Qoǵam • 28 Qyrkúıek, 2020

Adal eńbek – adam kórki

29 ret kórsetildi

Eldiń eńbekpen kórkeıetinin eskersek, eńbek adamynyń qoǵamda qashanda orny erekshe, abyroıy bıik. Halyq eńbekke beıim bolsa, el yrysqa kenelip, ózgelermen terezesi teńelip, baqýatty, básekege qabiletti memleket bolyp nyǵaıady. Sondyqtan aıryqsha mańyzǵa ıe Eńbek kúniniń maqsaty osynaý qundylyqtardy qunttaý, eńbekqor azamattardyń bedelin kóterý, ónimdi eńbek etýge yntalandyrý ekeni sózsiz.

Qazaqstanda jyl saıyn qyrkúıektiń sońǵy jeksenbisinde Eńbek kúni atalyp ótedi. Bul ataýly kún osydan jeti jyl buryn, 2013 jyly 23 qazanda Elbasy Nursultan Nazarbaevtyń bas­ta­masymen belgilenip, Jalpyǵa Ortaq Eńbek Qoǵamyn qurý ıdeıasyn nyǵaıtýǵa negizdeldi.

Merekeniń mán-mańyzy – ónimdi isimen ilgeri basyp, órge ozǵan azamattardyń ónegesin alyp, kópshilikti adal, tabysty eńbekke, jetistikke jeteleý. Sondyqtan osynaý kúni elimizde eńbek adamynyń mereıin ósiretin, esimin erekshelep, úlgi etip kórsetetin «Eńbek ardageri» medali tabystalyp keledi. Atalǵan medaldiń belgilenýi 2014 jyly 31 shildede Úkimettiń arnaıy qaýlysymen qabyldandy. «Eńbek ardageri» medali – eshbir salaǵa baılanbaǵan tuńǵysh ári jalǵyz vedomstvolyq marapat. Bul medalmen ekonomıkanyń túrli salalaryndaǵy jumysshylardy jáne jalpy eńbek ótili 40 jyldan asatyn zeınetkerlik jasqa jetken adamdardy, onyń ishinde bir salada keminde 10 jyl jumys istegenderdi, sondaı-aq eńbek jolynda eń joǵary nátıjelerge qol jetkizgenderdi marapattaıdy.

Osylaısha eseli eńbektiń elengeni qoǵamda eńbek qundylyǵynyń mańyzyn arttyra túsedi. «Adamdy adam etken – eńbek» degendeı, adamdyqtyń bir anyqtamasy – eńbek. Endeshe, qoǵamnyń da qoǵam bolýy eńbekpen tikeleı baılanysty. Memleket osyǵan áýelden basa mán berip, jumyssyzdyqty joıýǵa, jurtty eńbekke tartýǵa baǵyttalǵan mańyzdy bastamalardy júzege asyryp keledi. Bıyl elimizdegi barlyq mem­le­ket­tik baǵdarlamanyń áleýeti eske­ri­lip, 1 mln  220 myń adamdy ju­myspen qamtý sharalaryna tartý josparlanǵan. О́tken aıdaǵy derek boıynsha 743 myń adam osyndaı sharalarǵa tartylyp, onyń ishinde «Eńbek» baǵdarlamasyna 379 myń adam qatysýǵa nıet bildirdi. Olarǵa shaǵyn kásipkerlikpen aınalysýǵa 5 800 jeńildetilgen nesıe jáne 17 200 qaıtarymsyz tegin grant berildi.

Sonymen qatar memleket tarapynan jalaqysy sýbsıdııalanatyn jumys oryndaryna 156 myń adam tartyldy. Kásipkerlikke baýlıtyn qysqa merzimdik oqytýǵa 34,5 myń adam qatysyp jatyr. Osy qyrkúıek aıynda qosymsha 20 myńnan asa UBT-dan ótpegen mektep túlegi jumysshy mamandyqtar boıynsha tegin tehnıkalyq kásiptik oqýǵa jiberiledi. Al Jumyspen qamtý ortalyqtary ashyq vakansııalarǵa berilgen joldamalar boıynsha 130 myń adamǵa jumys taýyp berdi.

