shúkir aıtý ǵıbadat. Munymen Allany rıza etedi, alǵysyn bildiredi, eki dú­nıesiniń baqyty, qıyndyqty jeńýine qýat, rızy­ǵyn kóbeıtedi. Tek, bul sózdi til­men syldyratyp sýsha aǵyza salmaı, jan-tánimen sezinip, júregi qabyldaýy tıis. Al júrektegi shúkirlik tildiń ushymen syrt­qa shyǵyp, amalǵa aınalsa, rýhy men tániniń baqytyn tabady. Alaıda, osy ǵajaıyp sózdiń qunyn áli kúnge baǵa­lamaıtyn qaımana qazaqtar bar. Osynshama nyǵmettiń sheksiz sanyna jete almaıtyn adam balasyna ne deý­ge bolady? Allanyń bergenine de, ber­megenine de shúkir etken qandaı jaqs­y. Osy ómirge kelýdiń ózi Allanyń qalaýyn­daǵy uly násip. Teginde, muny da kótere almaı, keı álsiz pendeler oı-sanasyn burqyratyp, ómirin ózderi úzip jatýy osy shúkirliktiń bolmaýynan.

...Tań sáride shyryldaǵan qońyraýdan oıanasyz, daýysyn estip tursyz. Jyly tósekten turýǵa, jastyqtan basyńyzdy kóterýge erinip jatyrsyz. Oılańyzshy, beıbit elde, óz shańyraǵyńyzda, mamyq kór­peniń astynda, saý kúıińizde oıandy­ńyz. О́mirińizdiń taǵy bir tańyn kórý násip boldy. Naq osy tusta Allaǵa shúkir etip, álhamdúlilláni aıtyńyz, erin­beńiz. Bul sózden jańylmańyz, esh­qashan umytpańyz, jattap alyńyz, nápsi­den jyǵylmańyz. Jaı ǵana aıtyp qoıa salmaı, ishteı júregińizben Allaǵa ımeni­ńiz. Bul tiri ekenińiz, kishi ólim tósegi­nen aman-esen turǵanyńyzdy bildiretin belgińiz, Uly Allany dáriptegenińiz! О́ıtkeni dál osy tańdy atyrmaı, kóz­derin ashpastan, jatqan ornynan tura almaı, máńgilik uıqyǵa ketken jandar barshylyq. Al siz aman-saý oıandyńyz! «Sen bile bilseń, árbir dem alǵan tyny­syń úshin, Alla taǵalaǵa eki ret shúkir etý sózi moınyńa qaryz. О́ıtkeni seniń árbir alǵan demiń – ómir, árbir bergen tynysyń – ólim ekenin, sońynda Allanyń quzyrynda saǵan be­ril­gen nyǵmettiń esebin beretinińdi umytpa» degen ǵalymnyń sózinde tanym bar.

Tań araılandy, mazalaǵan eshteńe joq. Tereń tynys alyp, emin-erkin keril­dińiz. Bir sátke bolsyn, aıaq alysy­ńyzdy jobalap úlgerdińiz. Endi oıla­ńyzshy, aýrýhananyń jan saqtaý bóli­minde eki dúnıeniń ortasyndaǵy naý­qas­tardyń qazirgi kúıin. О́limmen kúresý kimniń qolynan kelgen, amalsyz synaq­qa kónip jatyr. Jaqyndary jandaryn shúberekke túıip, aýrýhanany torýyldap, naýqastyń hal-jaǵdaıyn bilý­ge esigine telmirýde. Al siz ózge jan­nyń qol kómeginsiz óz tósegińizden keý­de­ńiz­di kóterdińiz. Eki aıaǵyńyzdy tik­tep, or­ny­­ńyzdan turdyńyz, jerdi bas­ty­ńyz. Qudaı bergen on eki músheńiz saý. Bili­ńiz, qolymnan demep otyrǵyza ma dep, tósekte balasy men kelinine qaraı­lap, ishinen shyqqan óz balasyna ózi jáý­teń­degen jandar baryn. Nemese jata-jata jaýyryny, otyra-otyra jambasy jaýyr bolyp tesilgen, basyn kóterse jata almaıtyn, jatsa otyra almaıtyn, súlderi súrlengen adamdar mundaıdy isteı almaıdy. Al siz eki aıaǵyńyzben ájetke bardyńyz... Ájethanadan oń aıaq­pen attap shyqqan soń, ardaqty Muhammed (s.ǵ.s) paıǵambarymyzdyń «Allam! Meniń denemde maǵan azap beretin, meni qınaıtyn, meni mazalaıtyn nárseni denemnen shyǵaryp tastap, maǵan jaqsy hál bergeniń úshin, Allam saǵan shúkirler bolsyn» degen duǵasyn ishteı oqydyńyz ba? Nemese Allaǵa shúkirlik aıttyńyz ba? Bile bilseńiz, búıirlerin tesip, tútikshe salyp, ydyspen júretinder qanshama? Olar eshteńege qaramastan, jol boıyna toqtaı qalyp, keıde dáret usatady. Sebebi nájistiń qınaýyna shydamaıdy. Al iship-jegenin nemese syrtqa jiberip qoıǵanyn bilmeı, es-tusynan aırylǵan meńireý ne bolmasa aıyqpas dertke shaldyǵyp, temir tósekke tańylǵandar she? Ol jandardyń armany aıtpasa da túsinikti bolar? Al siz dáretten keıin, beti-qolyńyzdy jýdyńyz, sodan soń «Allam! Myna sýdy tazalaýshy etip jaratqanyń úshin saǵan shúkirler bolsyn» degen duǵanyń oqylatynyn bil­dińiz be? Muny da Alla elshisi (s.ǵ.s) úıretken! Sol sý bolmasa, qaı kóńi­li­ńiz­ben dastarqanǵa otyrar edińiz? Bile bilseńiz, dáretke barǵanda tetigin bir basyp, nájisti shur etkizip shaıyp jiberetin bes lıtr sýdy sonaý Afrıka elderinde ishýge zar, ár tamshysy arman! Sonda da Allaǵa shúkirlik aıtý sizge arzymaı ma?

