Rýhanııat • 28 Qyrkúıek, 2020

Er men erlik

178 ret kórsetildi

«Er – eldiń yq jaǵynyń qalasy, jel jaǵynyń panasy», «Emenniń ıilgeni – synǵany, erdiń eki sóılegeni – ólgeni», «Eli kúıingende kúıingen batyr, eli súıingende súıingen batyr, eregeste bir ózi myńǵa tatyr», «Erdiń synshysy – eli» dep er balany erlikke baýlýda ulttyq dástúr men tanymnyń bereri mol bolǵan.

Jýyrda áleýmettik jelide bir daý týdy. Túrkistan qalasynda jasy úlken eki apa jas jigittiń jolyn kespeı, kútip turyp ótkizip jiberipti. Buǵan qysylǵan jigit «Bul – óz ereksheligi bolǵanymen, aqymaq dástúr» degen pikirin jazdy. Sol-aq eken, jeli qoldanýshylary arasynda túrli sıpattaǵy jaýaptar qarsha boraǵan. Jalpy, ol aıtar azat oıy bar, jastyq qaıraty jazǵanynan kórinetin jigit bolatyn. Jastyqta shalt aıtý da, qalt aıtý da jarasty. Sonysymen ol – jastyq. Biz ǵoı aldy-artyn oılaıtyn. Asylynda jas bola tura albyrttyǵy joq, ár sózin baqaı eseppen, paıdasyna, mansabyna qaraı ekshep, osy jazǵanym jaǵyp, qyzmetimde óssem degen oıyn ańqytyp jáne ony min kórmeıtin, kózderinde oty joq, ury kúshiktiń kózindeı jasqanshaq janarlardan qorqamyn. Al jastyqqa tán qyzýqandylyqpen qabyldaı almaǵan dástúrin ashyq aıtqanynyń ózi nege turady? Qoldaı otyra, óz oıymdy aıtqan edim.

Aınalaıyn, ýaıymdap qaıtesiz, qaýip te qylmańyz, bulaı jol kespeý joıy­lyp barady onsyz da. Bul jerde kish­kentaı bala bolsyn, erlerge «seniń el aldynda jaýapkershiligiń bar, sen bolashaq azamatsyń, sondyqtan jolyńdy kespeıik» degen úlken izgi nıet pen tárbıe, ul moınyna artylatyn mindet jatyr. Bul – erkek kindiktini áıelde bolatyn usaqtyqtan aryltý úshin, irilikke, tipti erlikke tárbıeleıtin ulttyq qural. О́tinish, osy turǵydan qarap, oılap kórińizshi. Bálkim, mánin túsinbeı júrgen shyǵarsyz. Meniń oıymsha, ár er jigittiń, ul balanyń moınyna eldik úshin artylatyn uly murat osyndaı eldik dástúrlermen egiledi. Biz mánisine boılamaımyz. Máselen, qyz-kelinshek ydysy, shelegi bos bolsa, kim-kimniń de aldyn kes­pegen, yrysyn azaıtyp tastarmyz ana adamnyń dep. Esesine, meımildetip toltyryp sý ákele jatsa, olardyń aldyn eshkim kespegen. Dástúrden bos albaty boıdy aýlaqtamaı, qaıta tereńine úńilip kóreıikshi.

Bıyl elde aýrý órshigen tusta atyraýlyq Arman Rahmet degen jigittiń azamattyq beınesi, eli úshin basyn báıgege tigerlikteı táýekeli aıqyn kóringen. Ol «Búgin tańer­teńnen keshke deıin oblystyq aýrýhanada erikti retinde jumys istedim. Kádimgi qara jumys. Kovıdpen nemese juqpaly pnevmonııamen aýyryp jatqan naýqastarǵa daladan aýrýhananyń ekinshi, úshinshi qataryna ottegi ballondaryn tasydym, óz qolymmen qostym jáne bosaǵan ballondardy tómenge túsirdim. Ne kórdim? О́mirmen kúreskenderdi, aýa jetpeı qınalǵandardy kórdim. Aıanyshty janarlardy, ózin barynsha ustaýǵa tyrysyp, ajalmen kúresip jatqandardy kórdim. «Balam, palatama taǵy da qosymsha 2-3 ballon ákelip ketshi, qazirgi ballonym taýsylsa kerek qoı» dep jalynǵan jandardy kórdim jáne osy kúnniń batyrlaryn kórdim. Olar – menen 9 kún buryn kelip, kúndiz-túni naýqastarǵa zildeı aýa ballonyn tasyp, shyn maǵynasyn­da adamdardy ólimnen qutqaryp júr­gen erikti azamattar. Zildeı aýyr ballondar­dy meıirbıkeler tası almaıdy, tipti ákelip bergenińde óz betterinshe jalǵaı almaıdy, sebebi oǵan er adamnyń ǵana áli keledi. Munda dárigerdi sırek kóresiz, sebebi aýrý kóp, al olar óte az, bárine úlgermeıdi» dep jazdy. О́zin batyrǵa sanamaıtyn qarapaıym erdiń erligi!

Keńes ókimeti antısovettik úgit júrgizdi dep 10 jylǵa kesip, 6 jyldan soń Elsınniń aralasýymen bostandyqqa shyqqan shanson janrynyń myqty ókili Aleksandr Novıkov aıtpaqshy, erkek degen syrtqy pishinimen ǵana erkek jaratylysty adam emes, ol – bar bolmysymen darhan, keń adam. Ol san gúldi jıǵan desteler shoǵyryna, jıyntyǵyna uqsaıdy. Dúnıede erkekke bitken usaqtyqtan jaman eshteńe joq. Usaq erkek – qaı kezde de usaq. Bir jerde keń, bir jerlerde ǵana usaq erkek degen bolmaıdy. Usaqtyq bar ma, onda ol adamnan keńdik kútpe. Er adamnyń árbir sáttegi, ár isindegi darhandyǵy, onyń destesindegi gúlderdiń jıyntyǵy tárizdi. Destedegi gúlderdiń túrliligi men moldyǵy onyń boıyndaǵy keńdigi men masshtabynyń qanshalyqty ekenin anyqtaıdy. Sol sııaqty er boıyndaǵy erlik pen iriliktiń kórinisi tek qysyltaıań sátterde ǵana emes, kúndelikti ómirde de tabylyp tursa-shy, shirkin!

 

Sońǵy jańalyqtar

Elordada 1700-den astam jumys orny quryldy

Aımaqtar • Búgin, 17:30

Aralda adasqan ańshy tabyldy

Aımaqtar • Búgin, 14:10

Nur-Sultanda kottedj órtenip jatyr

Oqıǵa • Búgin, 12:27

Uqsas jańalyqtar