Buǵan qosa «Jumyspen qamtý jol kartasy» aıasynda 6 400 joba iske asyrylyp, onda 154 myń adam jumys istep jatyr. Onyń ishinde 73%-y – aýyldyq eldi mekenderde, 37%-y – jumyssyz júrgen jastar, 17%-y – beıresmı jumyspen aınalysyp júrgen azamattar jáne 9%-y – az qamtylǵan otbasylar múshesi.

Ulttyq ekonomıka mınıstrligi Statıstıka komıtetiniń jyl basyndaǵy málimeti boıynsha eldegi jumysqa jaramdy halyqtyń bóligi 9,2 mln adamdy quraǵan. Onyń ishinde 6,7 mln-y jaldamaly jumysshylar bolsa, óz betinshe jumys isteıtinder 2 mln-nan asady. Jalpy, jumyspen qamtylǵan halyqtyń 7,2 mln-ynyń joǵary jáne orta kásiptik bilimi bar.

Jyl basynda jumyssyzdyq deńgeıi 4,8 paıyzdy kórsetkenimen, indet qos ókpeden qysqan qazirgi qıyn kezeńde bul kórsetkish edáýir nasharlap qaldy. Buǵan basa mán bergen Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev bıylǵy Joldaýynda kúrdeli jaǵdaıda aldymyzda turǵan basty mindet áleýmettik-ekonomıkalyq turaqtylyqty, halyqtyń tabysyn saqtap qalý jáne jumyspen qamtýdy jalǵastyrý ekenin alǵa tartty. Munyń negizi retinde ıgilikterdi ádil bólý, adam kapıtalyn damytý, eńbek ónimdiligin eki jarym ese arttyrý sııaqty mindetter belgilendi. Bul rette Prezıdent ónerkásiptik áleýetimizdi tolyq paıdalaný men aýyl sharýashylyǵyn damytýǵa basymdyq berip, básekege qabilettigimizdi kórsete­tin artyqshylyǵymyzǵa jáne naqty múmkindikterimizge súıenýimiz kerek ekenin atap ótti. Rasynda, joǵaryda atalǵan salalar bizge tańsyq emes, bul kásipterdi halqymyz baıaǵydan ıgergen: teri ılep, temirden túıin túıgen, egin egip, jer emgen, mal baǵyp, et-sútin azyq etken. Iаǵnı ózimizdiń ata kásibimizdi jańǵyrtyp, damytý ulttyq ekonomıkamyzdy óristetýdiń aıqyn baǵyty bola alady.

О́ner, bilim bar jurttar, ónerkásibi jolǵa qoıylǵan elder áldeqashan órkenıet jolyna túsip, damyǵan memleketterdiń qataryna qosyldy. Eldiń eńse kóterip, tabysqa jetýi úshin halyqtyń bilimdi, ónerpaz bolǵany mańyzdy. Al bilim de, óner de adal eńbekke negizdelse, onyń túbi – bereke. Árıne, bul jerde óner dep án salý men bı bıleýdi aıtyp otyrmaǵanymyz anyq. О́nerliniń bir aty – sheber, ónerli bolsań isiń de ónimdi bolady. On saýsaǵynan óner tamǵan sheberler óz kásibiniń shyńyna shyǵyp, aınalasynyń qurmet-qoshemetine bólengen. Al danyshpan Abaı aıtqandaı, «Qýlyq saýmaq, kóz súzip, tilenip, adam saýmaq – ónersiz ıttiń isi. Áýeli qudaıǵa syıynyp, ekinshi óz qaıratyńa súıenip, eńbegińdi saý, eńbek qylsań, qara jer de beredi, qur tastamaıdy».

 

Sońǵy jańalyqtar

Taraz qalasynda nan qymbattaǵan

Aımaqtar • Búgin, 19:15

Dollardyń erteńgi baǵamy qandaı bolmaq?

Ekonomıka • Búgin, 18:25

Almatydaǵy avtoservıs otqa orandy

Aımaqtar • Búgin, 15:33

Joǵalǵan bala 12 saǵatta tabyldy

Aımaqtar • Búgin, 14:38

Karantınniń kezinde kókpar tartqan

Aımaqtar • Búgin, 12:30

Bos jatqan 665 myń gektar jer anyqtaldy

Aımaqtar • Búgin, 12:10

Dollardyń baǵasy kún sanap ósip keledi

Ekonomıka • Búgin, 11:30

Uqsas jańalyqtar