Terezeden ishke tógilgen kún shýaǵy­na eliktegen eki kózińiz dalany baqy­la­­dy. Syrttan tabıǵat pen júrgin­shi­ler­di kórdińiz. Alysqa kóz tastady­ńyz, armanǵa berildińiz. Endi qarańyz, kóz­deri múldem kórmeıtin, taıaǵyn jerge urǵylap, júrer jolynda bireýdiń jete­gine muqtaj soqyr jandar mundaıdy kóre almaıdy. Bir kezde ásem qustardyń shıqyly, jasyl japyraqtardyń sybdyry, samal jeldiń lebi, uzyn kósheniń shýy­­lyna qulaǵyńyz eleń etti. Al ómi­rin­­de eshqandaı dybysty, anasynyń aıaý­­ly sózin, perzentteriniń kúlkisin es­ti­­­megen, áıeliniń, kúıeýiniń, úı-ishi­niń sózin uqpaıtyn qulaǵynyń múkisi bar sa­ńyraý, sóıleý qabiletinen aıyryl­ǵan my­lqaý pendeler, qol arbaǵa tańyl­ǵan mú­­ge­dekter she? Qalaı oılaısyz, olar­dyń kúni qalaı bastalady, nemen aıaqtalady?

Dastarqanyńyzǵa qaradyńyz. Ystyq býy buqyraǵan etten, jupar ıisi ańqyǵan baýyr­saqtan, bal tamǵan kúlsheden, shaı tart­qyzar qurttan janyńyz jaınap sala beredi. Sonaý ǵasyrdaǵy Alla el­­shi­siniń (s.ǵ.s) nemese keshegi ótken ata-babańyzdyń aldynda mundaı dámdiler men táttiler­diń biri bolǵan emes. Olardyń aldynda bolmaǵan das­tar­qanda otyrsyz, olar jemegen asty jeýge daıarsyz. Aldyńyzda úzilgen ne qat­qan nannyń synyǵy da joq, bolsa da jemes edińiz. Qazaqta mundaıdy «Ish­keni aldynda, ishpegeni artynda» deıdi. Álemniń paıǵambary Muhammed (s.ǵ.s)-nyń neke dastarhanynda qoı men eshkiniń terisi jaıylyp, qurma men sý ǵana qoıylǵan. «Bir nan, ıakı bir tis­tem et joq edi» dep jetkizedi sahabalary. Nemese keshegi ata-ájelerimizdiń taǵa­my qur­ǵaǵan nan men sarǵaıǵan maı edi ǵoı. Bir tistem qant ta bolmaǵan. Al osy das­tar­qanyńyzdaǵy dámge ártúrli reń men dám bergen Alla emes pe? Sonda ashtyq pen shóldikti kórmesin degen Jaratýshyńa shúkirlik aıtý sizge sonshalyqty qıyn ba?

Jalǵyz edińiz, janyńyzǵa jup berdi, odan órbitip urpaq berdi. Al ómirinde jupsyz, ýaqytyn jalǵyzdyqpen ótki­zetin jandar she? Jalǵyzdyq tek Jara­tý­shyǵa ǵana jarasymdy. Jup qursa da, jyldar boıyna sábıdiń ıisine zar, per­zentsiz júrgender qanshama? Al siz nemere kórdińiz, kórmeseńiz aldaǵy ýaqytta buıyrtsa kóresiz, solardyń qyzyǵyna qýanyp, shyjyǵyna kúıinetin bolasyz. Sizdi Alla ardaqtap, ómirińizge meıirimin tókti, qurmettep jubaıyńyzdy jar etti, qamqorlyqpen nesibeńizdi molaıtty, janashyrlyqpen urpaǵyńyzdy kórsetti. Sonda da, osy shalqyǵan baqyt úshin shúkirlik aıtýǵa Alla laıyqty emes pe álde bir sózdi oǵan qımaısyz ba?

«Din eki bólikten turady. Biri shúkir, ekinshi jartysy sabyr» degen ulaǵat­ty hadıs bar. Toqeteri, Allaǵa shúkir­lik aıtý uıatyńyzdy oıatady, nıeti­ńiz­di qulshyndyrady, táýbeńe kelti­redi, sabyrlyqqa tárbıeleıdi, qanaǵat­ty­lyqqa úıretedi. Zulymnan alystata­dy, ádilettikke jaqyndatady, meıirim­di­lik­ke baǵyttaıdy, bardy baǵalatady, ómir­diń ár sátine durys baǵdar beredi. En­deshe, árbir tańda kózińizdi ashqanda, tereń dem alǵanda, ornyńyzdan turǵanda, aı­na­lany barlaǵanda, aıaǵyńyzdy bas­qan­da, qolyńyzben qımyldaǵanda, jú­re­gińizdi tyńdaǵanda, oıyńyzdy sap­ta­ǵanda, ásirese túshkirgende tilińiz osy bir kórkem sózdi aıtýdan maqurym qalma­syn. Shúkirlik sizdiń qýatyńyz!

 

Nurlan qajy BAIJIGITULY,

dintanýshy ımam

Sońǵy jańalyqtar

Elordada 1700-den astam jumys orny quryldy

Aımaqtar • Búgin, 17:30

Aralda adasqan ańshy tabyldy

Aımaqtar • Búgin, 14:10

Nur-Sultanda kottedj órtenip jatyr

Oqıǵa • Búgin, 12:27

Uqsas jańalyqtar